Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja põhjendused Hagiavalduse kohaselt 07.05.2008. a jõustunud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.04.2008.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-2576 mõisteti kostjad süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver Villu Gents suri. Kuriteo ohvri ülalpeetav Tiiu Gents esitas Lõuna Pensioniametile 18.12.2007. a ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) alusel taotluse riikliku hüvitise määramiseks. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Hageja õigus esitada regressnõue kahju tekitaja vastu tuleneb OAS §-st 31 lg 1 esimesest lausest ehk õigus pärast hüvitise saajale makstud hüvitist nõudeõigus pöörata kahjutekitaja vastu väljamakstud hüvitise tagasisaamiseks. Hageja nõue ei ole kujunenud VÕS § 173 lg 2 ega § 171 mõttes, millele kostja I viitab. OAS § 9 lg 3 p 1 järgi on õigus saada hüvitist vägivallakuriteo ohvri ülalpeetaval, kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 20. OAS § 14 sätestab, et vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavale makstakse hüvitist sama seaduse § 11 alusel arvutatud ohvri eelnevast tulust ühe ülalpeetava puhul 75%. Eesti Vabariik on kuriteoohvri ülalpeetavale maksnud riiklikku hüvitist ning OAS § 31 lg 1 alusel läheb pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seisuga 10.08.2012 on hüvitise piirmäär täitunud ja väljamaksed Tiiu Gentsile lõpetatud. OAS § 15 alusel makstakse ohvri ülapeetavale hüvitist kuni 9590 euro täitumiseni perioodiliste maksetena. Tulenevalt VÕS § 1043 järgi peab kostja kui õigusvastaselt kahju tekitanud isik hagejale kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostjatel on ühine vastutus tekitatud kahju eest ning VÕS § 137 mõttes on kostjad tegutsenud kahju tekitamisega ühiselt ning seda ka juhul, kui nende teod ei toimunud samaaegselt, kuid lõppastmena tõid nende tegevus kaasa sama kahju tekkimise. Kostjad on süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-08-2576, seega ei vaja nende süü antud tsiviilasjas tõendamist. Kostjate põhjendused Kostja I leiab, et hagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt hagi õigusliku alusena viidatud OAS § 31 lg 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Käesolevas asjas on hagi lisana esitatud Tartu Maakohtu 29. aprilli 2008. a otsus kriminaalasjas nr 1-08-2576. Nimetatud otsuse kohaselt viidatud kriminaalasjas tsiviilhagi ei esitatud. Seega on täitmata OAS § 31 lg 1 sätestatud eeldus, mille kohaselt regressinõude saab riik esitada üksnes ulatuses, milles on kriminaalasjas kuriteoga tekitatud kahju süüdlastelt välja mõistetud. Lisaks sellele on kostja I osas täitmata ka muud regressinõude eeldused. Regressi korras kahju hüvitamise nõude osas kehtib tsiviilõiguses põhimõte, et nõude maksma panekuks tuleb hagejal tõendada ka regressi korras esitatava kahju hüvitamise nõude eeldused. Hageja ei ole märkinud, milles antud juhtumil kahju tekitamine seisneb ning missugusel õiguslikul alusel saaks kannatanud ning regressi korras riigil kahjunõue kostja I vastu eksisteerida. Hagi materjalide pinnalt võib aga eeldada, et antud juhul võib kahju, mille hüvitamist riik regressi korras nõuab algpõhjuseks olla Villu Gentsil surma põhjustamine ning see läbi Tiiu Gentsi jaoks toitja kaotus. Kuivõrd kostja I ei ole pannud toime ühtki seesugust tegu, mis saanuks Villu Gentsi surma põhjustada, siis ei saa kostja I olla vastutav ka seesuguse surma põhjustamisega kaasnevate kahjude eest. Niisiis puudub antud juhul kostja I puhul kostjale I etteheidetav rikkumine, mis on kahjunõude esitamise olulisimaks eelduseks. Arusaamatu on ka hageja nõude ulatus. Hageja ei

ole oma nõude ulatust hagis millegagi põhistanud ega selgitanud. Seega on antud juhtumil tõendamata nõude eeldusena ka kahju suurus. Ebaõiged on hageja väited nagu oleks Maie Närvänen (kostja I) pannud toime või olnud kaasosaline Villu Gentsi surma põhjustanud vägivallateos. Maie Närväneni ei ole ka osavõtjana (KarS § 22) süüdi mõistetud § 121 järgi kvalifitseeritavas teos. Teod, mille kostja I toime pani, s.o KarS § 148 (laibarüvetamine) ja Kars § 199 lg 2 p 5 ja 7 (vargus) järgi kvalifitseeritavad teod, ei saanud aga kuidagi Villu Gentsi surma põhjustada. Ka vargus ei ole tegu, millega saaks isiku surma põhjustada. Järelikult on täielikult väär ning õiguslikult asjakohatu ka hageja argumentatsioon kostjate ühise vastutuse kohta seonduvalt Villu Gentsi surmaga. Oma nõude õiguslikku alust ei ole hageja selgelt välja toonud ega oma nõuet ei õiguslikult ega faktiliselt põhistanud. Kostja I jääb erinevalt hagejast seisukohale, et OAS § 31 lg 1 ei saa olla iseseisvaks nõude õiguslikuks aluseks. Ebaõige on ka hageja väide, et kuivõrd kostjad on süüdi mõistetud kriminaalasjas nr 1-08-2576, siis ei vaja nende süü tõendamist. Tsiviilkohtumenetluses kehtib tõendite igakülgse ja vaba hindamise põhimõte ning ühelgi tõendil (s.h kriminaalasjas tehtud kohtuotsusel) ei ole kohtu jaoks ette määratud jõud. Seega ei saa kriminaalasjas tuvastatud süüd kuidagi laiendada tsiviilasjale. Ka on tsiviilõiguslik ka kriminaalõiguslik süü mõiste täiesti erinevad kategooriad, mida ei saa omavahel segamini ajada. Kostja II ei ole kohtule hagi kohta vastanud. Ta on esitanud kohtule avalduse, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused

vastu 2 960 euro (46 314 krooni) nõudes (Tiiu Gentsile väljamakstud kuriteoohvri riiklik hüvitis ajavahemikul 18.09.2007 – 31.03.2009). Kohus lahendab konkreetset haginõuet, mis peab olema hageja poolt tõendatud ja millel peab olema õiguslik alus. Kohus ei saa hinnata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.04.2008. a otsust. Nimetatud kohtuotsus ei ole käesoleva tsiviilasja hagi nõude alus ega faktiline asjaolu, seega ei oma see hagi tõendatuse seisukohalt tähtsust. 12.Kohus leiab, et hagi nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et kostjad on tekitanud kahju, mis tuleb OAS sätete alusel kostjatelt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.