Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal 15.11.2013, Tallinn 2-11-54045 O P hagi N Pi ja L S vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 22.05.2013 otsus O P apellatsioonkaebus 1 595 eurot Hageja O P (ik xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Reet Vokk Kostja I N P (ik xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kostja II L S (ik xxxxxxxxxx) Kostja II lepinguline esindaja O S Kirjalik menetlus
Asjaolud ja hageja nõue
et vajab raha. Kostja II oli esimees korteriühistus, kus elas kostja I. Kostja I müüs liikmelisuse poja aitamiseks. Kostja II ei tundnud hagejat, kostjat I ega nende poega varem. TMS § 188 kohase tagasivõitmise eelduseks on, et hageja toob esile asjaolud, mis viitavad vaidlusaluse tehinguga võlausaldaja huvide kahjustamisele, nt müümise alla turuhinna (3-2-1113-09). Hageja on vaid üldsõnaliselt toonud esile vara võõrandamise fakti. Hooneühistu liikmelisuse müügihind (4 000 eurot) väljendab täpselt kinnisasja turuväärtust, mistõttu ei kahjustanud müügileping hageja huve. Hagiavalduses on märkimata, miks ei ole hageja nõuet võimalik täita muude võlgniku asjade või õiguste arvelt. Kuna praegu on hooneühistu liikmelisuse omanikuks kostja II ning liikmelisus on hetkel arestitud, ei ole võimalik liikmelisust tagastada. Kooskõlas TMS § 195 lg-tega 2 ja 3 ning PankrS § 119 lg-ga 3, peab teine pool tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävinemise või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidid teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Kostja II ei olnud ega ei pidanud olema teadlik tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Seega on ekslik hageja seisukoht, et teise tehingu järgi saadud ostuhinna saab välja nõuda kostjalt II. Maakohtu otsus
Apellatsioonkaebus
Ringkonnakohtu seisukoht
muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist ega materiaalõigusnormide ebaõiget kohaldamist. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning apellandi väited, et hagi rahuldamise aluseks olevad asjaolud olid hageja poolt esile toodud ja tõendatud, on ekslikud. TMS § 188 kohase tagasivõitmise eelduseks on asjaolu, et vaidlusaluse tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve, st et vara on müüdud alla turuhinna. Nimetud asjaolu ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Tuginemine müügitehingule ei ole aluseks selle tagasivõitmisele, sest tehing iseenesest ei muuda võlgniku varalist olukorda ega kahjusta tema huve. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et tehinguga võlgniku varaline olukord ei muutunud. Asjaolu, et pool müügihinnast tasuti võlgnikule ja pool hageja ja kostja I ühisele pojale, mille kohta esitati tõend (t.lk 123), ei anna alust hagi rahuldamiseks hageja poolt esile toodud asjaoludel. Paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et müügitehinguga on muutunud tema nõude rahuldamine võimatuks ja et võlgnikul ei ole vara, millele oleks kohtutäituril võimalik sissenõuet pöörata. Maakohus tuvastas õigesti, et tehingu tagasivõitmise esmane eeldus TMS § 187 lg 1 järgi ei olnud täidetud ja sellega ringkonnakohus nõustub ja maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. 08.04.2011 sõlmitud hooneühistu liikmelisuse müügilepingu p 1.6 kohaselt liikmesuse suhtes märget pantimise, muul viisil koormamise ega liikmelisusega seotud kitsenduste kohta ei olnud (t.lk 48). Lepingu p 1.7 kohaselt on notari asendaja notariaalakti tõestamisel registriandmeid kontrollinud. Apellandi väited tehingu tühisusest on ebaõiged ega ole kooskõlas tõenditega. Maakohus on õigesti jätnud hagi selle tõendamatuse tõttu rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei rikkunud apellatsioonkaebuses väidetud menetlusnorme. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid tuleb apellandile tagastada, kuna apellant ei ole kaebuses põhjendanud ega põhistanud uue tõendi esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 4) ja 2 tõendit on maakohtu menetluses esitatud (t.lk 10, 11).
Menetluskulude jaotus
proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.