Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.08. mail 2013 esitatud hagiavalduse kohaselt V P (hageja) ja OÜ Prestiiž (kostja) sõlmisid 01.04.2012 töölepingu nr 022, mille alusel asus hageja tööle klienditeenindaja ametikohale. Seoses hageja haigestumisega on olnud haiguslehtede alusel tööst vabastuse perioodid 22.11.2012 kuni 26.12.2012; 10.01.2013 kuni 15.02.2013; 16.02.2013 kuni 10.03.2013 ja 11.03.2013 kuni 30.04.2013.
2.09.04.2013 hageja sai kätte kostja saadetud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Avaldusest nähtuvalt on kostja alates 03.04.2013 TLS § 88 lg 1 p 3 ja 97 lg 3 alusel töölepingu erakorraliselt töötajast tuleneval põhjusel üles öelnud. Ülesütlemist on kostja põhjendanud etteheitega, et hageja on omavoliliselt puudunud töölt, oma teoga on oluliselt rikkunud töölepingu punkte 3.1, 3.2, 3.4, 7.1.1 ja kirjeldatud teo on hageja pannud toime ilmselt tahtlikult.
3.Hageja ei ole rikkunud töölepingu punkte 3.1, 3.2, 3.4, 7.1.1 ja kostja ei ole esitanud ühtegi hoiatust hagejale seoses nimetatud töölepingu punktide rikkumisega. Kuna hagejal oli 11.03.2013 kuni 01.04.2013 perioodil haigestumise tõttu töövabastus, siis ei saanud ta ka rikkuda kostja poolt nimetatud töölepingu punkte.
4.Kostja ülesütlemisavaldusest selgub, et tööandja on 01.04.2013 saatnud hagejale elektrooniliselt järelpärimise-hoiatuse, kus palub viivitamatult kuni 02.04.2013 võtma tööandjaga ühendust ja selgitama töölt puudumise põhjust ajavahemikul 11.03.201301.04.2013 ning dokumentaalselt seda kinnitama. Hageja ei ole enne 09.04.2013 saanud tööandjalt ühtegi teadet, samuti on hageja tööandjale haiguslehe nr 41805 esitamisega teada andnud, et ta on jätkuvalt haiguslehel, mistõttu ei saa ta 11.03.2013 tööle asuda. Poolte vahel ei ole tavaks kujunenud elektrooniline teadete saatmine, tavaliselt hageja ja kostja on omavaheliselt suhelnud suuliselt töökohas ja harvadel juhtudel ka telefonitsi. Hageja on tõesti kunagi kostja nõudmisel andnud elektronposti aadressi, kuid töösuhte ajal ei ole kostja kunagi mingeid teateid sellele saatnud. Vajaduse puudumisel ei ole hageja ka elektronposti kasutanud. Isegi, kui kostja on 01.04.2013 elektrooniliselt mingi järelpärimise saatnud, siis kostja poolt vastamiseks ja dokumentide esitamiseks antud tähtaeg 1 päev on ebamõistlikult lühike. 2 (9)
2-13-21923
5.Peale igakordse töövõimetuslehe lõppemist hageja on esitanud isiklikult hüvitise saamiseks tööandjale haiguslehe ning andnud samal ajal suuliselt teada haiguslehe pikendamisest või uue haiguslehe väljastamisest. Samuti on hageja esitanud haiguslehe nr 41805 tööandjale isiklikult ja teatanud, et ta ei saa seoses haigestumisega veel tööle asuda, kuna arst on seoses haigestumisega määranud alates 11.03.2013 kuupäevast uue töövabastuse perioodi.
6.Hageja ei nõustu kostja esitatud töötajast tuleneval põhjusel töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses toodud põhjendustega. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja oli seoses haigestumisega tööst vabastatud ja nimetatud asjaolust on hageja suuliselt teada andnud ajal, kui viis isiklikult haiguslehe nr 41805 kauplusesse „Iris“, mis on töölepingu p-s 5 poolte vahel kokkulepitud töö tegemise koht.
7.Kostja ei ole kunagi hagejale seoses töökohustuste täitmisega teinud ühtegi hoiatust. Samuti ei ole hageja kunagi eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ja ei ole rikkunud töökohustusi, mistõttu on tööandja töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ebaõige ja põhjendamatu. Kuna tööandja poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on seadusega vastuolus ning seega on TLS § 104 lg 1 alusel tühine. Kostja on rikkunud ka TLS § 97 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaega. Hageja töösuhe kostja juures kestnud ühe aasta, mistõttu oleks kostja pidanud vähemalt 30 päeva ette teatama töölepingu erakorralisest ülesütlemisest.
8.Hageja on seoses enda tervisliku seisundi ja alaealise lapse A P tervisliku seisundi tõttu esitanud 04.04.2013 kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, millega palus tööleping erakorraliselt üles öelda alates 10.04.2013. Nimetatud avalduse saatis hageja Eesti Posti kaudu kättetoimetamise ja sisu teatega kostja poolt töölepingus nr 022 märgitud aadressile. Vöötkoodiga saadetise nr VV011046003EE liikumine on nähtav Eesti Posti lingil https://veeb.post.ee/eplisweb/main. Kostja on 09.04.13 saanud kätte saadetise Haljala postkontorist. Johtuvalt eeltoodust taotleb hageja lõpetada tööandjaga tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 01.05.2013. Hageja huve arvestades on põhjendatud, et kohus mõistaks hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 960 eurot.
9.Hageja sai kostja poolt saadetud ülesütlemisavalduse kätte 09.04.13 kuupäeval (vt lisa 9). Vöötkoodi nr RR149896356EE saadetise liikumine on nähtav lingil https://veeb.post.ee/eplisweb/main. Seega hagi on esitatud TLS § 105 lg 1 ja § 106 sätestatud tähtaja jooksul.
10.Hageja palus TLS § 88 lg 1 p 3, § 97 lg 2 p2, lg 3, § 104, § 105 lg 1, § 106, § 107 lg 1, lg 2, § 109 lg 1 alusel tuvastada kostja poolt 03.04.2013 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust, lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 01.05.2013, mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 järgi kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis summas 960 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda
KOSTJA VASTUVÄITED
11.17. juunil 2013 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kostja edastas hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötajast tuleneval põhjusel 3 (9)
2-13-21923 03.04.2013 elektrooniliselt ning samal päeval saatis dokumendi originaali tähitud kirjana. Tööleping oli üles öeldud TLS § 97 lg 3 alusel alates 03.04.2013 etteteatamistähtaega järgimata, kuna ülesütlemise põhjusteks oli töölepingu oluline rikkumine. Töötaja puudus töölt alates 11.03.2013 ehk rohkem kui 2 nädalat ning ei teavitanud kostjat töölt puudumise põhjustest, mida pidas kostja omavoliliselt töölt puudumisena.
12.TLS § 105 lg 1 kohaselt kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kuna ülesütlemisavaldus on saadetud hagejale elektrooniliselt 03.04.2013, lõppes ülesütlemise tühisisuse tuvastamise nõude esitamise tähtaeg 04.05.2013.
13.Kui kohus asja edasi menetleb, siis on kostjal on ka sisulised vastuväited hagiavaldusele. Kostja oli teadlik, et hagejal olid töövõimetuslehed perioodidel 22.11.2012-26.12.2012, 27.12.2013 - 09.01.2013, 10.01.2013-15.02.2013, 16.02.2013-10.03.2013. Kõik nimetatud töövõimetuslehed tõi hageja kostjate kuuluvasse kauplusse ,,Iris“, asukohaga Rohuaia 15a, Rakvere. Iga kord tõi hageja töövõimetuslehti siis, kui kostjat kaupluses ei olnud. Hageja jättis haiguslehed kaupluse kassaletile, mida kostjale edastasid teised kaupluse klienditeenindajad. Kaupluse klienditeenindajad ütlesid kostjale, et hageja püüdis vältida kohtumist tööandjaga ning käis kaupluses siis, kui kaupluse juures asuvas parklas tööandja autot polnud. Hageja andis 10.01.2013 kostja seaduslikule esindajale Olga Nael isiklikult üle ainult ühe töövõimetuslehe, miile töövõimetusperioodiks oli 27.12.2012-09.01.2013.
14.10.03.2013 lõppenud töövõimetusleht oli hageja poolt edastatud tööandja klienditeenindajale V V. TLS § 15 lg 2 p 10 kohaselt töötaja teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Hageja ei ole märtsi kuus teavitanud kostjat, et ta on jätkuvalt töövõimetu. Ei ole tõeline hageja väide, et ta teatas kostjale suuliselt haiguslehe pikendamisest. Kostja ei ole hagejat näinud ega hageja pole kostjaga muul viisil suhelnud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta teavitas kostjat enda töövõimetuse pikendamisest. Seega oli kostjal põhjendatud alus arvata, et hageja on alates 11.03.2013 töövõimeline, kuid ei ole tööle ilmunud.
15.01.04.2013 võttis kostja ühendust telefoni teel hageja perearst Maire Nõmm’iga, kes kinnitas, et seisuga hagejal pole kehtivaid töövõimetuslehti. Kui kostja oleks teadlik hageja töövõimetusest, poleks tal põhjust hageja perearstile helistada. Kostjal ei olnud alus arvata, et perearsti poolt edastatud informatsioon ei vasta tõele. Samal päeval kostja saatis hagejale ekirja ja palus teavitada töölt puudumise põhjustest töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt ülesütlemise hoiatusel. Hageja eiras tööandja hoiatust ja 03.04.2013 ütles kostja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 97 lg 3 alusel alates 03.04.2013 ja maksis hagejale lõpparve. Alusetu on hageja väide, et töötajale autud aeg on ebamõistlikult lühike. Hagejal oli piisavalt palju aega enda töövõimetusest teatamiseks. Hagejal on kostja kontaktandmed olemas ja teavitamine ei võtaks rohkem kui 10 minutit. Hageja rikkus TLS § 15 lg 2 p 10, kuna ei teatanud tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja selle eelduslikust kestusest. Hageja ei saa tugineda TLS § 104 lg-le 1.
16.Töölepingu sõlmimisel edastas hageja kostjale oma kontaktandmed. Kostjal alus eeldada, et talle edastatud andmed on õiged ja kehtivad. Seega ei vasta tõele hageja väide, et kostja on kunagi temalt elektronposti aadressi nõudnud, kuid hageja seda ei kasuta. 4 (9)
2-13-21923
17.Hüvitise maksmise mõte töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisel on see, et hüvitada töötajale tema tahe vastaselt lõppenud töösuhet. Kui töölepingu ülesütlemine on tühine, siis TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole kostja töölepingu ülesütlemisel algusest peale õiguslike tagajärgi. TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva. aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seega, kui kostja poolne ülesütlemisavaldus on tühine, siis leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.
18.04.04.2013 saatis töötaja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse alates 10.04.2013, mida tõendab, et hageja ei soovinud töösuhteid ise jätkata. Arusaamatu on hageja taotlus töölepingu ülesütlemiseks alates 01.05.2013. Töölepinguseadus ei kehtesta piiranguid töötaja poolt tema töövõimetuse ajal töölepingu ülesütlemiseks. Arvestades hageja enda tahet lõpetada töösuhteid alates 10.04.2013, ei ole hagejal alust nõuda hüvitise väljamõistmist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 960 eurot.
HAGEJA SEISUKOHT
19.02. juulil 2013 esitatud seisukohas teatas hageja, et hagiavaldus on esitatud TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtaega järgides.
20.TLS § 4 lg 1 kohaselt töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. TLS § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja vastusele lisatud ülesütlemisavaldusel puudub kostja esindaja omakäeline allkiri, seega ei vasta 03.04.2013 elektrooniliselt saadetud avaldus TsÜS § 78 lg 1 sätestatud vormi nõuetele.
21.Poolte vahel on vaidlus, kas ülesütlemise avalduse esitamise tähtajaks tuleb pidada kostja poolt hageja e-postile 03.04.2013 elektrooniliselt saadetud avaldust või 09.04.2013 kuupäeva, millal hageja sai AS Eesti Post vahendusel kätte töölepingu ülesütlemise avalduse. Hageja on seisukohal, et 03.04.2013 elektrooniliselt esitatud ülesütlemise avaldus ei vasta TsÜS § 80 sätestatud nõuetele, kuna see ei ole allkirjastatud digitaalselt, samuti ei vasta 03.04.2013 elektrooniliselt saadetud avaldus TsÜS § 78 lg 1 vorminõuetele, kuna see ei ole kostja esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud.
22.TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tuginedes eeltoodule on hageja seisukohal, et hagiavalduse esitamise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda 09.04.2013 AS Eesti Post vahendusel saadetud ja hagejale kätte toimetatud ülesütlemisavaldusest.
23.Töölepingu punkti 5.1. alusel töö tegemise asukoht on kauplus ,,Iris" ja hageja on kõik kostja vastuse punkris 2 nimetatud töövõimetuslehed viinud töö tegemise kohta ja kui kostja esindajat ei ole sellel ajal kohal viibinud, on hageja andnud töövõimetuslehed ja teatanud 5 (9)
2-13-21923 töövõimetuse perioodi pikenemisest hetkel kaupluses viibinud töötajale. Kuna töölepinguga ei ole kokku lepitud isikut, kellele tuleb haiguslehed esitada, siis lähtus hageja haiguslehtede üleandmisel ja teadete edastamisel poolte vahel väljakujunenud tavast ja sõlmitud töölepingu punktis 7.1.2 kokkulepitud tingimusest. Hagejale oli teada, et tööandja poolse töökorralduse käigus on välja kujunenud reeglid, et olukorras, kus tööandja esindaja kaupluses ei viibi võivad tööandjale edastatavaid kirju, dokumente ja teated võtta vastu ka kaupluse töötajad, kes need siis edastavad tööandja esindajale. Samuti jääb arusaamatuks asjaolu, et kostja, nähes, et hageja 11.03.2013 tööle ei ilmunud, ei ole koheselt hageja e-postile järelpärimist saatnud. Samas on kostja 01.04.2013 helistanud hageja perearstile ja samal päeval saatnud e-postile järelpärimise. Kui kostjale ei olnud teada, miks hageja tööle ei ilmu, siis millised olid takistused saata koheselt hageja e-postile järelpärimine, mitte oodata 2 nädalat.
MENETLUSOSALISTE SELETUSED
24.Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi ajast ja kohast teatas kohus hagejale kohtukutsega, mis on talle kätte toimetatud 26.08.2013 TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras ja 03.09.2013 ka elektrooniliselt (t. lk. 58, 62, 65).
25.Kohtuistungil hageja esindaja nõustus asja ilma hageja osavõtuta siuliselt lahendamisega. Esindaja jäi hagiavalduses toodu juurde ja palus hagi rahuldada, leides, et kostjapoolne töölepingu ülesütlemine on tühine.
26.Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu. Nende selgituste kohaselt, kui kostjapoolne lepingu ülesütlemine on tühine, siis on kehtiv hagejapoolne lepingu ülesütlemine alates 10.04.2013 ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmine on alusetu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
28.Poolte vahel 01.04.2012 määramata tähtajaks sõlmitud töölepingu nr 022 alusel asus hageja kostja juurde tööle klienditeenindaja ametikohale (t. lk. 17-20). Kostja vastuse kohaselt hageja puudus töölt seoses haigestumisega 22.11.2012-26.12.2012, 27.12.2013-09.01.2013, 10.01.2013-15.02.2013, 16.02.2013-10.03.2013. Pooltel ei ole vaidlust nende vahel töölepingu sõlmimise ja hageja töövõimetuste üle eeltoodud perioodidel. Pooltel on tekkinud vaidlus hagejale alates 11.03.2013 töövõimetuslehe avamise ning avamisest kostjale teatamise asjaolude üle. Kostja väidab, et hageja ei ole uue töövõimetuslehe avamisest ja töövabastusest tööandjale teatanud ja sellest teatamisel ei oleks kostja ka töölepingu üles öelnud.
29.03.04.2013 avaldusega ütles kostja töölepingu erakoraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 ja § 97 lg 3 alusel alates 03.04.2013, mida põhjendas kostja sellega, et hageja oli alates 22.11.2012 kuni 10.03.2013 töövõimetuslehel ning viimasel töövõimetuslehel märgitu kohaselt pidi hageja 11.03.2013 tööle asuma. Kuna hageja tööle ei asunud ega teatanud kostjale uue töövõimetuslehe avamisest, luges kostja hageja käitumist töölt omavoliliselt puudumisena ja hindas seda töölepingu punktide 3.1, 3.2, 3.4, 7.1.1 tahtliku rikkumisena (t. lk. 10, 11). 6 (9)
2-13-21923
30.03.04.2013 saatis kostja hageja poolt töölepingu sõlmimisel avaldatud e-posti aadressile [email protected] e-kirja, millele lisas ka töölepingu ülesütlemise avalduse (t. lk. 44). Kostjale saadetud ülesütlemise avaldus ei olnud kostja lepingulise esindaja poolt allkirjastatud (t. lk. 45-46). E-kirjas teatas kostja, et avalduse originaali saadab ta hagejale posti teel. 03.04.2013 saatis kostja hagejale ka käsitsi allkirjastatud ülesütlemisavalduse, mille hageja sai allkirja vastu kätte 09.04.2013 (t. lk.12).
31.TLS § 95 lg 1 tulenevalt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tahteavalduse tegemise reguleerib TsÜS § 69, mille 1. lõike järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Sama paragrahvi 2. lõike alusel tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja poolt töölepingu ülesütlemise avalduse tegemisel hageja ei viibinud töö juures. Seega jõudis kostja tahteavaldus hagejani kättesaamisel, s.o 09.04.2013. Kohus leiab, et kostja poolt 03.04.2013 hageja e-postile saadetud allkirjastamata tahteavaldus on TsÜS § 83 lg 2 alusel tühine TsÜS § 80 lg 2 p 3 sätestatud elektrooniliselt allkirjastamise vorminõude rikkumise tõttu. Seega ei saa kostja tugineda tema tahteavalduse selle saatmise päeval hagejani jõudmisele. Kostja ka ise on sellest aru saanud, mida kinnitab asjaolu, et kostja on samal päeval täiendavalt saatnud hagejale ka käsitsi allkirjastatud ülesütlemiseavalduse (t. lk. 10, 11).
32.Kostja arvates hageja ei ole seadusega ettenähtud tähtaja jooksul hagiavaldust esitanud, millega kohus ei nõustu. TLS § 105 lg 1 sätestab, et kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kuna hageja sai kostja tahteavalduse kätte alles 09.04.2013 ja esitas hagi kohtule 08.05.2013, siis hagiavaldus on esitatud TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtaega järgides.
33.Töövõimetuslehe nr 41805 järgi pidi hageja asuma tööle alates 11.03.2013 (t. lk. 3). Kostja on menetluses esitanud vastuväited, et hageja tõi töövõimetuslehe kostja kauplusesse ajal, mil kostja seaduslikke esindajaid seal ei olnud ja et hageja ei ole uue töövõimetuslehe avamisest ja töövabastusest kostjale teatanud. Hageja ei ole nimetatud väiteid tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS) lubatud tõenditega ümber lükanud. Seega leiab kohus et töötaja ei ole täitnud TLS § 16 lg 1 sätestatud lojaalsuskohustust ja sama paragrahvi lg 2 p 10 sätestatud esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest teatamise kohustust. Hageja poolt sellest teatamisel ei olekski tööandjal vaja 01.04.2013 nõuda hagejalt teavet tööl puudumise põhjuste kohta (t. lk. 37, 38) ega pärida infot võimaliku töövõimetuse kohta hageja perearstilt (t. lk. 41). Samas ka kostja ei ole otseselt hagejalt informatsiooni nõudnud. Töölepingu sõlmisel hageja on avaldanud ka oma mobiiltelefoni numbri, kuid kostja pole hagejale helistanud ega telefooni teel uurinud, miks 7 (9)
2-13-21923 hageja tööle ei ilmu. Kuni 01.04.2013 kostja üldse ei ole hageja vastu huvi tundnud. Kostjal ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta ise ei tahtnud hagejalt otseselt infot küsida.
34.Kostja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. TLS § 88 lg 1 3 alusel tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Töövõimetuslehe nr 47729 järgi hageja oli töövõimetu ka alates 11.03.2013 kuni 30.04.2013 (t. lk. 21). TLS § 19 p 2 järgi töötajal on õigus keelduda töö tegemisest muu hulgas ajal, kui ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses. Kuna kostja poolt töölepingu ülesütlemise ajal oli hageja töövõimetu, siis ei ole hageja rikkunud TLS § 15 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud kokkulepitud töö kokkulepitud mahus, kohas ja ajal tegemise kohustust. Sellest tingituna ei esinenud ka TLS § 88 lg 1 p 3 sätestatud alust tööandja poolt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine seadusest tuleneva ülesütlemise aluse puudumise tõttu.
35.TLS § 107 lg 1 tulenevalt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus leiab, et kaesolevas vaidluses tööandjapoolne töölepingu ülesütlemise tühisus ei anna alust TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu hageja poolt nõutud ajast 01.05.2013 alates lõpetamiseks ega hagejale TLS 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks. Käesolevas vaidluses ka hageja on 04.04.2013 esitanud avalduse TLS § 95 lg 2 ja § 98 lg 2 alusel töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, mille kostja on kätte saanud 09.04.2013 (t. lk. 15, 22). Lepingu erakorralist ülesütlemist on hageja põhjendanud sellega, et tema lapsele on 07.03.2013 määratud raske puue, millest tingituna vajab laps ööpäevaringset kõrvalabi hügieenitoimingutel ja liikumisel. Avalduses on hageja palunud lugeda tööleping üles öelduks alates 10.04.2013.
36.Pooltel ei ole vaidlust hagejapoolse töölepingu ülesütlemise avalduse vorminõude ega ülesütlemise kehtivuse üle. Hageja väidetel, et töötajapoolse ülesütlemisavalduse esitamisel eeldas hageja töövõimetuslehe lõppemist 10.03.2013 ja tegelikult hageja viibis töövõimetuslehel kuni 30.04.2013, ei ole asjas tähtsust. Töölepingu seadus ei keela töötajal öelda töölepingu üles pikaajalise töövõimetuse korral. Kostja vaidleb hagile vastu muu hulgas ka selle tõttu, et tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse korral on tööleping lõppenud hagejapoolse ülesütlemisega. Hageja tahteavaldus on kostjani jõudnud 09.04.2013 ja hageja ei ole oma varasemat tahteavaldust muutnud. Pooled ei ole esitanud hagi hagejapoolse ülesütlemise vaidlustamiseks, mistõttu TLS § 105 lg 2 alusel poolte vaheline tööleping on lõppenud töötajapoolse erakorralise ülesütlemise tõttu 10.04.2013.
37.Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Kuna töötajapoolne töölepingu ülesütlemine on jõus ja tööandja on taotlenud lugeda töölepingu töötaja ülesütlemisega lõppenuks, siis TLS § 107 lg 2 alusel kohus loeb poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppenuks TLS § 95 lg 2 ja § 98 lg 2 alusel alates 10.04.2013. Hageja väited, et tööandja tõendis kindlustatule (t. lk. 8) märgitud ülesütlemise õiguslikest alustest tingituna ei saanud hageja tööturul vabalt konkureeida, ei ole 8 (9)
2-13-21923 aluseks TLS § 109 lg 1 alusel töötajale hüvitise väljamõistmiseks, mistõttu hüvitise väljamõistmise osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
38.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Selle sätte alusel kohus jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
39.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.