Hageja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX(isikukood XXX); Hageja lepinguline esindaja: Sirje Vullo (OÜ Vullo, registrikood 11516617, asukoht Valdeku 24, 11621 Tallinn); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja: Tallinna linn Mustamäe Linnaosavalitsuse kaudu (registrikood 75014267, asukoht Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn)
Hagihind
993,02 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX Korteriühistu XXX kasuks 426,17 (nelisada kakskümmend kuus eurot ja 17 senti) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
3.Jätta Korteriühistu XXX menetluskulud 57 % ulatuses tema enda kanda ja 43 % ulatuses XXX kanda ning XXX menetluskulud 43 % ulatuses tema enda kanda ja 57 % ulatuses Korteriühistu XXX kanda.
Välja mõista XXX menetluskulu 160,39 (ükssada kuuskümmend eurot ja 39 senti) Korteriühistu XXX kasuks.
Edasikaebamise kord. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused.
1.28.08.2013.a. esitas Korteriühistu XXX kohtusse hagi XXX vastu majandamiskulude võla 426,17 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt koosneb nõutav võlg kostja vastu viimase poolt tasumata ja korteriühistu poolt esitatud majandamiskulude arvetest perioodi 10.04.2013.a. kuni 11.07.2013.a. eest. 2.28.09.2013.a. esitas hageja kohtule nõude suurendamise avalduse. Hageja palub selles lisaks esialgselt nõutud summale kostjalt välja mõista ka 2013.a. augustikuu majandamiskulud, mille suuruseks on 84,50 eurot. Nõude suurendamise avalduses märgib hageja, et ta palub kostjalt välja mõista kokku 993,02 eurot.
3.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: Korteriühistu XXX poolt XXX esitatud arved alates 10.04.2013.a. kuni 12.09.2013.a. ja kinnistusraamatu väljavõtte korteriomandi kuuluvuse kohta kostjale. Kostja vastuväited hagile ja nende põhjendused. 4.Harju Maakohtu 29.10.2010.a. määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2010.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-08-60487 seati XXX eestkoste kolmeks aastaks ja määrati tema eestkostjaks Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, kusjuures eestkostja üleandeks jäeti XXX esindamine kohtumenetluses, sealhulgas kohtuasjade algatamise üle otsustamine. Tulenevalt eeltoodust esindas kostjat käesolevas menetluses Mustamäe Linnaosa Valitus.
5.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on XXX seisukohal, et korteriühistu on aastatepikkuse liigsuurte arvete tõttu ja inflatsiooni tõttu hoopis talle võlgu üle 30.000.- euro, mistõttu tuleks teha tasaarvestus. 6.Hagi suurendamise nõude osas on kostja seisukohal, et hageja nõue välja mõista temalt ka 12.09.2013.a. esitatud arvel märgitud majapidamiskulud ei ole põhjendatud, sest nimetatud arve ei olnud muutunud veel sissenõutavaks hagi suurendamise avalduse esitamise ajaks.
Arvel on märgitud, et selle tasumise tähtaeg on 30.09.2013.a., nõude suurendamise avalduse esitas hageja aga 28.09.2013.a. 6.Ühtki tõendit kostja ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
7.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - kostja on korteriomandi XXX omanik; - elamus XXX on moodustatud Korteriühistu XXX; - kostja on korteriühistu liige. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on kohustatud talle esitatud arved tasuma või mitte.
8.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 2 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osakuks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide kaitsmine ja KÜS § 151 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, kusjuures elamu majandamiskulusid korteriühistus arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et eluruumi hoolduskulud käesoleva seaduse tähenduses on tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlbmatus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse aga ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ja paigaldada täiendavaid andmeid.
9.Kohus asub seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et kostjal on tasumata hagejale majandamiskulude arved M005810740 10.04.2013.a. summas 155,56 eurot, M005810980 13.05.2013.a summas 104,76 eurot, M005810980 11.06.2013.a. summas 82,85 eurot ja arve M005811100 11.07.2013.a. summas 83,00 eurot, mille üle pooltel sisulist vaidlust ei ole, kuulub kostjalt väljamõistmisele majandamiskulude katteks 426,17 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja paljasõnaline väide nagu tuleks hageja poolt talle esitatud liigsuured arved tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu, milliste suurus ületab 30.000.eurot, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud hagejale tasaarvestusavalduse, ka ei ole kostja oma vastuses hagile märkinud, millest tuleneb kostja nõue hageja vastu mida üldse oleks võimalik hageja nõudega tasaarvestada. Tasaarvestusavalduse tegemisel peab kostja tõendama TsMS § 230 lg 1 alusel millest tuleneb tema nõue ning ka seda, et seda nõuet on õigus hageja nõudega tasaarvestada.
10.Kohus nõustub aga kostjaga, et 2013.a. augustikuu arve nr M005811340 summas 84,50 eurot, ei olnud nõude suurendamise avalduse esitamise ajaks 28.09.2013.a. veel sissenõutavaks muutunud (arve tasumise tähtaeg arvel märgitu kohaselt oli 30.09.2013.a (t/l 40), mistõttu nimetatu kuu eest nõude esitamine kostja vastu ei olnud põhjendatud. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
11.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 163 lg 1 sätestatust, kuna kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud poolte vahel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, sest hageja on esitanud kostja vastu suures ulatuses põhjendamatu nõude. Kuna hageja nõuab kostjalt hagi nõude suurendamise avalduses 993,02 euro väljamõistmist ja kohus rahuldab hagi 426,17 euro suuruses ehk 42,9 % ulatuses, tuleb hageja menetluskuludest 43 % jätta kostja kanda ja 57 % hageja enda kanda. Kostja menetluskuludega tuleb teha vastupidi. Kohus määrab kindlaks käesoleva kohtulahendiga ka menetluskulude suuruse vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3 sätestatule, sest kohus menetleb asja lihtmenetluses ning hageja esitas menetluskulude nimekirja ja nende suurust tõendavad dokumendid hagiavalduse ja nõude suurendamise avaluse lisana. Kostja ei ole vastuväiteid menetluskulude suurusele esitanud, kuid on leidnud, et poolte menetluskulud peaks jääma poolte endi kanda. Kuna käesoleva tsiviilasja hind on 993,02 eurot, millise nõude esitamisel kohtusse tasus hageja riigilõivu 125.- eurot, sest hagi esitati avaliku e-toimiku kaudu, ning hageja esindajakulude suuruseks on 248.- eurot vastavalt Vullo OÜ arvele hagejale (t/l 17), mis jääb lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradesse, millised on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137, kuid kohus jätab kostja kanda hageja menetluskuludest 43 %, kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulude katteks 160,39 eurot {53,75 (43 % 125-st)+ 106,64 (43 % 248-st)}. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja ega nende kandmist tõendavaid dokumente kohtule esitanud. Tsiviilasja hind.
12.Juhindudes TsMS § 122 lg 1, 123 ja 124 lg 1 sätestatust, on käesoleva tsiviilasja hind 993,02 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.