Muud › Muud hagiasjad

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilasi nr 2-13-29213

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

A M esindaja Jevgeni Šimonjuk esitas Viru Maakohtule 11.06.2013 hagiavalduse ja 18.06.2013 parandatud hagiavalduse KÜ Võidu 9 Narva vastu KÜ Võidu 9 Narva liikmete 21.03.2013.a üldkoosoleku otsuste tühistamise tuvastamiseks või alternatiivselt KÜ Võidu 9 Narva liikmete 21.03.2013.a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes. Kostja oma hagi vastuses (I köide, tl 140-145) leidis, et Jevgeni Šimonjuk ei saa esitada hagi hageja nimelt ja palus kohtult kontrollida Jevgeni Šimonjuki esindusõigusi. Kohus kontrollis Jevgeni Šimonjuki esindusõigust, tehes vastav järelepärimine Sihtasutuse Archimedes Eesti ENIC/NARIC Keskusele (I köie, tl 169-170). Sihtasutuse Archimedes Eesti ENIC/NARIC Keskuse vastuse kohaselt (I köide, tl 176) Eesti ENIC/NARIC Keskuse ettepanek on mitte tunnustada Venemaa ülikooli Moskovskii 2(15)

Tsiviilasi nr 2-13-29213

gosudarstvennõi sotsialnõi universitet poolt 21.06.2000 välja antud diplomit ning keskuse seisukoht on, et selle diplomi omanikule antud kvalifikatsioon ei vasta TsMS § 218 lg 1 p 2 esitatud nõuetele.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 02.09.2013 hageja A. M poolt allkirjastatuna esitatud hagiavalduse kohaselt A M (edaspidi hageja) on korteriomandi aadressil XXX omanik ja vastavalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lõikele 1 on Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA (edaspidi kostja, lisa 1) liige. 21.03.2013 toimus Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA üldkoosolek, mille kohta on vormistatud protokoll. Vastavalt Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA 21.03.2013 üldkoosoleku (edaspidi üldkoosolek) protokollile (edaspidi protokoll) oli üldkoosolek kokku kutsutud järgneva päevakorraga:

Tsiviilasi nr 2-13-29213

pidamise korda, ning seega ei kuulu antud küsimus küsimuste hulka, millised võib üldkoosolek otsustada ja lahendada eelnevalt päevakorda võtmata vastavalt MTÜS § 201 lõikele 6 ja põhikirja punktile 6.4.3.6. Üldkoosolek võttis aga nimetatud ettepaneku alusel vastu otsuse nr 1 nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3033 eurot korteriomanike, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, , XXX ja aadressil XXX, käest võrdselt (protokolli punkt 1). Seega oli nimetatud otsus üldkoosoleku poolt vastuvõetud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega - kokkukutsutud üldkoosoleku määratud päevakorras nimetatud küsimus puudus. Korteriühistu liikmel, kellele kuulub korteriomand aadressil XXX ja kellele tehti nimetatud otsuse alusel kohustuseks maksta kinni 2012.aasta terve maja valvekulud 100% ulatuses võrdselt korteriomanikega, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX ja XXX, ei olnud isegi võimalik osaleda nimetatud küsimuse arutamisel ja lahendamisel. Kostja esitas hagejale aprillikuus 2013 arve kommunaalkulude eest märtsikuus 2013, milles on kirjas rida „Valve kulud“ summas 1011,00 eurot. Eeltoodu alusel palub hageja kohut tunnistada Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA 21.03.2013 üldkoosoleku otsuse nr 1 „Nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3033 eurot korteriomanike, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, käest võrdselt“ tühisust, kuna otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Juhul, kui kohus leiab, et Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA 21.03.2013 üldkoosoleku otsus nr 1 „Nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3033 eurot korteriomanike, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, käest võrdselt“ ei ole tühine ja ei rahulda nõuet, esitab hageja alternatiivse nõudena tunnistada Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA 21.03.2013 üldkoosoleku otsus nr 1 „Nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3033 eurot korteriomanike, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, käest võrdselt“ kehtetuks. Üldkoosolek võttis vastu otsuse nr 1 nõuda välja 2012.aasta valvekulud korteriomanike, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, käest võrdselt (protokolli punkt 1). Nimetatud otsuse täitmisega kaasneb hagejale ilmselt kahju hüvitamise kohustus (hagejale tehti nimetatud otsuse alusel kohustuseks maksta kinni 2012.aasta terve maja valvekulud 100% ulatuses võrdselt korteriomanikega, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX ja XXX). Hageja ei ole osalenud Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA 21.03.2013 üldkoosolekul (protokolli lisa - üldkoosolekul osalenud liikmete nimekiri). Seega saab hageja nõuda Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA 21.03.2013 üldkoosoleku otsuse nr 1 „Nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3033 eurot korteriomanike, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, käest võrdselt“ kehtetuks tunnistamist. Hageja leiab, et Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA 21.03.2013 üldkoosoleku otsusega nr 1 „Nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3033 eurot korteriomanike, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, käest võrdselt“ hagejale kaasnev kahju hüvitamise kohustus Korteriühistule VÕIDU 9 NARVA ei ole põhjendatud ja hageja vaidleb selle kohustuse vastu. Seega on Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA rikkunud 21.03.2013 üldkoosoleku otsuse nr 1 „Nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3033 eurot korteriomanike, kellele kuuluvad 4(15)

Tsiviilasi nr 2-13-29213

korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, käest võrdselt“ vastuvõtmisel KÜS § 151 lõikes 1 ja põhikirja punktis 3.2.6. sätestatut, kuna otsustas kohustada kandma korteriühistu vajalikud kulud elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks, nimelt valvekulud, mitte kõiki korteriühistu liikmeid arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, vaid ainult osa neist (korteriühistu liikmeid, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil

XXX).

Kostja esitas hagejale aprillikuus 2013 arve kommunaalkulude eest märtsikuus 2013, milles on kirjas rida „Valve kulud“ summas 1011,00 eurot. Eeltoodu alusel palub hageja kohut tunnistada Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA 21.03.2013 üldkoosoleku otsus nr 1 „Nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3033 eurot korteriomanike, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, käest võrdselt“ kehtetuks, kuna otsus on vastuolus KÜS § 151 lõikes 1 ja põhikirja punktis 3.2.6. sätestatuga. Põhjenduseks, miks just korteriühistu liikmed, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX on kohustatud kandma elamu 2012.aasta valvekulud, on toodud asjaolu, et nimetatud korteriomanike perekonnaliikmed on süüdi valvekulude tekkimisel (protokolli punkt 1). Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA ei ole oma 21.03.2013 üldkoosoleku otsuse nr 1 vastuvõtmisel välja toonud, millest tekkis väidetav võlasuhe kostja ja hageja vahel, millest tuleneks hageja kohustus hüvitada kostjale kahju, s.o kanda elamu 2012.aasta valvekulud koos teiste korteriomanikega, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX ja XXX Hageja kinnitab, et tema ja tema perekonnaliikmed ei ole süüdi korteriühistul 2012.aastal valvekulude tekkimisel. Hageja leiab, et Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA 21.03.2013 üldkoosoleku otsusega nr 1 hagejale kaasnev kahju hüvitamise kohustus Korteriühistule VÕIDU 9 NARVA ei ole põhjendatud ja hageja vaidleb selle kohustuse vastu. Lähtudes ülaltoodust palub hageja: tunnistada Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA 21.03.2013 üldkoosoleku otsuse nr 1 „Nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3033 eurot korteriomanike, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, käest võrdselt“ tühisust; jätta kohtukulud kostja kanda. Kui nõuet ei rahuldata, palub hageja alternatiivse nõudena: tunnistada Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA 21.03.2013 üldkoosoleku otsus nr 1 „Nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3033 eurot korteriomanike, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, käest võrdselt“ kehtetuks; jätta kohtukulud kostja kanda. Viru Maakohus 24.07.2013 määrusega, mis jõustus 09.08.2013 (I köide, tl 115-118, 128), rahuldas osaliselt hageja menetlusabi taotlus, kohustades A M tasuma hagi esitamisel riigilõivu summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot kolme osamaksena. Osamaksed tuleb tasuda alljärgnevalt: 50 eurot tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisele järgneva 15 päeva jooksul, teine osamakse summas 50 eurot tasuda käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks ja kolmas osamakse summas 50 eurot tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisele ülejärgneva kuu 15. kuupäevaks. Esimene riigilõivu osamakse tasus hageja 31.07.2013 (I köide, tl 132) ja Viru Maakohus 13.08.2013 määrusega (I köide, tl 133-134) võttis hagi menetlusse.

TSIVIILASJA HIND

5(15)

Tsiviilasi nr 2-13-29213

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lg 11 kohaselt loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Vastavalt TsMS § 132 lg 4 p 8 loetakse juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue mittevaraliseks nõudeks. TsMS § 134 lg-st 1 tulenevalt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Kuna põhinõue ja alternatiivse nõue hagihind on mõlemail 3 500 EUR, leiab kohus, et antud tsiviilasja hagihind moodustab 3 500 EUR TsMS § 134 lg 1 teises lauses sätestatust lähtudes.

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagi vastuse kohaselt (I köide, tl 178-180) kostja ei tunnista hagi. Hageja nõue tunnistada KÜ Võidu 9 Narva üldkoosoleku toimunud 21.03.2013 tühiseks 12.04.2012 KÜ üldkoosolekul oli vastuvõetud otsus sõlmida leping patrullteenuste osutamiseks maja trepikodades ja maja ümbritsevas territooriumil. Otsuse vastuvõtmine oli tingitud selle asjaoluga, et KÜ liikmete-korteriomanike pereliikmed korteritest 22, 34, 63 lausa terroriseerisid maja elanike oma käitumisega (pidevad joomingud trepikodades ja lastemänguväljakul jne). Sel samal koosolekul oli veel vastuvõetud otsus kulude jagamine patrullteenuste eest: 50% kuludest tasub KÜ, 50% aga tasuvad KÜ liikmed - korteriomanikud korteritest 22, 34, 63 oma pereliikmete käitumise eest. 12.04.2012 toimunud üldkoosoleku protokolli koopiad olid väljapandud trepikodades infostendidele, täiendavalt veel korterite 22, 34, 63 postkastidesse (teadmiseks oma pereliikmete käitumise tagajärgedest). Antud üldkoosoleku otsuseid keegi KÜ liikmetest vaidlustanud ei ole. 2013 aastal, valmistades ette üldkoosoleku läbiviimist, vastavalt KÜS § 15 lg 1 nõuetele, 2 nädalat enne koosoleku toimumist (üldkoosolek 21.03.2013.a. oli kokkukutsutud teistkordselt) 02.03.2013.a. kõikidele KÜ liikmetele tutvumiseks oli pandud postkastidesse 2012 majandusaasta juhatuse aruanne, 2012.a. bilanss, 2012.a. majandustegevuse revideerimise akt, 2013 majandusaasta aastakava remonditööde nimekirjaga. Üldkoosoleku päevakorra 1-ks küsimuseks oli: ..2012 aasta juhatuse aruanne arutamine ja kinnitamine"'; aruanne oli kõikidele KÜ liikmetele esitatud ja kõikidel KÜ liikmetel oli piisavalt aega aruandes toodud summadega tutvuda. Üldkoosolekul aruanne arutamise käigus tehti ettepanek välja mõista patrullteenuste kulud korrarikkujatelt (s.o. siis korteri omanikete pereliikmed kr-st 22, 34, 63). Ettepanek oli tehtud tuginedes üldkoosoleku 12.04.2012.a. otsusele, mida keegi KÜ liikmetest ei ole vaidlustanud, täpsustusega - välja mõista korteriomanikelt - KÜ liikmetelt kr-st 22, 34, 63 6(15)

Tsiviilasi nr 2-13-29213

(kelle pereliikmed olid oma käitumisega tekitanud patrullteenuste kulude vajadust) mitte 50% patrullteenuste kuludest, vaid aga 100%, ehk 3 033 EUR võrdselt, millega üldkoosolek oli ka nõustunud. Kostja on seisukohal, et hageja väide selle kohta, et üldkoosolekul 21.03.2013.a. ei olnud pädevust patrullteenuste kulude korteriomanikelt kr-st 22, 34, 63 väljamõistmise otsuseks, kuna seda küsimust ei olnud üldkoosoleku päevakorras, on ekslik. Kostja on kindlal arvamusel, et üldkoosoleku päevakorra 1 punkti raames: „2012 aasta juhatuse aruanne arutamine ja kinnitamine“ 21.03.2013 aastal toimunud üldkoosolek, arutades aruandes toodud KÜ kulusid, oli pädev võtma vastu otsust patrullteenuste kulude jagamiseks. Sama arvamusel on ka Riigikohus (otsus nr 3-2-1-63-05 p 14) „Kolleegium nõustub selles, et laenu võtmise küsimust ei tulnud kajastada eraldi üldkoosoleku päevakorrapunktina. Tulenevalt MTÜS § 18 lg-st 2 võtab üldkoosolek vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või muu organi pädevusse. Seega on üldkoosoleku kokkukutsuja määrata ka üldkoosoleku päevakord, mis kajastab üldkoosoleku pädevuses olevate ja otsustatavate küsimuste ringi. Laenu võtmise otsustamine remonttööde finantseerimiseks toimus üldkoosolekul hääletades päevakorrapunkti: „Korteriühistu 2004.a. majanduskava kinnitamine“ poolt või vastu.“ Võttes arvesse ülaltoodu, kostja on arvamusel et hageja nõue tunnistada KÜ Võidu 9 Narva üldkoosoleku toimunud 21.03.2013.a. otsus tühiseks on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja alternatiiv nõue tunnistada KÜ Võidu 9 Narva üldkoosoleku toimunud 21.03.2013 kehtetuks KÜ Võidu 9 Narva korduv üldkoosolek toimus 21.03.2013.a. Juhatuse 2012 majandusaasta aruande arutamise käigus oli võetud vastu otsus patrullteenuste kulud 2012 aastal täies ulatuses jätta korrarikkujate kanda, kes on KÜ liikmete - korteriomanike kr-st 22, 34, 63 pereliikmed. Üldkoosoleku protokoll vastuvõetud otsustega oli teadmiseks välja pandud trepikodades infostendidele. Täiendavalt veel, tähitud kirjadega 28. märtsil 2013 igale korrarikkuja pereemalekorteriomanikule kr-st 22, 34, 63 oli saadetud väljavõte koosoleku protokollist. Koosoleku protokollist väljavõte hageja oli kätte saanud 01.04.2013.a. KÜS § 13 lg 3 järgi on igal korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kuna hageja sai teada üldkoosoleku otsusest 01.04.2013, siis kohtusse pöördumine aegumisaeg on 01.07.2013. Hageja esitas oma avalduse kohtusse vaid 02.09.2013.a., tähendab, et hageja on kohtu pöördumisega tähtaega mööda lasknud. Arvestades kõigi ülaltooduga kostja palub kohtult hageja nõue tunnistada KÜ Võidu 9 Narva 21.03.2013.a. toimunud üldkoosoleku otsus tühiseks - jätta rahuldamata. Hageja alternatiivnõue tunnistada KÜ Võidu 9 Narva üldkoosoleku toimunud 21.03.2013.a. otsus kehtetuks - jätta läbivaatamata. Poolde kohtukulud jätta Poolte kanda.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (I köide, tl 195-196) hageja leiab, et kostja seisukoht on ekslik. Kõigepealt analüüsib hageja kostja poolt viidatud Riigikohtu otsust asjas nr 3-2-1-63-05. 7(15)

Tsiviilasi nr 2-13-29213

Kosija poolt viidatud Riigikohtu otsuses asjas nr 3-2-1-63-05 leidis kohus, et laenu võtmise küsimust ei tulnud kajastada eraldi üldkoosoleku päevakorrapunktina ning üldkoosoleku kokkukutsuja on määrata üldkoosoleku päevakord, mis kajastab üldkoosoleku pädevuses olevate ja otsustavate küsimuste ringi. Laenu võtmise otsustamine remonttööde finantseerimiseks toimus üldkoosolekul, hääletades päevakorrapunkti „Korteriühistu 2004.a majanduskava kinnitamine“ poolt või vastu. Samas nõustus Riigikohus ringkonnakohtuga, et KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine on kõiki tuvastatud asjaolusid arvestades vaidlusaluses asjas aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Viidatud sätetes esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadusi ja õiguspärasust. Eeltoodut silmas pidades ei ole seadusega sätestatud eesmärk täidetud, kui ühistu liikmetele võimaldatakse üldkoosolekul arutlusele tulevate materjalidega tutvuda vahetult enne üldkoosoleku toimumist või selle ajal (RKTKo nr 3-2-1-63-05, punkt 12). KÜS § 15 lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. MTÜS § 36 lg 2 kohaselt esitab juhatus aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse. Nimetatud sätetest tuleneb, et korteriühistu juhatusel on loetletud dokumentide esitamise näol ühistu liikmete suhtes korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni andmise kohustus (otsuse punkt 9). Riigikohus on kostja poolt viidatud Riigikohtu otsuses asjas nr 3-2-1-63-05 analüüsinud seda, kas üldkoosoleku kokkukutsuja peab esitama ühistu liikmetele eelnevalt enne üldkoosolekut üldkoosolekul otsuse vastuvõtmiseks vajaliku informatsiooni, ning leidis, et KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 eesmärk on tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust (RKTKo nr 3-2-1-63-05, punkt 12). Asjas nr 3-2-1-63-05 oli tõendatud, et ühistu liikmel ei olnud enne üldkoosoleku toimumist võimalust saada informatsiooni koosolekul vastuvõetavate otsuste aluseks olevate materjalide kohta (RKTKo nr 3-2-1-63-05, punkt 3). Kohus leidis, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti KÜS § 15 lg-t 2 ja MTÜS § 36 lg-t 2. Seega ei kutsutud ühistu liikmeid üldkoosolekule seaduses ettenähtud korras, kuna üldkoosolekul arutatavad küsimused olid kostja poolt ette valmistamata ja vastavad materjalid ühistu liikmetele tutvumiseks esitamata (RKTKo nr 3-2-1-63-05, punkt 5). Järgnevalt tõmbab hageja paralleele Riigikohtu otsuses asjas nr 3-2-1-63-05 leidu ja käesolevas asjas olevate asjaolude vahel. Käesolevas asjas esitas üldkoosoleku käigus korteriühistu VÕIDU 9 NARVA liige, kellele kuulub korteriomand aadressil XXX, ettepaneku nõuda välja 2012.aasta valvekulud korteriomanike, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, käest 100% ulatuses (protokolli punkt 1). Antud küsimus ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud (nagu seda nõuab MTÜS § 201 lg 1 ja põhikirja p 6.4.3.1.). Kostja leiab ise, et otsus valvekulude summas 3033 eurot väljanõudmiseks korteriomanikelt, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, võrdselt, oli vastu võetud päevakorra punkti 1 „2012 aasta juhatuse aruanne arutamine ja kinnitamine“ raames. Hageja pöörab kostja tähelepanu, et erinevalt asjast nr 3-2-1-63-05, mida arutas Riigikohus, kus ühistu liikmel ei olnud enne üldkoosoleku toimumist võimalust saada informatsiooni koosolekul vastuvõetavate otsuste aluseks olevate materjalide kohta, ei olnud käesolevas asjas ühistu liikmel 8(15)

Tsiviilasi nr 2-13-29213

isegi võimalust eeldada, et talle pannakse üldkoosolekul kohustused (valvekulude kandmise näol summas 3033 eurot) ning nimetatud küsimus oli päevakorda võetud ja hääletamisele pandud üldkoosoleku käigus korteriühistu liikme ettepanekul. Vastavalt Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA 21.03.2013 üldkoosoleku protokollile oli üldkoosolek kokku kutsutud järgneva päevakorraga:

Tsiviilasi nr 2-13-29213

kinnitatuna või tõestatuna või kui menetlusosaline kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt või vaikivalt heaks. Seega on hageja hagiavalduse KÜ Võidu 9 Narva vastu 21.03.2013 üldkoosoleku otsuste tühistamise tuvastamiseks tsiviilasjas nr 2-13-29213 esitamist 18.06.2013 sõnaselgelt heaks kiitnud ning hagiavaldus loetakse TsMS § 227 lg 7 alusel kohtule õigesti esitatuks 18.06.2013, järelikult ei ole hageja KÜS § 13 lõikes 3 sätestatud kolmekuulist tähtaega kohtusse pöördumiseks mööda lasknud. Eeltoodu alusel leiab hageja, et kostja seisukoht, mille alusel pöördus hageja kohtusse 02.09.2013 ja tähtaega kohtusse pöördumiseks mööda lasknud, on ekslik. Lähtudes ülaltoodust jääb hageja oma nõuete juurde.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil (II köide, tl 2-3) jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kostja esitas vastuväide, et hagi on esitatud peale aegumistähtaja lõppemist. Esialgselt kohus otsustab, kas hagi on esitatud õigeaegselt või mitte. Hageja põhinõudeks on KÜ Võidu 9 Narva liikmete 21.03.2013.a üldkoosoleku otsuse nr 1 „Nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3033 eurot korteriomanike, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, käest võrdselt“ tühisuse tuvastamine. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 1 lg 2 järgi rakendatakse korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 241 lg-tele 2 ja 3 otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et KÜ Võidu 9 Narva liikmete 21.03.2013.a üldkoosolekul vastuvõetud otsuste alusel on tehtud kanne registrisse, seega saab hageja viidata otsuste tühisusele igal ajal. Hageja alternatiivseks nõudeks on KÜ Võidu 9 Narva liikmete 21.03.2013.a üldkoosoleku otsuse nr 1 „Nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3033 eurot korteriomanike, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, käest võrdselt“ kehtetuks tunnistamine. Vastavalt MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatule kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. KÜS § 13 lg 3 kohaselt korteriühistu 10(15)

Tsiviilasi nr 2-13-29213

liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Vaidlusalune otsus oli vastuvõetud KÜ Võidu 9 Narva liikmete 21.03.2013.a üldkoosolekul, hagi A. M nimelt tema esindaja J. Šimonjuki poolt oli kohtule esitatud 11.06.2013 ja parandatud hagiavaldus 18.06.2013. Vastavalt TsMS § 226 lg 3 kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, kuid hagi on esitatud õigesti, loetakse, et esindatud menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud ulatuses menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks. 01.09.2013 esitas hageja kohtule seisukoha (I köide, tl 150), milles andis kohtule ja kostjale teada, et kiidab hageja lepingulise esindaja poolt kohtusse esitatud hagiavalduse, parandatud hagiavalduse ja muud menetlustoimingud heaks ning esitas segaduse vältimiseks hageja poolt allkirjastatud hagiavalduse (I köide, tl 151-154). TsMS § 227 lg 7 esimesest lausest tulenevalt kehtivad menetlusosalise nimel tehtud menetlustoimingud ka juhul, kui menetlusosaline andis esindajale volituse muus vormis kui kirjalikult või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna või kui menetlusosaline kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt või vaikivalt heaks. Seega on hageja kohtusse 11.06.2013 saabunud hagiavalduse ja 18.06.2013 parandatud hagiavalduse esitamist sõnaselgelt heaks kiitnud ning hagiavaldus loetakse TsMS § 227 lg 7 alusel kohtule esitatuks 11.06.2013, järelikult ei ole hageja KÜS § 13 lõikes 3 sätestatud kolmekuulist tähtaega kohtusse pöördumiseks mööda lasknud. Hageja nõue KÜ Võidu 9 Narva liikmete 21.03.2013.a üldkoosoleku otsuse nr 1 „Nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3 033 eurot korteriomanike, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, käest võrdselt“ tühisuse tuvastamiseks Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et:  hageja on XXX asuva korteriomandi omanik ja järelikult on KÜ Võidu 9 Narva liige  KÜ Võidu 9 Narva liikmete 21.03.2013.a üldkoosolek oli korduv ja oli kokkukutsutud järgneva päevakorraga:

Tsiviilasi nr 2-13-29213

Vastavalt MTÜS § 241 lg 1 üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. KÜ Võidu 9 Narva põhikirja (I köide, tl 15-19) punktide 6.4, 6.4.1. ja 6.4.2 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 7 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja elamute trepikodades infostendidele. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht, aeg. Kohus ei saanud poolte poolt esitatud tõenditega tuvastada, millal ühistu liikmetele teatati 21.03.2013 korduva üldkoosoleku toimumisest, seega kohus ei saa kontrollida, kas see oli tehtud seaduses ja KÜ põhikirjas kindlaksmääratud tähtaja rikkumisega või mitte. Samas hageja ei viidanud sellele, et 21.03.2013 üldkoosolek oli kokkukutsutud seaduses ja KÜ põhikirjas kindlaksmääratud tähtaja rikkumisega. KÜ Võidu 9 Narva liikmete 21.03.2013.a üldkoosoleku protokolli kohaselt (I köide, tl 9, tõlge tll 13) esimese päevakorra punkti „2012.aasta juhatuse aruande arutamine ja kinnitamine“ arutamisel laekus korteri nr 69 omanikult ettepanek: „nõuda välja 2012.aasta valvekulud korteriomandite 22, 34 ja 63 omanike käes (valvekulude tekkimise süüdlased) 100% ulatuses.“ Üldkoosolek võttis nimetatud ettepaneku alusel vastu otsuse nr 1: „nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3 033 eurot korteriomandite 22, 34 ja 63 omanike käest (valvekulude tekkimise süüdlased) võrdselt.“ Kostja esitas hagejale 2013 aprillikuus arve 2013 märtsikuu kommunaalkulude eest, milles on rida „Valve kulud“ summas 1 011,00 eurot. Kostja poolt esitatud KÜ Võidu 9 Narva liikmete 12.04.2012.a üldkoosoleku protokolli kohaselt (I köide, tl 185, tõlge tl 185 pöördel) päevakorrapunkti „2012 aasta majanduskava ja tööde arutamine ja kinnitamine“ arutamise tulemusena võeti järgmine otsus ühehäälselt: „Võttes arvesse vandalismi juhud KÜ majas korteriomanike krt-st 22, 34, 63 pereliikmete ja nende sõprade poolt, lastemänguväljaku muutmine nende poolt „joomakohaks värskel õhul“ sõlmida leping valvefirmaga patrullteenusteks maja trepikodades ja maja ümbritseva territooriumil. Patrullteenuste ebaefektiivsuse juhul, paigaldada majale videovalve. Patrullteenuste tasumist teostada põhimõttel 50x50 (50% kuutasust tasub ühistu, 50% tasuvad korrarikkujad). Antud otsus teha teatavaks kõikidele korrarikkujatele majas ja maja ümbritsevas territooriumis - panna postkasti krt-sse 22, 34, 63.“ KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

12(15)

Tsiviilasi nr 2-13-29213

Hageja ei ole KÜ Võidu 9 Narva liikmete 12.04.2012.a üldkoosoleku otsust vaidlustanud ning see on hagejale täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et KÜ Võidu 9 Narva kandis 2012.a-l seoses patrullteenuste osutamisega kulud summas 3 033 eurot. Kohus leiab, et asja õigeks lahendamiseks tuleb tuvastada, mis kululiiki kuulub tasu patrullteenuste eest. Vastavalt KÜS § 151 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriomand on korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. KÜ Võidu 9 Narva haldab Narvas, Võidu 9 asuvat elamut. Narvas, Võidu 9 asuva maja trepikojad ja maja ümbritsev territoorium, milles korrashoiu hoidmiseks oli tellitud patrullteenused, ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, on see kohtu arvates eelnevast tulenevalt korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud on seega eelduslikult asjaõigusseaduse (AÕS) § 50 lg 1 järgi ka maja trepikodade ja maja ümbritseva territooriumi kaasvaldajad. Elamu trepikodade ja elamu ümbritseva territooriumi omanikeks on korteriomanikud ühiselt ja järelikult valdajajateks korterite valdajad kaasvaldajatena. Omandi- ja valdussuhteid ei muuda seejuures asjaolu, et maja haldamiseks on loodud korteriühistu. Kohus lähtus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.11.2004 otsuses 3-2-1-111-04 punktis 18 väljendatud seisukohast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 63 p 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Seega leiab kohus, et patrullteenuste kulud on vajalikud majandamiskulud KÜS § 151 lg-s 2 ja TsÜS § 63 lg-s 1 sätestatud alusel, kuna nad olid tellitud elamu kasutuskõlblikus seisukorras hoidmiseks ja elamu ümbruse korrashoiu tagamiseks. Lähtudes KÜS § 151 lg-st 1 tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Tulenevalt KÜS § 4 lg-st 2 sätestatakse korteriühistu põhikirjas muu hulgas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. 13(15)

Tsiviilasi nr 2-13-29213

Hageja põhikirja p 3.2.6 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutusi (nn. Täishooldustasu olmeprügi väljavedu, elumaja ja elumaja juurde kuuluva korrashoid, elumaja tehnosüsteemide hooldus, ühistu palgaliste töötajate töötasu, eraldised elumaja remondifondi, laenude tagastamine jne). Hooldustasu ja sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite kogupinnast. Kuna KÜS § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise aluste ja korra kehtestamist põhikirjas rõhutab ka KÜS § 4 lg 2, millele kohus on juba varem viidanud. Hageja põhikirja p 3.2.6 (ega ka muud punktid) ei sisalda kulutused, mis tuleb jagada korteriomanike vahel võrdselt. MTÜS § 201 lg 5 alusel võib küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Korteriühistu VÕIDU 9 NARVA põhikirja p 6.4.3.5. kohaselt võib küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Kohus leiab, et kuna põhikirja muutmata ei saanud üldkoosolek otsustada seaduses ja põhikirjas sätestatust erineva majandamiskulude jagamise korra, on kostja 21.03.2013 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikkus korda, kuna üldkoosolekul otsustati küsimust, mis nõudis põhikirja muutmist ja üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole päevakorra osas märgitud põhikirja muutmist. Seega KÜ Võidu 9 Narva liikmete 21.03.2013 üldkoosoleku otsus nr 1 „nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3 033 eurot korteriomandite 22, 34 ja 63 omanike käest (valvekulude tekkimise süüdlased) võrdselt“ on tühine MTÜS § 241 lg 1 järgi. Vaidluse lahendamisel lähtud kohus ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.05.2011 otsuses 3-2-128-11 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.01.2006 otsuses 3-2-1-153-05 väljendatud seisukohast. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus rahuldab hagi KÜ Võidu 9 Narva liikmete 21.03.2013 üldkoosoleku otsuse nr 1 tühisuse tuvastamise nõudes. Hageja alternatiivne nõue KÜ Võidu 9 Narva liikmete 21.03.2013.a üldkoosoleku otsuse nr 1 „Nõuda välja 2012.aasta valvekulud summas 3 033 eurot korteriomanike, kellele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX, XXX ja aadressil XXX, käest võrdselt“ kehtetuks tunnistamiseks TsMS § 370 lg-st 2 hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. 14(15)

Tsiviilasi nr 2-13-29213

Kuna hageja esimene nõue on rahuldatud, kohus ei pea alternatiivset nõuet lahendama ja jätab alternatiivne nõue läbivaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega jätab kohus kõik menetluskulud tsiviilasjas nr 2-1329213 kostja kanda TsMS § 162 lg-st 1 lähtudes. Viru Maakohus 24.07.2013 määrusega, mis jõustus 09.08.2013 (I köide, tl 115-118, 128), rahuldas osaliselt hageja menetlusabi taotlus, kohustades A M tasuma hagi esitamisel riigilõivu summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot kolme osamaksena. Kohtumääruse kohaselt hageja pidi tasuma riigilõivu summas 250 eurot. Vastavalt TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Seega kostjalt kuulub väljamõistmisele riigituludesse riigilõiv summas 250 eurot. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.