Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 19.11.2013. a kell 13.00. Kui võlgniku juhatuse liige vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Aasta

Äritulud (käive) 907 803 1 340 188 1 335 275 2 086 499 472 486

Kasum/kahjum 4 755 16 784 4 310 35 606 -3 075 494

Omakapital 7 312 24 095 28 405 64 011 -3 011 484

Töötajate arv

Finantsandmed pärinevad võlgniku pankrotiavaldusele lisatud 2012. aasta majandusaruandest ning ajutisele haldurile esitatud 21.10.2013 bilansist ja kasumiaruandest. Lisaks andmed ka krediidiinfo faktiraportist. Viimaste majandusaastate finantsandmete analüüsist nähtub, et kuigi kogu varasem majandustegevus oli suhteliselt edukas ja ka kasumlik, siis kujunes 2013. aasta äripartnerite pankrotistumiste tõttu katastroofiliseks, sest lootusetute nõuete mahakandmine viis võlgniku suurde kahjumisse ja tema omakapitali väga suurde miinusesse. Äriseadustiku sätete kohaselt (§ 176. Vara vähenemine) peab osaühingu netovara väärtus (varad miinus võlad) olema vähemalt 50% osakapitalist, kuid mitte vähem ÄS §-s 136 sätestatud osakapitali miinimumsuurusest, milleks on 2500 €. Riskifaktoriks oli, et võlgnikul oli liiga väike arv lepingupartnereid, kelle pankrotistumised muutsid ka võlgniku koheselt maksejõuetuks, sest sellise ülisuure kahjumi katmiseks võlgniku väikesest osakapitalist ei saanudki jätkuda. Kuid see olukord tulenes kontserni kuuluva võlgniku omanike poolt kujundatud ja etteantud ärimudelist, ning võlgniku enda juhatuse poolt ei olnud ilmselt muudetav. Võlgniku 21.10.2013 bilansis on vara kokku summas 10 170 eurot, sellest real „muud nõuded“ viitlaekumised 4628 € ja real „materiaalne põhivara“ 5542 €. Põhivara, kontoritehnika ja mööbel, realiseerimisväärtus võib esialgsel hinnangul olla ca 4500 eurot. Pangakontod on tühjad. Puudub muu vara, s.h puuduvad osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid, puudub kinnisvara ja sõidukid. Võlgniku vara arvelt saab katta pankrotimenetluse esialgsed kulud. Võlgniku 21.10.2013 bilansis on võlgade suuruseks märgitud 3 021 654 €, sealhulgas 43 878 € võlg tarnijate ees, 86 526 € võlg 48 töövõtja ees, 701 709 € maksuvõlad, 62 715 € muud viitvõlad ja 2 126 826 € on kohustus emaettevõtte ees. Menetluse edasises käigus tuleb võlgniku kohustuste nimekirja veel täpsustada, sest võlgniku poolt 24.10.2013 esitatud võlgade nimekiri on puudulik, näiteks kajastuvad selles vaid kohustused kogusummas 130 403,56 €. Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksuvõla suurus 28.10.2013 seisuga juba ca 3000 € võrra suurem põhivõlg 628 212,52 + intress 76 346,65 = 704 559,17 €. Maksuvõlad tekkisid augustis 2012. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus pisut enam kui bilansis kajastuv 3 021 654 €. Kohustused veelgi suurenevad kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud korrastatud bilansi ja kasumiaruande, millest nähtub, et võlgnik on bilansist välja kandnud seal varem kajastunud lootusetud nõuded, mille suurus 6.09.2013 seisuga oli 4 905 939 €. Kahjumisse kantud nõuete tõttu on omakapital muutunud negatiivseks ja sellest uuendatud seisust nähtub selgelt võlgniku püsiv maksejõuetus. Võlgniku poolt ajutisele haldurile 24.10.2013 esitatud võlgade nimekiri on puudulik, näiteks kajastuvad selles millegipärast kohustused kogusummas vaid 130 403,56 €, s.h. kolme tarnija ees summas 11 541,07 €, kohustus kohtutäituri ees summas 32 336,78 ja 48 töötaja ees summas 86 525,71 €. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhtorgani liige oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel, kuid võlgniku omakapital oli negatiivne juba mitme aasta keskel ning võlgnik on jätnud mõistliku tähtaja jooksul esitamata pankrotiavalduse ega ole rakendanud ka muid

meetmeid omakapitali taastamiseks. Võlgniku majandustegevus lõppes 5.09.2013. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku omanikul ja juhtkonnal puuduvad rahalised vahendid ja konkreetne äriplaan edasiseks. Võlgnikul puudub arvestatav vara ja tema omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Ka töölepingute jätkamine töötajatega ei ole võimalik. Võlgniku seaduslik esindaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, on seisukohal, et äriühing on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest võlgade suuruseks on üle 3 021 654 €, arvestatav vara, mille arvelt saaks rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid, võlgnikul puudub, võlgniku netovara väärtus, mis on 3 011 484 euroga miinuses, ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega, puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid saneerimismenetluse läbiviimist või kompromissi. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku omakapital on negatiivne ja võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ning on esitanud pankrotiavalduse, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Maksejõuetuse põhjused. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutine haldur nõustub võlgniku selgitusega, et maksejõuetuse põhjuseks oli lepingupartnerite maksejõuetuks muutumine, millest tulenenud ülisuur kahjum viis omakapitali negatiivseks ja muutis ka võlgniku maksejõuetuks. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võis maksejõuetusele kaasa aidata omaniku/juhtkonna poolt kasutatud ärimudel, mis keskendus liiga vähestele lepingupartneritele, kelle pankrotistumine tõi ahelreaktsioonina kaasa ka võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku teatel selgus püsiv maksejõuetus 5.09.2013, kui jäi laekumata palkade väljamaksmiseks vajalik raha. Kuid ajutise halduri hinnangul pidi püsiv maksejõuetus võlgnikule selge olema juba pisut varem, sest selle ohu märgid olid ilmselged – näiteks kasvõi lepingupartnerite suhteliselt suur ja pikaajaline võlgnevus (seisuga 31.12.2012 oli see juba üle 2 miljoni euro), maksuvõla pidev suurenemine jne. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 20 töötunni eest 1600 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 528 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman ́i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 3 021 654 eurot ning vara väärtuseks 4000 eurot. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19

lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige XXX(ik XXX). Haldur on taotlenud vara müüki PankrS § 133 lg 3 kohaselt enne esimest üldkoosolekut, kuivõrd vara väärtus on väike ning hoiukulu sealjuures suur. Kohus leiab, et see on arvestades olemasoleva vara liiki põhjendatud, PankrS § 133 lg 3 kohaselt ei kohaldu 1 ja 2 lõikes nimetatud piirand sellise vara müügi puhul. Mille väärtus kiiresti langeb või mille hoidmine on ülemäära kulukas. 29.10.2013 toimunud kohtuistungil on ajutine pankrotihaldur selgitanud, et vara asub hoiukohas, mis ei ole kaetud lepingulise õigusega. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1600 eurot (lisandub sotsiaalmaks 528 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1600 eurot (lisandub sotsiaalmaks) pankrotivara arvelt. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.