Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagivalduse kohaselt asus hageja ehitustöölisena tööle kostja juures 17.01.2012 (tööleping sõlmiti 16.01.2012). 25.04.2012 hageja haigestus ja oli kuni 03.05.2012 ajutiselt töövõimetu. Hageja informeeris koheselt telefoni teel kostja esindajat juhatuse liiget Margus Frey, kes aga ilmselt ei uskunud hagejat ja võis helistada kontrolli eesmärgil hageja perearstile, kuna küsis hagejalt perearsti andmeid. 26.04.2012, s.o hageja ajutise töövõimetuse ajal, koostas kostja juhatuse liige Margus Frey juhatuse otsuse hagejale rahalise karistuse kohaldamise kohta. Haiguslehe lõppedes helistas hageja kostja esindajale Margus Freyle ja teatas enda tervenemisest ning soovist tööle asuda, kuid Margus Frey avaldas, et on saatnud hagejale 02.05.2012 meili töölepingu ülesütlemise kohta alates 17.05.2012 ja et hagejal ei ole enam vaja tööle tulla. Samuti ei soovinud kostja esindaja hageja töövõimetuslehte. Kuna hagejal ei lubatud kostja esindaja poolt enam tööle tulla, ei olnud hagejal ka põhjust Soomes asuvasse töökohta pöördumiseks ja kostja arvel ning kulul ostetud tööriided, mis asusid tema senises ööbimiskohas, jäid sinna kostja kui ööbimiskoha kasutaja valdusesse. Kui hageja omandas tööandja palgaarvestuse 2012. aasta aprilli ja mai esimese poole kohta, ilmnes, et temalt on kostja poolt kinni peetud aprillikuu töötasust rahalise karistusena 425,10 eurot ja maikuu esimese poole töötasust 337,65 eurot majutuskulu, kuigi ta ei saanud ajutise töövõimetuse ajal korterit kasutada ja ajutise töövõimetuse lõppemisel kostja poolt tööle mittelubamise tõttu, ning 120 eurot tööriiete eest. Hageja leiab, et tema palgast leppetrahvi kinnipidamine aja eest, mil ta oli ajutiselt töövõimetu, on ebaõige. Samuti on alusetu hageja palgast majutuskulude mahaarvamine aja eest, mil kostja keelas hagejal tööle asumise, millest tulenevalt ei saanud hageja kasutada Soomes asuvat majutust. Samuti on alusetu tööriiete maksumuse kinnipidamine, kuivõrd tööriided jäid kostja valdusesse kostja enda tegevusest tulenevalt. Poolte vahel ei olnud sõlmitud TLS § 77 sätestatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkulepet leppetrahvi kohaldamiseks töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral. Isegi kui arvestada kostja töösisekorraeeskirjade p 8.2 ei saa seda hinnata kokkuleppena TLS § 77 tähenduses, samuti ei ole tõendatud töötajapoolset süülist rikkumist hageja poolt tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise näol. Kostja on leppetrahvi kohaldanud ajal, mil hageja oli ajutiselt töövõimetu. Kostja käitumine on vastuolus TLS § 78 lg 1 nõudega, kuna tööandjal puudus majutuskulude mahaarvamiseks ja tööriiete maksumuse kinnipidamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek. Kostja viide töölepingu p 5.8 ei ole asjakohane, sest selles lepingupunktis on sisuliselt enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek, mis on TLS § 78 lg 2 kohaselt tühine olukorras, kus puudus tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiit. Neil asjaoludel palub hageja kostjalt välja mõista hageja töötasust alusetult ebaseaduslikult kinni peetud leppetrahvi 425,10 eurot, ööbimiskulu 337,65 eurot ning 120 eurot tööriiete kulu, s.o. kokku 882,75 eurot (tl 63-67).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt ei teavitanud hageja kostja esindajat töövõimetusest esimesel võimalusel, s.o 25.04.2012, mil hageja haigestus. Kostja sai teada hageja töövõimetusest 30.04.2012, kui tal õnnestus hageja telefonitsi kätte saada. Hageja keeldus kostjale ütlemast, mis haigus tal on ja teatas, et ei mäleta oma perearsti nime. Kostjale jääb mõistmatuks, miks ei pöördunud hageja arsti poole Soomes. Kostjal on andmeid, et hageja lahkus koos kaastöölistega üüritud korterist Soomes 25.04.2012 eesmärgiga sõita Eestisse. 2 (6)

Kuivõrd hageja võttis endaga kaasa kõik isiklikud asjad, ei saanud hagejal olla kavatsust Soome tagasi pöörduda. Kostja kahtlustab, et hageja ei olnud haige, kuna ta viibis ajutise töövõimetuse perioodil sünnipäeval ja Võru ööklubis Boschwetter. Kostja, tuginedes asjaolule, et hageja lahkus 25.04.2012 koos kaastöölistega ütlemata põhjust, koostas 26.04.2012 juhatuse otsuse, millega määrati hagejale trahv tööle põhjuseta mitteilmumise pärast, tuginedes Estonian Builder OÜ sisekorraeeskirjade punktile 8.3, mis oli poolte vahel 16.01.2012 sõlmitud töölepingu nr 11 lahutamatu osa. Oma etteteatamata lahkumisega jättis hageja pooleli töö, mis oleks pidanud olema valmis 26.04.2012, põhjustades sellega kostjale tööalaseid ebameeldivusi. Kuna 03.05.2012 lõppes hageja töövõimetusleht, oleks hageja pidanud tööl olema järgmisel päeval, kuid 04.05.2012 toimunud telefonivestluses teatas hageja, et tema töövõimetuslehte pikendati ja ta naaseb tööle, kui see on lõppenud. 04.05.2012 kõnes vastas hageja jaatavalt küsimusele, kas ta on saanud kätte ülesütlemisavalduse, milles oli tööpäeva viimaseks päevaks märgitud 17.05.2012. Kostja ei ole teinud hagejale takistusi tööle ilmumiseks. Kostjale edastati töövõimetusleht 05.09.2012, seega viimase tööpäeva seisuga seda ei olnud esitatud. Hageja ja kostja vahelise kokkuleppe alusel võimaldati hagejal Soomes tööl olles elada kostja poolt üüritud korteris, mille eest tuli hagejal tasuda kostjale poolte vahel kokkulepitud summa. Summa kuulus mahaarvamisele hagejale makstavast töötasust. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus hagejalt eelnevate perioodide eest mahaarvestatud summade osas. Perioodi eest, kui hageja oli ajutiselt töövõimetu (25.04.2012-03.05.2012) ja lisaks perioodil 04.05.2012-17.05.2012, kui hageja ei ilmunud tööle, peeti elamiskulud kinni, sest hagejale oli eraldatud koht korteris, mida temal oli õigus sellel perioodil kasutada, samuti kohustus selle eest maksta. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu punktis 5.8 on kirjas, et kui hageja töötab kostja juures vähem kui 6 kuud, arvestatakse tema lõpparvest maha temale tööriiete ostmiseks kulunud summa. Hageja võttis endale kohustuse tasuda tööriiete eest vabatahtlikult, kui allkirjastas töölepingu. Kostja ei ole leidnud kostja poolt üüritud ruumidest tööriideid. Hagejal oli tööobjektil riiete hoidmiseks eraldi kapp (tl 79-82). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. ITLS § 24 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 12.09.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/1471 mõisteti OÜ-lt Estonian Builder T. T. kasuks välja lõpparvest kinnipeetud 457,65 eurot, tööandja poolt seadusliku aluseta rakendatud leppetrahv 425,10 eurot ja lõpetati menetlus

T. T.

saamata jäänud töötasu nõudes (tl 9-11). OÜ Estonian Builder leidis, et töövaidluskomisjoni otsus on ebaõige ja esitas ITVS § 24 alusel 10.10.2012 Harju Maakohtule taotluse T. T. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi vaadata hagimenetluse korras (tl 5). 18.01.2013 avaldusega taotles hageja kohtualluvuse muutmist seoses hageja õigusega esitada hagiavaldus tema elukoha järgi ja saata Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajast tsiviilasi 2-1240809 Tartu Maakohtu Võru kohtumajja (tl 48-49). 25.01.2013 määrusega taotlus rahuldati ja anti tsiviilasi menetlemiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale vastavalt kohtualluvusele (tl 53). Tartu Maakohtu 07.03.2013 määrusega võeti asi menetlusse (tl 73-74).

3 (6)

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja asus kostja juures tööle 16.01.2012 sõlmitud töölepingu nr 11 alusel ehitustöölisena alates 17.01.2012. Tööleping lõppes tööandjapoolse ülesütlemise tõttu 17.05.2012. Vastav avaldus toimetati hagejale kätte 02.05.2012. Töötasust peeti kinni järgmised summad: leppetrahv 425,10 eurot, ööbimiskulu 337,65 eurot ja tööriiete kulu 120 eurot. Hageja leiab, et töötasu tööandjapoolne kinnipidamine kokku summas 882,75 eurot on alusetu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, sest summade kinnipidamine on kooskõlas töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu ja selle lisaga. Kostja on hageja töötasust kinni pidanud kolm summat: leppetrahvi, kulutused majutusele ja kulutused tööriietele. TLS § 77 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil. Estonian Builder OÜ juhatuse otsuse koopiast (tl 84) nähtub, et hagejale on juhatuse 26.04.2012.a. otsusega määratud rahaline karistus 6 päevapalga ulatuses Estonian Builder OÜ kehtiva sisekorraeeskirja p 8.2 rikkumise eest (25.-26.04.2012.a. töölt puudumine ilma tööandjalt selleks eelnevalt luba saamata). OÜ Estonian Builder töösisekorraeeskirjade p 8.2 kohaselt loetakse jämedaks töökohustuste rikkumiseks muuhulgas omavoliline töölt puudumine; p 8.3 kohaselt on tööandjal p 9.2 (ilmselt õige p 8.2) nimetatud rikkumiste eest õigus rakendada rahatrahvi, trahvi määr ei või ületada töötaja 10 päeva keskmist sissetulekut (tl 102). Töövõimetuslehe koopiaga (töövaidluskomisjoni tl 14) on tõendatud, et T. T. oli haigestumise tõttu töölt vabastatud 25.04.2012-03.05.2012.a. Kohus nõustub hagejaga, et TLS § 19 p 2 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse mõttes, haiguslehel viibimise ajal. Selleks ei ole töötajal vajalik tööandjalt eelnevat luba saada. Kuna hageja puudus kostja juhatuse otsuses märgitud perioodil 25.-26.04.2012.a. töölt haigestumise tõttu, mida tõendab töövõimetusleht, puudus kostjal juhatuse otsuses märgitud seaduslik alus talle leppetrahvi määramiseks ja seega on hageja aprillikuu töötasust alusetult kinni peetud leppetrahv 425,10 eurot (töövaidluskomisjoni tl 31). Tõendamata ja paljasõnalised on kostja väited, et hageja viibis sel perioodil sünnipäeval või rikkus muul viisil ravirežiimi. Ka asjaolu, et kostja väidete kohaselt teavitas hageja alles pooltevahelise telefonivestluse käigus 30.04.2012 (s.o. töövõimetuslehe ajal), et talle on väljastatud töövõimetusleht, ei välistanud kostjal juhatuse ebaseadusliku korralduse tühistamist ja töötasust kinnipidamise tegematajätmist. OÜ Võru Arst tõendist (tl 134) nähtuvalt kontrollis tööandja T. T. ambulatoorse ravi ajal (s.o. 25.04.-03.05.2012) telefoni teel, kas patsient on ikka haige ja perearst teatas talle, et T. Türkson on töövõimetuslehel. Oluline ei ole asjaolu, et kostja poolt esitatud telefonikõnede eristuste väljavõte näitab, et kostja on helistanud 30.04.2012 hageja perearsti telefoninumbril (tl 91, 135), kuid kostja vastuväidete kohaselt polevat perearst sel korral tööl olnud (tl 137). Seega on kostja ebaseaduslikult hageja palgast kinni pidanud kuue päeva palga 425,10 eurot.

Kohus nõustub samuti hagejaga, et kostja sisekorraeeskirju on võimalik käsitleda tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitena, millega hageja on tutvunud ja võtnud need täitmiseks (tl 104), kuid nende käsitlemine ei ole võimalik poolte kokkuleppena TLS § 77 lg 1 mõttes. 4 (6)

Leppetrahvi TLS § 77 lg 1 järgi kokkuleppimine annab pooltele õiguse kokku leppida TLS § 74 lg 3 sätestatust suuremas leppetrahvis, kui töötaja keeldub tööle asumast või lahkub töölt eesmärgiga töösuhe lõpetada. TLS § 74 lg 3 järgi on tööandjal võimalik, kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, töölepingu ülesütlemise korral nõuda kahju hüvitamist. Käesolevas asjas on kostja määranud leppetrahvi hagejale kahel päeval töölt puudumise eest ilma tööandjalt selleks eelnevat luba saamata, kuid juhatuse otsusega määratud leppetrahv, mida kostja nimetab rahaliseks karistuseks, ei ole olnud juhatuse otsuses seotud hageja keeldumisega tööle asumast või lahkumisega töölt eesmärgiga töösuhe lõpetada. Asja materjalidest nähtuvalt on hoopis kostja 02.05.2012.a. (töövõimetuslehe ajal) teatanud hagejale, et ta lõpetab hagejaga töölepingu alates 17.05.2012.a. seoses tema mittesobivusega antud tööle (tl 72). Kostja on tasaarvestanud majutuse ja tööriiete kulutuste nõuded, mis on tema hinnangul kostjal hageja vastu, nõudega, mis on hagejal tema vastu. Töösuhtes kohaldatakse võlaõigusseaduses (VÕS) tasaarvestamise kohta sätestatut, kuid nende erisustega, mis on reguleeritud TLS. Käesoleval juhul moodustub kostja hinnangul tema rahaline nõue hageja vastu, mida ta on tasaarvestanud, hageja elamiskuludes korteris, mille oli üürinud kostja ja kulutustes tööriiete ostmiseks, mille hüvitamises on kokku lepitud vastavalt töölepingu punktile 5.8. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestada saab nõudeid olukorras, kus mõlema poole nõuded on muutunud sissenõutavaks ehk ainult siis, kui mõlema täitmise tähtaeg on saabunud. Nõue muutub sissenõutavaks alates hetkest, kui õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 197 lõike 2 kohaselt lõpevad poolte nõuded teineteise vastu tasaarvestatud ehk kattuvas osas. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus teisele poolele avalduse tegemisega. Hagiavalduse kohaselt sai hageja tasaarvestusest teada, kui omandas kostja palgaarvestuse 2012. aasta aprilli ja mai esimese poole kohta, millest ilmnesid summad, mis on töötaja palgast maha arvestatud (tl 65). Pooltevahelise töölepingu p 5.8 järgi, juhul kui töötaja lahkub ettevõttest, olles töötanud vähem kui 6 kuud, on tööandjal õigus lõpparvest maha arvutada summa, mis on kulunud töötajale tööriiete ostmiseks (tl 70). TLS § 2 kohaselt TLS-s ja VÕS-s lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. Töötaja vastutuse erisusi reguleerib töölepinguseaduse 4.peatükk. TLS § 78 lõike 1 järgi võib tööandja oma nõudeid kohtuväliselt töötaja töötasu nõudega tasaarvestada ainult töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusoleku korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erandina on tööandjal lubatud tasaarvestust töötaja nõusolekuta teha TLS § 78 lõikes 3 kirjeldatud juhtudel. TLS § 78 lg 3 sätestab, et tööandja võib käesoleva paragrahvi lg 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest. 5 (6)

Käesoleval juhul ei ole kostja tasaarvestanud TLS § 78 lg 3 sätestatud nõudeid, vaid palgast on maha arvatud majutuskulutused ja tööriiete maksumus. Kostja ei ole kohtule esitanud töötaja kirjalikku nõusolekut nende nõuete töötasuga tasaarvestamiseks. Antud asjas ei ole nõusolekuna käsitletav, et pooled on fikseerinud töölepingu sõlmimisel p 5.8 vähem kui 6 kuu töötamise järel lahkumise korral lõpparvest tööriiete ostmiseks kulunud summa mahaarvutamise, sest vastavalt TLS § 78 lg 2 enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks. Töölepingu seadus ei keela töötajal osaleda majutuskulude katmisel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab aga kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andnud kostjale nõusoleku majutuskulude 337,65 euro tasaarvestamiseks ning et tööriiete maksumuse 120 euro näol on tegemist tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiidi ületamisega, mis annaks võimaluse kohaldada pooltevahelise töölepingu p 5.8. Kuivõrd tõendatud ei ole, et hageja oli kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andnud nõusoleku majutuskulutuste tasaarvestuse tegemiseks ja et tööriiete maksumuse 120 euro näol on tegemist tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiidi ületamisega, on nimetatud nõuete tasaarvestamine hageja töötasuga ilma hageja poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta ebaseaduslik. Asjakohased ei ole kostja poolt esitatud Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 08.08.2012 otsus töövaidlusasjas nr 4.4-2/1368 ja Harju Maakohtu 22.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-1235293 (tl 123-128), sest selles asjas on töövaidluskomisjon rakendatud leppetrahvi väljamõistmise nõude jätnud rahuldamata, sest töötaja on töölt töösuhte lõpetamise eesmärgil varem lahkunud; käesolevas asjas on hagejale leppetrahv määratud kahel päeval ilma tööandja eelneva loata puudumise eest perioodil, mil hageja tegelikult viibis haiguslehel. Neil asjaoludel tuleb T. T. hagi OÜ Estonian Builder vastu ebaseaduslikult töötasust kinnipeetud leppetrahvi 457,10 eurot, korteriüüri 337,65 ja tööriiete maksumuse 120 eurot nõudes rahuldada ja välja mõista kostjalt 882,74 eurot hageja kasuks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/

Roomet Sõnna Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.