Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

2-12-50683

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või Swedbank AS kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal kontole nr 333416110002 (viitenumber 3100057484). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Pärnu Maakohtu 12. märtsi 2013 määrusega oli lõpetatud maksekäsu kiirmenetlus ning AS Starman nõue K.C vastu 311,57 euro nõudes oli edastatud Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS Starman esitas Viru Maakohtule hagiavalduse K.C vastu võlgnevuse summas 265,13 eurot 2(4)

2-12-50683 nõudes, millest põhivõlgnevus 132,59 eurot ja viivised 132,54 eurot. Kohtu 01.aprilli 2013 määrusega hagi oli võetud menetlusse ning kostja oli kohustatud esitama kohtule kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest. Kuid kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada, kuna tema asukoht on teadmata. Kostja tegelik viibimiskoht ei selgunud ka päringutest Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonda ja muudesse registritesse. Hageja esitas 16.oktoobril 2013 kohtule taotluse menetlusdokumentide kättetoimetamiseks väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel.

kostjale

Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte Viru Maakohtu 21.oktoobri 2013 määrusega avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Juhindudes eeltoodust ja tuginedes TsMS § 317 lg 1, § 317 lg 3 ja § 317 lg 5 loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisest alates väljaande Ametlikud Teadaanded väljavõte ilmumise päevast ja andis kostjale tähtaja 14 päeva hagiavaldusele vastuse esitamiseks. Kuid kostja ei ole tähtajaks hagiavalduse kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 1741 lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas koos hagiavaldusega kostjalt menetluskulude summas 219,78 eurot väljamõistmise nõude, millest 15 eurot moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning menetlusosalise esindaja kulud summas 159,78 eurot (tl. 23). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 alusel kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuväliseks kuluks. Hageja palub välja mõista õigusabikulud summas 159,87 eurot. TsMS 175 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. 3(4)

2-12-50683 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur - nõue on esitatud kahest pealtnäha ühetaoliselt lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, lepingud ise on tihti esinevad ja tavapärased, keerukat juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 159,78 euro suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 15 eurot, kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot ning menetlusosalise õigusabikulud summas 100 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuid kostja ei ole tähtajaks hagiavalduse kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. Kuna käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.