2-13-44245
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver
Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-13-44245
Tsiviilasi
OÜ Astravia (likvideerimisel) väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine Avaldaja/võlgnik: OÜ Astravia (likvideerimisel), RK 11048955, asukoht: Kerese 3-309, Narva Avaldaja seaduslik esindaja: Tiia Kalaus (likvideerija), (IK XXX); e-post: XXX Ajutine pankrotihaldur: Tarmo Villman (aadress: Sompa tn 3 Jõhvi 41533; tel: XXX, e-post: XXX, pankrotihalduri tunnistus nr 170). Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
avaldus
pankroti
Villman
ajutise pankrotihalduri
2-13-38247 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. (PankrS § 29 lg 6). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7). Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsMS § 661 lg 2). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
OÜ Astravia (likvideerimisel) likvideerija Tiia Kalaus esitas 23. septembril 2013 Viru Maakohtule OÜ Astravia (likvideerimisel) avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku esindaja on seisukohal, et OÜ Astravia on püsivalt maksujõuetu. Viru Maakohtu 24.septembri 2013.a. kohtumäärusega nimetati OÜ Astravia (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman ning kohus andis ajutisele haldurile tähtaja esitada kohtule kirjalik aruanne pankrotiseaduse § 22 lg 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta hiljemalt 4.10.2013.a 04.oktoobril 2013.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande.
Võlgniku üldiseloomustus, tegutsemise aeg, andmed juhtorganite ja omanike kohta Võlgnik Registrikood Asukoht Likvideerija: e-mail Ajutise haldur nimetamine Pankrotiavalduse esitaja
OÜ Astravia (likvideerimisel) 11048955 Kerese 3-309, Narva Tiia Kalaus XXX 24.09.2013.a. võlgnik
Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 21.9.2004.a. Võlgniku osanikuks asutamisest kuni 22.6.2006.a. F G, ik XXX ja seal edasi T G, ik XXX. Nõukogu puudus. Juhatuse liige alates asutamisest kuni 29.8.2013.a. F G, ik XXX. Viru Maakohtu 29.8.2013.a. määrusega võlgnik sundlõpetati, algatati likvideerimismenetlus ja likvideerijaks määrati Tiia Kalaus.
2(10)
2-13-38247 Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on esitanud registriosakonnale majandusaasta aruandeid viimati 2007. aasta osas. Rohkem majandusaasta aruandeid võlgnik registriosakonnale esitanud ei ole. Äriregistrile esitatud võlgniku aastaaruannetest ja pankadest saadud registriväljavõtete kohaselt võlgniku oli kinnisvaravahendaja, mille tegevus seisnes kinnisvara ostus/müügis nii enda nimele kui ka klientidele vahendamine. Võlgniku pangakontode väljavõtete kohaselt tema majandustegevus lõppes 2008.a. sügisel. Seega pankrotimenetluse algatamise seisuga Võlgnikul majandustegevus puudub. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud oma kohustuste kogusummaks 144537,12 EUR ja varadeks raha pangakontol 1 EUR. Võlgnik on tunnistanud, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik oli ajutise halduri nimetamise seisuga maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 tähenduses. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning sellekohane seisund ei ole ajutine võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta Ajutisele haldurile e-äriregistrist kättesaadava info kohaselt võlgniku viimane äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne on 2007.a. kohta. Võlgniku pangakontode väljavõtete kohaselt tema majandustegevus lõppes 2008.a. sügisel. Võlgniku raamatupidamisega ei ole ajutisel halduril ega võlgniku likvideerijal õnnestunud tutvuda. Kuna viimase 5 aasta aastaruandeid ei ole registrile esitatud ja juhatuse liikmel Farhat Gusseinov ei ole likvideerijale või ajutise haldurile esitada raamattupidamise dokumente, siis sellest saab järeldada, et ei ole täidetud nõudeid raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta. Hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Kuna äriühingul puudub majandustegevus juba 1998. aastast, siis puuduvad töötajad ning pole võimalik anda hinnangut töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Ajutise pankrotihaldur kogutud info kohaselt oli äriühingu juhatuse liikmeks alates Võlgniku äriregistrisse kandmisest kuni 29.8.2013.a. F G, ik XXX. Kuna Võlgniku raamatupidamist ei ole peetud 2008.aastast, ei ole säilinud Võlgniku raamatupidamise dokumente, ei ole esitatud võlgniku pankrotiavaldust, siis sellest on järeldatav, et juhatuse liige ei ole täinud seadustest tulenevaid talle esitavaid nõudeid alates 2008.aastast. Kuna puudub võlgniku raamatupidamine, siis ei saa anda hinnangut juhatuse liikme tegevuse kohta kuni 2007.aastani. Samas igasuguste nõuete esitamine juhatuse liikme vastus seoses tema tegevusega kuni 2008.a. sügiseni ei ole võimalik, kuna kõikvõimalikud nõudeõigused on aegunud. Võlgniku juhatuse liikme vastu võib esitada kahjunõudeid seose stema tegevusetusega võlgnik pankrotiavalduse esitamata jätmisega, kuid ajutise halduri hinnangul vastavate nõuete sissenõudmine on võimatu. Koos võlgniku on paljude nõuete osas solidaarvõlgnikuks ka juhatuse liige, kuid ca 4 aasta jooksul ei ole võlausaldajatel õnnestunud saavutada oma nõuete rahuldamist. Võlgniku eelmiste majandusaastate maksejõuetuse tekkimise põhjustega
aruannete
finantsanalüüs
ja
andmete
seos
Võlgnik on esitanud registriosakonnale viimase majandusaasta aruande 2007.a. Nimetatud aruannes ja varasemates aruannetes toodu analüüs ei võimalda välja selgitada otsesid 3(10)
2-13-38247 maksejõuetuse põhjusi. Puudub võimalus välja tuua selget maksujõuetuse hetke, kuid arvestade pangakontodel toimunud liikumisi, siis Võlgnik võis muutud maksejõuetuks 2008.a. suvel. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta, koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul muu vara puudub, peale pangakontodel oleva 1,01 €. Võlgnikul on kohustused: Malovenko Deniss Kohtutäitur Kristel Maalman Kohtutäitur K.Järvet Täiteasi 140/2010/1095 Krediidipank Kerese Keskus OÜ AS Pindi Kinnisvara KÜ Kreenholmi 23 Narva LV Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise amet Narva notar Sergei Nikonov Victor Baranov Registrite ja Infosüsteemide Keskus EV (Kohtute Raamatupidamise Keskus kaudu) Kohtutäitur Natalja Malahhova SEB Pank (laen) Maksu- ja Tolliamet Elion Ettevõtted AS Eesti Krediidipank Kokku kohustused
21 516,78 1 447,00 5 382,68 634,58 44,53 3 521,82 60,73 703,03 127,82 1 451,24 22 327,30 102,54 1 696,27 7 229,97 66 267,00 11 513,16 466,14 44,53 144 537,12
Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur pöördus võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks ka erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud teabe kohaselt: Selline vara, mille omandiõigus kuulub registreerimisele vararegistrites võlgnikul puudub. Krediidiasutustelt saadud informatsiooni kohaselt võlgnikul pangakontodel raha 1,01 €, mis jagunevad: XXX, konto jääk 0,00 eurot; XXX, jääk 0,00 eurot, a/konto XXX, jääk 0,05 eurot; XXX, jääk 0,96 eurot. Krediidiasutustelt saadud informatsiooni kohaselt võlgnikul on neile järgnevad kohustused: Liisingfirmadest saadud vastuste kohaselt lepingud ja kohustused puuduvad. Kinnistusraamatu andmetel võlgniku omandis kinnistuid ei ole. Ehitusregistri andmed: võlgniku omandis olevad ehitised puuduvad. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ning väikelaevu ei ole. Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid – puuduvad. 4(10)
2-13-38247 Kohtutäituritel täitmisel olevad nõuded: Täiteasja nr 167/2012/1457 167/2010/1293
167/2010/1292
167/2010/1240 167/2010/792 167/2010/512
167/2010/174 167/2009/3881 042/2010/1753 042/2011/3183 095/2008/6038
Sissenõudja
70000310
70000349
70000349 VB VB
70000349
37411112220 NARVA LINNAVALITSUSE ARHITEKTUURIPLANEERIMISE AMET
MD
Nõude jääk 102.54 60.91
49.40
217.30 23,008.19 5,715.11
1,451.24 127.82 2113.75 77 988,49 9317,07
Kohtuvaidlused – puuduvad andmed vaidluste kohta. Kuna võlgnikul on kohustusi summas 144537,22 EUR ning varasid 1,01 EUR, siis võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt Võlgniku varasid ning varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks veel täiendavat finantsanalüüsi, kuna Võlgniku enda esitatud andmetest nähtub, et võlgnik on selgelt maksejõuetu. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Ajutise pankrotihalduri hinnangul ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning tervendamiseks väljavaated puuduvad, kuna ettevõte majandustegevus on lõppenud juba 2008. aastal. Võlgnikul puudub vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis vara realiseerida, et tasuda oma võlgnevus. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on Võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. 5(10)
2-13-38247 Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles oma maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgnikul puudus majandustegevus juba 2008. aasta 4.kvartalist. Võlgnikul puudusid rahalised vahendid võlgnevuste tasumiseks juba 2008.aastast ning 2009.aastast on kohtutäituritel täitmisel erinevad Võlgniku vastu esitatud nõudeid. Likvideerija ei ole nimetanud maksejõuetuse põhjusi, kuid ajutise halduri arvates makseraskused ja edasine maksejõuetus tulenes põhjusest, et tegevust finantseeriti võõrvahendites (võetud laenudest) ja varasid ei jõutud kiiresti müüa hetkel kui Eestis 2008.aastal algas kiire kinnisvarahindade langus. Ajutisel halduril puuduvad muuda andmed maksejõutuse põhjuste kohta. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutisele halduri kogutud andmetest tulenevalt ei ole ajutine haldur tuvastanud tehinguid, mis oleks selgelt kahjustatud võlausaldajate huve ja mis oleks tagasivõidetavad. Ajutine haldur ei ole tuvastatud tagasinõudmiste esitamise võimalusi. Kokkuvõte Ajutise halduri hinnangul võlgniku varad ei võimalda võlgniku kohustuste täitmist, mistõttu püsiv maksejõuetus on saabunud ning selline suutmatus kohustusi täita ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnagul tuleks lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata seda PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus saavutada juhtorgani liikmelt tekitatud kahju hüvitamist. Vaatamata vahendite puudumisest pankrotimenetluse kulude katteks, on huvitatud isikutel (võlausaldaja või võlgnik või muu kolmas isik) õigus nõuda pankroti välja kuulutamist. Pankroti välja kuulutamist on õigus nõuda tingimusel, kui tasutakse deposiit menetluskulude katteks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul minimaalseks deponeeritavaks summaks oleks 3000 EUR, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Juhul kui keegi huvitatud isik tasub deposiidi vastavalt PankrS § 30, siis ajutine haldur on nõus jätkama tegutsemist võlgniku pankrotihaldurina. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2 ja lg 3, § 2, § 23 lg 4 ja § 29 lg 1 ning TsÜS § 46 ajutine haldur avaldab, et:
2-13-38247 Ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruanne võlgniku OÜ Astravia (likvideerimisel) pankrotimenetluses Viru Maakohtu 24.9.2013.a. kohtumäärusega nimetati OÜ Astravia (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman Vastavalt pankrotiseaduse § 23 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg 2 tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg 4 kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Menetluse töö ja kulude arvestus: Ajutise halduri tööaja arvestus
6 tundi
1,5 tundi
Ajutine haldur on tasu nõude esitamisel lähtunud tunnitasust 70.- EUR, millele lisandub sotsiaalmaks (vastavalt PankrS § 23 lg 3 tunnitasu ülemmäär 96 EUR, millele lisandub sotsiaalmaks). KOKKU ajutise halduri tasu 420.- EUR (lisandub sotsiaalmaks) Ajutine haldur on teinud alljärgnevaid kulutusi seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega: Hind, Kauba/teenuse Summa, Nr. Kogus Ühik eur nimetus EUR
tk 0,31 Paljunduskulud, tükikulud 10,85
km 0,25 Transport Kiviõli-Narva-Kiviõli 50,00
1,0 tk 2,30 Päring äriregistrist 5,73
tund 5,00 töökoha, arvuti, internet kasutus 20,00 Kokku kulutused seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega summas 86.58 EUR (sisaldab kõiki makse) 7(10)
2-13-38247 PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Käesolevaks hetkeks on veel teadmata, kas keegi isik on huvitatud deposiidi tasumisest pankrotimenetluse läbiviimise finantseerimiseks. Pankrotimenetluses puudub vara, mille müügist saadud vahenditest oleks võimalik saavutada ajutise halduri kogu tasu ja kulude hüvitamist. Tulenevalt eeltoodust palub ajutine haldur kohtul määrata: 1) mõista võlgnikult välja ajutise halduri tasu summas 558,60 eurot (420 EUR + sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 86,58 EUR; 2) juhul, kui tasutakse menetluskulude katteks deposiit ja kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis määrata, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kuulub välja maksmisele deponeeritud rahalistest vahendites (saates määruse täimiseks Kohtute raamatupidamiskeskusele); 3) juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis määrata ajutise haldur tasu hüvitis riigi vahenditest summas 397 EUR (koos sotsiaalmaksuga 528,01 EUR), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr XXX (saates määruse täimiseks Riigi tugiteenuste keskus).
07.oktoobri 2013.a toiminud kohtuistungil palus pankrotihaldur lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu juhul kui keegi huvitatud isikutest ei ole nõus tasuma kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot. Avaldaja oli nõus pankrotihalduriga. Ajutise pankrotihalduri palvel tegi kohus 07.oktoobri 2013.a määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3 000 eurot tasumiseks. Tähtaegselt nimetatud summat kohtu deposiiti tasutud ei ole.
PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. 8(10)
2-13-38247 Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt OÜ-l Astravia (likvideerimisel) puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnagul tuleb lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata seda PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus saavutada juhtorgani liikmelt tekitatud kahju hüvitamist. Ajutise pankrotihalduri palvel tegi kohus 07.oktoobri 2013.a määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3 000 eurot tasumiseks. Tähtaegselt nimetatud summat kohtu deposiiti tasutud ei ole. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et OÜ Astravia pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lg 2 alusel. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb OÜ-l Astravia (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 4-1 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata OÜ Astravia (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija Tiia Kalaus. Vastavalt PankrS § 29 lg 3 kohus avaldab pankrotimenetluse lõpetamise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest.
Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, mille kohaselt palub ajutine haldur kohtul määrata: 9(10)
2-13-38247 1) mõista võlgnikult välja ajutise halduri tasu summas 558,60 eurot (420 EUR + sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 86,58 EUR; 2) juhul, kui tasutakse menetluskulude katteks deposiit ja kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis määrata, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kuulub välja maksmisele deponeeritud rahalistest vahendites (saates määruse täimiseks Kohtute raamatupidamiskeskusele); 3) juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis määrata ajutise haldur tasu hüvitis riigi vahenditest summas 397 EUR (koos sotsiaalmaksuga 528,01 EUR), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr XXX (saates määruse täimiseks Riigi tugiteenuste keskus PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. OÜ-l Astravia (likvideerimisel) puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele p.3 osas. Kohus leiab, et tuleb määrata ajutise halduri tasu 420 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 86,58 eurot. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) kooskõlas PankrS § 23 lg 4 hüvitada riigi vahenditest.
(allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.