Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(4)

2-13-12558

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või kontole nr 221023778606 (Swedbank) või kontole nr 333416110002 (Danske Bank) või kontole nr 17001577198 (Nordea Bank), viitenumber 3100057484. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi A K vastu võlgnevuse 518,85 eurot ja viivise 518,80 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Elisa Eesti AS ja kostja vahel 26. augustil 2010 sõlmitud liitumislepingust (tl 10p) ning 9. juulil 2010 sõlmitud liitumislepingust ja järelmaksulepingust nr 818961 (tl 11p, 12p). Elisa Eesti AS loovutas 3. oktoobril 2011 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (tl 24). Hageja palub kohtult mõista kostjalt välja võlgnevus 518,85 eurot, viivis 518,80 eurot, menetluskulud – riigilõiv 150 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 351,51 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt lahendi jõustumusest kuni täitmisena viivis VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud ulatuses. Viru Maakohus võttis 30. augusti 2013 määrusega hagi menetlusse (tl 30) ning kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagile 7 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates.

2(4)

2-13-12558

Kohtumäärus ja hagiavaldus koos hagimaterjalidega toimetati kostjale 10. oktoobril 2013 isiklikult kätte (tl 43). Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavaldusele kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses väljendanud nõusolekut hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolud ja nõuded on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning esitatud hagi tuleb täielikult rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja taotles kostjalt menetluskulude väljamõistmist ja on esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 150 eurot (45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 105 eurot hagiavalduse esitamisel) ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 351,51 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud TsMS § 144 lg 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on (sellisel kujul nagu ta esitatud on) selgelt põhjendamatu. Arvestades tsiviilasja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (hagiavaldus 3 lehel, üks kostja, nõude sisuks on võlgnevus sideteenuse operaatorile kõnede ja järelmaksuga ostetud mobiiltelefoni eest), leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks on 120 eurot. Kohus võtab arvesse, et maksekäsu kiirmenetluses ei ületa hagejale hüvitatavad menetluskulud 20 eurot ja hagi esitamisel põhjendatud õigusabi kuluks on kohtu arvates mitte rohkem kui 100 eurot.

3(4)

2-13-12558

TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 144 p 7 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 150 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 120 eurot, seega kokku 270 eurot. TsMS § 177 lg 2 aluselt tuleb mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.