lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-32546/11

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 07.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-32546/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1622
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Peeter Pällin

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

7. november 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-32546

Tsiviilasi

XXXhagi Korteriühistu XXXvastu 08.04.2013 Korteriühistu XXXüldkoosoleku tühisuse tuvastamiseks või Korteriühistu XXX08.04.2013 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks 3500 eurot.

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX , elektronpost eXXX) Kostja Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), kostja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX (Isikukood XXX, XXX, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik

24.10.2013

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Harju Maakohtule 05.07.2013 esitatud ja 16.08.2013 täpsustatud hagis palub XXX tuvastada 08.04.2013 Korteriühistu XXX üldkoosoleku otsuse tühisuse või tunnistada otsus kehtetuks.

1 (5)

Juhatuse liige XXX valiti juhatuse liikmeks 10.06.2008 (üldkoosoleku protokoll 04/08 kuupäevaga 10.06.2008). XXX ja XXX valiti juhatusse ühistu erakorralise üldkoosolekuga 02.09.2008 (erakorralise koosoleku protokoll 07/08). Kuivõrd kostja põhikirja punkti 6.15 kohaselt valitakse juhatus 2 aastaks, siis alates 02.09.2010 puuduvad kostjal juhatuse liikmed. Hageja avastas kostja volituste puudumise 2013 a jaanuaris ühistu dokumentidega tutvudes. Hageja palub jätta tähelepanuta kostja esitatud 2012 ja 2011 aasta üldkoosoleku protokolli väljavõtted, mille kohaselt sai hageja revidendiks 2011 aastal, sest nimetatud dokumendid ei ole asjakohased. Hageja on seisukohal, et kostja juhatuse liikmed ei ole käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt, sest kostjal puudub juhatuse otsus 08.04.2013 üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kostja juhatuse volituste taastamine tuleb korraldada kostja põhikirja p 6.5.1 järgi, kutsudes kokku erakorralise ühistu üldkoosoleku. Hageja leiab, et 08.04.2013 üldkoosoleku otsused tuleb kehtetuks tunnistada alljärgnevatel põhjustel. Üldkoosoleku protokollis puudub viide koosoleku juhataja ja protokollija valimise kohta. Üldkoosoleku protokolli on võltsitud osavõtnud liikmete arvu osas, sest üldkoosoleku alguses fikseeriti osavõtvate liikmete arvuks 23 liiget, kuid protokollis on märgitud 24 osavõtnud liiget. Hageja on seisukohal, et nimetatud erinevus tekkis sellest, et koosoleku käigus lisandus meessoost esindaja korterist 47, kellel puudus volitus üldkoosolekust osa võtta, sest kinnistu nr XXXkuulub XXX, kes on naissoost. Hageja seab kahtluse alla üldkoosoleku otsustusvõime kvoorumi puudumise tõttu, sest korterites 36, 43 ja 59 elavatel ja üldkoosolekust osavõtnutel isikutel võisid puududa vastavad volitused. Korterite kaas- või ühisomanikud peavad üldkoosolekust osavõtmiseks omama volitusi. Üldkoosoleku päevakorra punkt 1, otsus majandusaasta aruande kinnitamiseks, on kehtetu, sest ühistu liikmetele ei ole antud majandusaasta aruannet ja bilanssi tutvumiseks vastavalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 15 lg-le 2. Majanduskava eelnõu esitati alles 08.04.2013. Lisaks on päevakorrapunt 1 ühistu liikmeid eksitav, kuna ei ole mõistetav, kas sellega soovitakse kinnitada juhatuse tegevusaruannet või kogu 2012 majandusaasta aruannet. Hageja esitas üldkoosolekul selle kohta märkuse, mille palus protokollis fikseerida, kuid mille allkirjastamist pärast protokolli valmimist ei võimaldatud. Päevakorrapunkti 3 juurde on esitatud kolm kirjalikku avaldust juhatuse liikmeks kandideerimiseks, kuid üldkoosoleku protokollist selgub, et kandideerijaid oli 6. Hageja palus üldkoosolekul lisada ka päevakorrapunkti 5 juurde eriarvamuse majandus- ja remonttööde kava kohta, milles ta viitas kava koostamise puudulikkusele. Üldkoosoleku protokollist selgub, et hageja eriarvamus on vormistatud otsuse p-na 1. Hageja on seisukohal, et päevakorrapunkti 5 otsus nr 2 on õigustühine, kuna otsus ei olnud lisatud algsele majandus- ja remonttööde kavale. Kostja seisukohad Kostja võtab hagi juhatuse liikmete volituste aegumise osas õigeks, kuid ei ole nõus hageja arvamusega, et 08.04.2013 korduv üldkoosolek on õigustühine. Kostja nõustub hagejaga, et volitused lõppesid 2012 aastal ja 2012 aastal ei toimunud ühistu juhatuse valimisi üldkoosolekul, sest juhatuse liikmed said volituste lõppemisest teadlikuks alles tänu kostja vastavale tähelepanu juhtimisele.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

2 (5)

Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja, kes on valitud revisjoni komisjoni liikmeks 29.06.2011, mainis juhatuse liikmete volituste lõppemist alles 2013 jaanuaris. Korteriühistu juhatuse liikmete volituste lõppemise tõttu otsustati kutsuda kokku korteriühistu üldkoosolek. Koosolek toimus 18.03.2013 ja korduv koosolek toimus 08.04.2013. Vastavalt põhikirja p-le 6.8 on korduv koosolek otsusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust, kui kohal on vähemalt 2 ühistu liiget. Vastavalt hääletamistulemustele valiti juhatusse XXX, XXX, XXX ja revisjonikomisjonisse valiti XXX, XXX, XXX. Koosoleku protokoll pandi treppikodadesse. Hageja kutsus ka ise kokku erakorralise koosoleku, kuid sellel viibis ainult 3 inimest. Kostja ei ole teadlik korduva koosoleku toimumisest. Kostja ei nõustu hageja väitega, et juhatus käitus pahauskselt, sest juhatus on täitnud kõiki temale pandud kohustusi. Korteriühistu juhatuse esimees saab autohüvitist 64 eurot kuus ja töötasu korteriühistult ei saa. Üldkoosoleku protokoll ei ole võltsitud. Koosolekust võttis osa 24 ühistu liiget või nende volitatud isikud. Isik kellest hageja räägib, on XXX(isikukood XXX), kes elab korteris 47 ja on korteriomaniku 47 XXX abikaasa, kes andis volituse X. Korterite 36, 43 ja 59 omanikud on XXX, XXX ja XXX. Kostja on igale korterile esitanud 2012 aasta finantstulemused. Kuna majandusaruanne on 15 lehel, siis seda igasse postkasti ei panda, aga alati saab tulla ja tutvuda või otsida internetist (https://ettevotjaportaal.rik.ee/?chlang=est). Uusi kandideerijad oli kolm ja kolm oli korteri ühistu liikmeid, kes otsustasid edasi kandideerida. Punkt 5.2 ei lisatud, sest see töö on väike ja maksab 240 eurot, aga ventilatsiooni šahtide puhastus on oluline. (Tuleohutuse üldnõuded Siseministri 8. septembri 2000. a määrus nr 55). Hageja väited selle kohta, et tal puudub hetkel juurdepääs kostja dokumentidele on vastuoluline, sest ta ise väidab, et on jaanuaris ühistu dokumente kontrollinud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus tuvastas, et hageja on korteriühistu XXX liige. KÜ XXX kõikide juhatuste liikmete volitused olid lõppenud 01.09.2010. Vaatamata volituste lõppemisele kutsus juhatus kokku üldkoosoleku 8. aprilliks 2013. 08.04.2013 toimus ühistu üldkoosolek, millel otsustati kinnitada majandustegevuse aastaaruanne, ja revisjoniaruanne, valida juhatusse hr X, hr X ja pr X, valida revisjonikomisjon ja kinnitada 2013 aasta majandus- ja remonttööde kava. Hageja vaidlustab üldkoosoleku otsust põhjusel, et koosolek on kokku kutsutud selleks mitte pädeva isiku poolt, et koosolek ei olnud otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu, et liikmetele ei olnud eelnevalt täielikult teatavaks tehtud majanduskava ja majandusaasta aruannet. Kohus hindab esmalt hageja väiteid, et koosolek on kokku kutsutud selleks mitte pädeva isiku poolt ja et koosolek ei olnud otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24-1 lg 1 üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu 3 (5)

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. MTÜS § 20 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Kohus märgib, et MTÜS § 24-1 lg 1 kohaselt toob üldkoosoleku otsuse tühisuse kaasa üksnes oluline protseduurireeglite rikkumine. Rikkumise olulisust tuleb hinnata sellest aspektist, kuidas võis see mõjutada ühistu liikmete huvide ja õiguste realiseerumist. Hageja vaidlustab üldkoosoleku otsust põhjusel, et koosolek on kokku kutsutud selleks mitte pädeva isiku poolt. Kohus leiab, et hageja ei ole näidanud, kuidas mõjutas koosoleku kokkukutsumine vale isiku poolt ühistu liikmete õiguste tegelikku realiseerumist. Kohtu arvates võib eeldada, et vaatamata volituste lõppemisele koosoleku kokku kutsumisel isikute poolt, kes on jätkuvalt kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse juhatuse liikmetena, võivad ühistu liikmed esitatud koosoleku teadet usaldada, koosolekule koguneda ja seal otsuseid vastu võtta. Hageja väitel ei olnud koosolek otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu seoses sellega, et koosoleku alguseks ei olnud XXX esindaja esitanud oma volikirja. Vastavalt TsÜS § 118 lg 1 volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Nimetatud sätte järgi piisab volituse tekkeks tahte avaldamisest esindajale. Vaidlust ei ole selles, et hilisemalt on XXX esindaja koosoleku läbiviijale oma volikirja esitanud. Seega oli esindajal tekkinud esindusõigus koosoleku pidamise ajaks vaatamata sellele, kas ta oli volikirja enne koosoleku algust esitanud. Hageja väitel ei olnud koosolek otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu seoses sellega, et korterites 36, 46 ja 59 elavad ühistuliikmed ei olnud esitanud KÜS § 5 lg 2 nõutud kirjalikku kokkulepet liikme õiguste teostamiseks. Vastavalt KÜS § 5 lg 5 kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Vastavalt TsÜS § 83 lg 1 tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Vastavalt TsÜS § 118 lg 2 kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohus on seisukohal, et KÜS § 5 lg 5 ja TsÜS § 83 lg 1 ning § 118 lg 2 kohaselt on koosoleku läbiviija õigustatud käsitama kohale ilmunud korteriomanikku ühistu liikmena ka siis, kui kaasomanikud ei ole esitanud ühistule kirjalikku kokkulepet ühitus liikmeks olemise kohta. Seega ei ole kostja koosoleku läbiviimisel eksinud ühistu liikmete määramisel. Toodud põhjustel leiab kohus, et kostja ei ole oluliselt rikkunud koosoleku kokkukutsumise korda. Järgnevalt hindab kohus, kas esinevad alused koosoleku kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjades nr 2-10-37634 ja 2-10-54688 selgitanud, et KÜS § 15 lg 2 rikkumine ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ning kohaldamisele ei kuulu MTÜS § 24-1 lg 1, s.o tegemist ei oleks tühise üldkoosoleku otsusega, vaid kehtetuks tunnistatava otsusega MTÜS § 24 lg 1 järgi. Vastavalt KÜS § 15 lg 2 korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks esitanud koosolekul vastuväite selle kohta, et majandusaasta aruannet eelnevalt liikmetele ei saadetud. Protokolli kohaselt on hageja esitanud vastuväite üksnes päevakorrapunkti ja otsuse sõnastuse erinevuse suhtes. Seega on hageja kaotanud nõudeõiguse koosoleku otsustuse kehtetuks tunnistamiseks MTÜS § 24 lg 3 kohaselt. Isegi kui hageja sellise vastuväite oleks esitanud, tuleb märkida, et majanduskava muudatused võrreldes algselt välja saadetud majanduskavaga olid ebaolulised ega poleks kaasa toonud otsuse kehtetust. 4 (5)

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata ning TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium