Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. 1(4)

2-12-31307 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Puškini 45A Korteriühistu hagi A T vastu 2 500 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja pidevalt oma kohustusi, mis on seatud temale kuuluva korteriomandi majandamiskulude hüvitamise ja tarbitud kommunaalteenuste eest tasumisega. Viru Maakohus rahuldas 14. jaanuari 2013 tagaseljaotsusega KÜ Puškini 45a hagi A T vastu, kuna kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt. Kostja esitas 14.veebruaril 2013 kohtule kaja Viru Maakohtu 14.jaanuari 2013 tagaseljaotsusele, milles palus rahuldada kaja ja taastada menetlus. Viru Maakohus 03. septembri 2013 määrusega rahuldas A T kaja 14. jaanuari 2013.a tagaseljaotsuse peale ja taastas menetluse tsiviilasjas nr 2-12-31307. 28.oktoobril 2013 toimunud kohtuistungil esitas hageja esindaja kohtule hagist loobumise taotluse seoses sellega, et kostja on täitnud hageja nõude ja kustutas korteriühistu ees oma võlgnevuse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lg 1, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. 28.oktoobri 2013 kohtuistungil esitas hageja esindaja kohtule hagist loobumise taotluse seoses sellega, et kostja on täitnud hageja nõude ja kustutas korteriühistu ees oma võlgnevuse. Avaldusest loobumine on fikseeritud kohtuistungi protokollis. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2(4)

2-12-31307

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude täitnud. Hagi on esitatud 13.augustil 2012, kostja on oma kohustuse täitnud 17.oktoobriks 2012 (tl. 58-60). Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja ei esitanud kohtuistungil kohtule taotlust menetluskulude osas. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas kohtule kostjalt menetluskulude summas 400 eurot väljamõistmise nõude, millest 250 eurot moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning hageja õigusabikulud summas 150 eurot. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 5 kohaselt kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu hagihinnalt kuni 2500 euroni on 200 eurot. Hageja on esitanud hagiavalduse 13.augustil 2012 otse kohtukantseleisse ning on tasunud riigilõivu summas 250 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 5 alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks riigilõivu summas 200 eurot. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista õigusabikulud summas 150 eurot. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade (kord) § 1 järgi on kuni 3200 euro suuruse 3(4)

2-12-31307 tsiviilasja hinna korral õigusabikulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise piirmäär 1600 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 200 eurot TsMS § 162 lg 5 alusel ja õigusabikulud summas 150 eurot. Kostja A T esitas 28. oktoobri 2013 kohtuistungil kohtule avalduse ja palus kaja esitamise eest tasutud kautsjoni summas 200 eurot tagastamist. Kohus tuvastas, et kostja poolt esitatud kohtule kohtuistungil taotluses ei märgitud, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Seega lahendab kohus kostja taotluse eraldi määrusega pärast täpsustatud andmete esitamist. Kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse hagist loobumise tõttu.

Kohtulahendi kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatud, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtumäärus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 06.novembril 2013 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.