Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel 1(3)

2-13-23078 on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või Swedbank AS kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal kontole nr 333416110002 (viitenumber 3100057484). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Pärnu Maakohus 09. septembri 2013 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis OÜ AF Võlamenetlus nõude E M vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kuna võlgnik tunnistas vastuväites nõuet osaliselt, siis tegi kohtus 12.septembril 2013 selles osas maksekäsu (TsMS § 487 lg 11 alusel), milles kohustas võlgnikku E M tasuma AF Võlamenetlus OÜ-le põhivõlg summas 288 eurot 09 senti. Ülejäänud nõude osas jätkas kohus asja menetlemist hagimenetluses TsMS § 487 11 alusel OÜ AF Võlamenetlus esitas 27.septembril 2013 Viru Maakohtule hagiavalduse E M vastu viivise summas 288,04 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Elisa Eesti AS ja E M vahel sõlmitud liitumislepingutest. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu 01.oktoobri 2013 määrusega hagi oli võetud menetlusse ning kostja oli kohustatud esitama kohtule kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest. Hagimaterjalid koos kohtumäärusega olid kostjale isiklikult kätte toimetatud 03.oktoobril 2013. Kostja esindaja esitas 17.oktoobril 2013 kohtule seisukoha, mille kohaselt saatis kohus kostjale hagi menetlusse võtmise määruse, mille sai kostja kätte. Koos määrusega pole kostjale esitatud hagiavaldust ennast ega selle juurde kuuluvaid lisasid, millest tulenevalt ei saa kostja hageja nõuete osas võtta seisukohta ega hagile vastata. 2(3)

2-13-23078 Kohus tuvastas, et Kohtuinfosüsteemi andmetel ja tsiviilasja materjalide kohaselt olid hagimaterjalid koos kohtumäärusega kostjale isiklikult kätte toimetatud 03.oktoobril 2013 (tl. 56). Kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist vastuse esitamiseks. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks TsMS § 407 lg 1 alusel.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude summas 330,91 eurot väljamõistmise nõude, millest 55 eurot moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses tasutud esindustasu ning 210,91 eurot õigusabikulud (tl 45). TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 55 eurot. TsMS § 144 p 7 alusel kohtuvälised kulud on ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja palub välja mõista kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud esindustasu summas 20 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuväliseks kuluks. Hageja palub välja mõista õigusabikulud summas 210,91 eurot. TsMS 175 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur - nõue on esitatud kahest pealtnäha ühetaoliselt lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, lepingud ise on tihti esinevad ja tavapärased, keerukat juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 210,91 euro suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot. 3(3)

2-13-23078 Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 55 eurot, kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud esindustasu summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik

4(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.