2.Mõista kostjalt XXX hageja osaühingu XXX kasuks välja tasumata rendi- ja teenindusmaksed 2 278.17 eurot (kaks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa eurot ja 17 senti), tasumata viivisearved 1 131.54 eurot (üks tuhat ükssada kolmkümmend üks eurot ja 54 senti), kindlustusjuhtumi põhiomavastutus 191.73 eurot (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti), leppetrahv 632.82 eurot (kuussada kolmkümmend kaks eurot ja 82 senti) ja viivised 1 425.73 eurot (üks tuhat nelisada kakskümmend viis eurot ja 73 senti).
3.Mõista kostjalt XXX hageja osaühingu XXX kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (3 102.72 eurot) alates hagi esitamisest 12.02.2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,25 % päevas tasumata võlasummalt.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 61.52% ulatuses kostja XXX kanda ja 38.48% ulatuses hageja osaühingu XXX kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
I Menetluse käik
1.Osaühing XXX esitas 15.12.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXja XXX osaühingu (pankrotis) vastu võla nõudes. XXX ja XXX osaühing (pankrotis) esitasid makseettepanekule vastuväite, millest tulenevalt jätkus maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue hagimenetluses Harju Maakohtus. Harju Maakohtu 11.10.2012 kohtumäärusega jäeti hagi kostja XXX osaühingu vastu läbi vaatamata, kuna teises tsiviilasjas on kuulutatud välja osaühingu XXX pankrot. Harju Maakohtu menetluses on osaühingu XXX hagi XXXvastu võla nõudes. Esitatud hagi kohaselt on hagejal kostja vastu nõue põhivõlgnevuse 5 841.92 euro ja lepingujärgse viivitusintressi 3 358.49 euro tasumiseks, kokku summas 9 200.41 eurot.
II Hageja nõue
3.Hageja ja XXXXXX osaühing sõlmisid 05.12.2006 rendilepingu/teeninduslepingu nr XXX(tl 26) sõiduki Nissan Pathfinder rentimiseks. Hageja nõuded tulenevad hageja ja XXX osaühingu vahel 01.08.2008 sõlmitud rendilepingu nr XXX lisast 3 (tl 27), millega kõik rendilepinguga seotud õigused ja kohustused lähevad alates 16.08.2008 üle XXX osaühingule (pankrotis), ning hageja ja kostja XXXvahel 01.08.2013 sõlmitud käenduslepingust (tl 28). Vastavalt käenduslepingu punktile 4 vastutab käendaja 16.08.2008 rendilepingust nr XXX tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga, sealhulgas väljaspool Eesti Vabariiki asuva ja tulevikus tekkiva varaga. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 27 214.09 eurot (425 808 krooni). Hagiavalduse kohaselt jättis XXX osaühing (pankrotis) õigeaegselt tasumata 05.12.2006 lepingu maksegraafiku (tl 29) kohaselt esitatud arved nr 2086232, 2086751 ja 2087262 (tl 3436) summas 2 278.17 eurot. Hageja ütles 06.10.2010 05.12.2006 sõlmitud rendilepingu nr XXX üles (tl 37-38) ning väljastas lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest arve nr 600481 (tl 39) summas 632.82 eurot. Hageja võõrandas rendilepingu eseme 30.11.2010 hinnaga 15 083.15 eurot (236 000 krooni) ja esitas XXX osaühingule (pankrotis) müügikahju nõude summas 2 739.20 eurot (tl 40), müügikahju arvutamise aluseks oli XXXosaühingu 29.09.2010 hindamisakt (tl 42). Hageja nõuab kostjalt rendilepingu nr XXXpunkti 5 alusel 15.08.2010 toimunud kindlustusjuhtumi (tl 45-46) põhiomavastutuse maksmist 191.73 euro ulatuses (tl
2-10-62746
47). Kokku on hageja põhinõue tasumata maksete, ennetähtaegse ülesütlemise arve, müügikahju ja kindlustusjuhtumi omavastutuse alusel (2 278.17 + 632.82 + 2 739.20 + 191.73) 5 841.92 eurot. XXX osaühing (pankrotis) on viivitanud lepingujärgsete maksete tasumisega, millest tulenevalt on esitatud ka viivisearved nr 81242, 81247, 81319, 81394, 81466, 81589, 81668, 81733, 81786, 81801, 81905 ja 81961 (tl 48-49, 51-60) summas 1 131.54 eurot. Hageja nõuab põhinõude 5 841.92 euro välja mõistmist, viiviste 1 131.54 euro välja mõistmist, põhinõude 5 841.92 euro pealt sissenõutavaks muutunud viiviste välja mõistmist summas 2 226.95 eurot ning viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni protsendina 0,25% päevas põhinõudest. Hageja toob 13.06.2011 menetlusdokumendis välja, et remonditööde teostamisel tekkinud kahju hüvitamist hageja ei nõua ning kostja vastavasisulised väited ei ole asjakohased. Sõiduki hindamise 29.09.2010 aktis võeti arvesse XXX osaühingu poolt 30.08.2010 koostatud kontrollakti (tl 43-44), milles oli välja toodud sõidukil esinenud puudused. Üldise hinnanguna on 30.08.2010 aktis välja toodud, et auto on kehvas seisus, eriti salong ja värvkate ning puudusi on ka alusvankril. Hageja esitas sõiduki halva seisukorra tõendamiseks XXX osaühingu poolt sõidukist 30.08.2010 tehtud fotod (tl 90-94). 27.08.2010 üleandmisevastuvõtmise akt ei tõenda kostja väidet, et sõiduk oli valduse üleandmise hetkel puudusteta, samuti ei ole hageja kohaselt tõendatud asjaolu, et sõiduk võõrandati alla turuhinna. 27.08.2010 akt tõendab ainult sõiduki valduse üleandmist. Portaali auto24.ee väljatrükkides toodud hinnad sisaldavad käibemaksu ning hageja toob välja, et müügipakkumise hind ei tähenda, et müüjatel õnnestub vastavad sõidukid ka taolise hinnaga võõrandada. Hageja alustas müügiprotsessi pärast sõiduki hindamist 30.08.2010 ja vastavasisulise akti koostamist, tuues välja, et hageja on üritanud sõidukit enne selle võõrandamist XXX osaühingule üritanud müüa umbes 2 kuud. 05.12.2006 sõlmitud rendileping/teenindusleping ei ole liisinguleping, kuivõrd hageja ei ole sõidukit kolmandalt isikult omandanud ning puudub liisingulepingule omane kolmnurksuhe. Hageja leiab, et tegemist on olemuselt nii teenuse osutamise lepinguga kui üürilepinguga, kusjuures see erineb oluliselt tavapärasest üürilepingust, kuivõrd lepingu objektiks on sõiduk, mille hageja annab kostja kasutusse, ja lisaks mitmesuguste teenuste osutamine. Hageja 17.10.2011 menetlusdokumendi kohaselt oli kostja teadlik asjaolust, et kui XXX osaühing (pankrotis) oma kohustusi ei täida ega võlgnevust hageja ees ei likvideeri, siis ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt üles, kuna sõiduki valdus on hagejale tagastatud juba 27.08.2010 ning hageja hoiatas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest 04.08.2010 ekirjaga (tl 119). Hageja tõi 14.01.2013 menetlusdokumendis välja, et 30.08.2010 kontrollakt on koostatud XXX osaühingu poolt ning on esitanud ka vastav kinnitus (tl 194).
III Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab hagi vastuses müügikahju nõudega seonduvalt, et hageja ei ole tõendanud, kas liisingueset on remonditud ning millise summa eest. Samuti leiab kostja, et hageja püüab esitada nõuet ka väidetava remondi teostamise eest.
2-10-62746
Kostja toob hagi vastuses välja, et rendilepingu esemeks olev sõiduk tagastati hagejale 27.08.2010 (tl 77) ning vastuvõtmisaktis ei ole sõidukil ühtegi puudust kajastatud. Sõiduki hindamisakt koostati alles 29.09.2010, ning teadmata on, mis toimus rendilepingu esemeks oleva sõidukiga ajavahemikul, mil see oli rendileandjale tagastatud, kuid ülevaatust ei olnud tehtud. Samuti toob kostja välja, et 15.08.2010 kindlustusjuhtumi tõttu remonditi sõidukit, mistõttu ei ole usutav, et sõidukil olid need puudused, mis hindamisaktis on välja toodud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjate poolt tagastatud liisinguese oli sellises seisukorras, nagu hageja väidab ning sõiduki seisukorra halvenemine ei saanud olla tingitud XXX osaühingu (pankrotis) süül. Hageja võõrandas sõiduki alla turuhinna ning isikule, kes ise oli auto väärtuse hindajaks, mistõttu ei saa sõiduki kohta koostatud hindamisakt olla erapooletu. Kuna hindamise akt on XXX osaühingu poolt koostatud 29.09.2010 ning sõiduk on võõrandatud 16.10.2010, on tegemist kiirmüügiga, mis ei saa õiglaselt kajastada sõiduki tegelikku väärtust. XXX osaühingu otsene huvi hindamisakti koostamisel sai olla sõiduki võimalikult madalaks hindamine ning selle madala hinnaga ostmine. Kostja leiab, et sõiduki tegelikku madalamat väärtust peab hageja tõendama, lähtumine tegelikust müügihinnast oleks põhjendatud vaid siis, kui see ei erineks oluliselt sõiduki müügihinnast ning sõiduki võõrandamisega seotud hinnariski ei saa panna ainult kostjatele. Samaväärsete sõidukite müügihind jääb vahemikku 17 000-19 000 eurot (tl 79) ning on suurem kui tegelik müügihind 15 083.15 eurot (236 000 krooni). Kostja leiab, et liisingueseme väärtus pidi igal juhul katma võlgnevuse. Kostja leiab hagi vastuses, et täiendavate kulutuste nõudmine kostjalt, kui need on kostjat ebamõistlikult kahjustavad, on ebavajalikud ning kehtiva õigusega vastuolus, mistõttu tuleb lepingu vastavad punktid tühistada. Rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu nõue ei tugine millelegi. Kostja juhib vastuses hagile tähelepanu sellele, et hageja ei ole XXX osaühingule (pankrotis) esitanud hoiatust lepingu ülesütlemise kohta enne 06.10.2010 ülesütlemisteate edastamist. Kostja 11.11.2011 menetlusdokumendi kohaselt hageja poolt esitatud fotodelt ei nähtu, et tegemist on vaidlusaluse sõidukiga Nissan Pathfinder.
IV Kohtu põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse
2-10-62746
olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 288 lg 1 kohaselt võib üürnik üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutus), eelkõige anda asja allüürile. VÕS § 313 lg 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 313 lg 3 kohaselt üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ja tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Vastavalt TsMS § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
2-10-62746
Asja lahendamisel pidas kohus vajalikuks lahendada menetluse käigus esitatud tõendite kogumise taotlus, selgitada pooltevahelise lepingu liiki ja lepingu alusel esitatud nõuete põhjendatust.
5.Tõendite taotlus Kostja on 22.09.2011 menetlusdokumendis esitanud taotluse kohtule nõuda XXXosaühingu käest välja võõrandamisleping ning kontoväljavõte, mis tõendavad millistel tingimustel XXXosaühing müüs edasi sõiduki Nissan Pathfinder (registrimärk XXX). Alternatiivselt, kui tegemist on liisingulepinguga, siis kohustada XXXosaühingut esitama liisingulepingu koopia ja esimese sissemakse tasumist tõendav pangakonto väljavõte. Kostja leiab, et vastavatest tõenditest selgub sõiduki tegelik väärtus ning asjaolu, et hageja tõendite kogumisele vastu vaidleb, näitab seda, et XXXosaühing ei esita tõenäoliselt taotletud tõendeid ilma kohtu sekkumiseta kostjale. Kostja leiab, et hageja ja tema koostööpartnerite vahelised õigussuhted omavad puutumust rendi/teeninduslepingust tuleneva hageja ja kostja vahelise õigussuhtega ning kostja seab kahtluse alla selliste tõendite objektiivsuse ja reaalse olemasolu. Hageja leiab, et kostja taotlus tõendite väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole põhistanud, miks ei ole neil endil võimalik vastavaid tõendeid esitada ning ei saa eeldada, et XXXosaühing ei esitaks dokumente ilma kohtupoolse sekkumiseta. Samuti ei ole hageja hinnangul kostja põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb ning milline tähtsus on taotluses toodud tõenditel antud kohtuasjas. Hageja hinnangul ei oma XXXosaühingu ja kolmandate isikute vahelised õigussuhted mingit puutumust rendi/teeninduslepingust tuleneva hageja ja kostja vahelise õigussuhtega. TsMS § 236 lg 2 sätestab, et kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. TsMS § 236 lg 3 sätestab, et tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. Kohus on 05.12.2011 kirjaga jätnud kostja taotluse tõendite kogumiseks käiguta, kuna kostja peab märkima ka tõendite kogumist võimaldavad andmed. Kostja sai kohtu 05.12.2011 nõude kätte 14.12.2011, kuid ei ole nõudes toodud asjaolusid kohtule esitanud. Kohus toob välja, et hageja poolt 14.01.2013 menetlusdokumendiga edastatud 30.08.2010 kontrollakt (tl 196-197) on eelnevalt esitatud hagiavalduse lisana 14 (tl 43-44), mistõttu kohus leiab, et kostja väide tõendi esmakordse esitamise ja tõendite hilisema loomise kohta on alusetu. Kohus leiab, kostja ei ole põhistanud, et vaidlusaluse lepingu esemeks olnud sõiduki XXXosaühingu poolt edasivõõrandamise hind tõendab sõiduki tegelikku väärtust sõiduki hagejale tagastamise hetkel. Kohus leiab, et teadmata on see, kas ja millal vaidlusalune sõiduk XXXosaühingu poolt võõrandati või liisingule anti, samuti puuduvad asjaolud selle kohta, millises seisukorras sõiduk oli XXXosaühingu poolt sõidukiga tehingute tegemise hetkel. Kohus leiab, et hageja ei ole ka peale kohtupoolset vastavat tähelepanekut esitanud tõendite kogumist võimaldavaid andmeid. Samuti on vastuoluline kostja poolt 21.01.2013 menetlusdokumendis esitatud seisukoht, mille kohaselt ei oma XXXosaühingu ja kolmandate
2-10-62746
isikute vahelised õigussuhted mingit puutumust rendi/teeninduslepingust tuleneva hageja ja kostja vahelise õigussuhtega. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kuna kostja taotlus tõendite kogumiseks XXXosaühingu käest ei vasta TsMS § 236 lg 3 tingimustele ning taotletavate tõendite seos vaidlusaluse tsiviilasjaga on põhistamata, tuleb jätta kostja taotlus rahuldamata. Tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmise peale ei saa kaebust esitada.
6.Pooltevaheline leping
6.1.Hageja ja XXX osaühing (pankrotis) on 01.08.2008 sõlminud kokkuleppe, millega Skuptuuristuudio osaühing (pankrotis) võttis üle 05.12.2006 sõlminud rendi/teeninduslepingust nr XXX(tl 26) tulenevad õigused ja kohustused ning hageja ja kostja XXXon 01.08.2013 sõlminud käenduslepingu (tl 28). Hageja leiab, et 05.12.2006 sõlmitud rendi/teeninduslepingu kujul on tegemist üürilepinguga ja teenuse osutamise lepinguga, kusjuures see erineb oluliselt tavapärasest üürilepingust, kuivõrd lepingu objektiks on sõiduk, mille hageja annab rentniku kasutusse. Kostja leiab, et rendi/teeninduslepingu puhul on tegemist liisingulepinguga. Liisingulepingu olemasolu kinnitab 23.09.2011 menetlusdokumendi kohaselt see, et hageja käsitluses on tegemist sõiduki võõrandamisel saadu müügikahjuga analoogiliselt liisingueseme võõrandamisega, lepingu tekst kattub paljuski analoogsete liisingulepingutega ja kasutatakse Avis Liisingu üldtingimusi ja lepingu esemest mingit korrapärase majandamise reeglite järgi saadavat vilja ei ole ega selle omandamist ei toimu. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-21-06 punktis 18 on kolleegium seisukohal, et kahe isiku sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS § 361 tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt (VÕS § 361). Vastasel juhul kaotaks liisinguvõtja müügieseme puudustest tulenevad nõuded müüja vastu. Kui sellised lepingud on hinnatavad sõltuvalt oma sisust vara omandamisele suunatud lepingutena, on tegemist järelmaksuga müügi lepingutega, vallasasjade puhul reeglina ka omandireservatsiooniga müügiga. Kui ostuhinnale lisandub intress, on lisaks tegemist krediidilepinguga VÕS § 401 järgi, kui krediidisaajaks on tarbija, siis lisaks tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 järgi. Kui sellise lepingu esemeks on vaid eseme kasutamine, on tegemist vastavalt lepingu sisule kas üüri- või rendilepinguga. Sõiduki 19.01.2007 väljastatud registreerimistunnistuse kohaselt (tl 88) on sõiduki omanik Hansa Liising Eesti, sõiduki vastutav kasutaja osaühing XXX ja sõiduki kasutaja XXX. 05.12.2006 lepingu alusel makstav tasu koosneb igakuisest rendimaksest ja teenindustasust. Hageja ei ole 05.12.2006 lepinguga kohustunud lepingu eset omandama. Samuti ei ole tõendatud, et kostja XXX osaühing (pankrotis) oleks määranud müüja, kellelt hageja peab lepingu esemeks oleva sõiduki omandama VÕS § 361 kohaselt. Rendilevõtjal ei olnud 05.12.2006 lepingus ette nähtud võimalust lepingu eseme omandamiseks lepingu lõppedes. Asjaolu, et hageja on 30.11.2010 lepingu esemeks oleva sõiduki peale lepingu lõpetamist võõrandanud (tl 41), ei tõenda seda, et tegemist oli rendilepingu sõlmimise hetkel kolmnurksuhtega müüja, hageja ja XXXXXX osaühingu vahel, kuna tegemist võis olla ka
2-10-62746
hageja poolt allüürilepingu sõlmimisega. Asjaolu, et hageja kasutab litsentsi alusel AVIS Liisingu nimetust dokumentidel, ei muuda lepingu sisu liisingulepingule vastavaks. Kohus leiab eeltoodust ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-21-06 väljendatud seisukohtadest tulenevalt, et 05.12.2006 lepingus ei sisaldunud kasutusrendi tüüpi liisingulepingule iseloomulikku vara kokkulepitud väljaostuhinnaga välja ostmise kokkulepet ja samuti ei sisaldunud lepingus hageja kohustust omandada kolmandalt isikult teatud ese ning anda see kokkulepitud tähtajaks XXXXXX osaühingu kasutusse, mistõttu ei ole tegemist VÕS § 361 kohase liisingulepinguga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 19.01.2007 registreerimistunnistuse väljaandmise hetkel oli sõiduki omanik Hansa Liising Eesti. Kohus leiab, et kuna registreerimistunnistuses toodud andmed ei ole õigustloovad, on võimalus, et seal ei kajastu tegeliku omaniku nimi. Samas võtab kohus arvesse, et pooled ei vaidle sõiduki omanikukande üle ja asjaolu, et andmetes võib kahelda, ei tähenda seda, et need õiged ei oleks. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et 05.12.2006 lepingu kujul on peamiselt tegemist VÕS § 271 sätestatud üürilepingu tunnustele vastava lepinguga, kuna 05.12.2006 lepingul ei ole liisingulepingule või rendilepingule iseloomulikke tunnuseid ja lepingu alusel andis hageja teisele lepingupoolele õiguse kasutada lepingu esemeks olevat vara, millest ei saa korrapärase majandamise reeglite alusel vilja.
6.2.Hageja ja kostja XXXon 01.08.2013 sõlminud käenduslepingu (tl 28), mille punkti 4 kohaselt vastutab käendaja 16.08.2008 rendilepingust nr XXXtulenevate kohustuste eest kogu oma varaga, sealhulgas väljaspool Eesti Vabariiki asuva ja tulevikus tekkiva varaga. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 27 214.09 eurot (425 808 krooni). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on 04.08.2008 sõlminud käenduslepingu, millega vastutab rendilepingust nr XXXtulenevate XXX osaühingu (pankrotis) kohustuste eest. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt ja VÕS § 145 lg 1 alusel, et kostja on solidaarvõlgnik ja vastutab rendilepingu nr XXXkohustuste täitmise eest. Hageja hagiavalduses esitatud nõue ei ületa käenduslepingus sätestatud vastutuse maksimumsummat.
7.Lepingu ennetähtaegse lõpetamise arve 632.82 eurot
7.1.Hageja ütles 06.10.2010 üles 05.12.2006 sõlmitud rendilepingu nr XXX(tl 37-38) ning väljastas lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest arve nr 600481 (tl 39) summas 632.82 eurot (9 901.51 krooni). Lepingu üldtingimuste punkti 7.5 kohaselt on hagejal õigus esitada nõue leppetrahvi tasumiseks summas 9 901.51 krooni, kuna leping öeldi üles seetõttu, et XXX osaühing (pankrotis) rikkus lepingut. Kuivõrd sõiduki valdus anti hagejale tagasi juba 27.08.2010, siis on ebaõige ja pahatahtlik väide, nagu ei oleks XXX osaühing (pankrotis) teadnud hageja soovist leping üles öelda, samuti edastati lepingu ülesütlemise hoiatus 04.08.2010 e-posti teel (tl 119). Kostjate arvates paisutab hageja oma nõuet kunstlikult ja hageja küsib lihtsalt (millelegi tuginemata ja millelegi viitamata) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise eest tasu ja seda arusaamatult suures summas 632.82 eurot (9 901.51 krooni). Lepingu on hageja ise üles öelnud ja teinud seda eelnevalt ette hoiatamata. Igasuguste täiendavate kulutuste nõudmine on liisinguvõtjat ja käendajat ebamõistlikult kahjustav, ebavajalik ja kehtiva õigusega vastuolus.
2-10-62746
VÕS § 141 punkti 3 kohaselt on kõrvalkohustusteks eelkõige leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 313 lg 3 kohaselt üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Üldtingimused rendilepingule punkti 7.5. kohaselt lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei kuulu maksegraafikujärgne tiitellehe punktis 8 toodud summa jääk ning lepingu ennetähtaegse lõpetamise hetkeni rentniku poolt tasutud rendimaksed rentnikule tagastamisele ning rendileandjal on õigus nõuda rentnikult ka lepingu lõpetamisega seotud kulude tasumist kuni 30% ulatuses auto hinnast, kuid mitte vähem kui lõpetamise kuupäevale järgneva kuu rendimakse ja teenindusmakse. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-66-05 punktis 13 on kolleegium seisukohal, et leppetrahv võimaldab lepingupooltel kohustuse rikkumise juhuks juba eelnevalt kokku leppida sanktsiooni. Leppetrahvi nõude kaudu saab võlausaldaja esmajoones lihtsama võimaluse kohustuse rikkumisest tuleneva eeldatava kahju hüvitamise nõude realiseerimiseks kokkulepitud suuruses. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-69-08 punktis 24 on kolleegium seisukohal, et hageja võib leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist. Hageja on 09.07.2010 koostanud hoiatuse lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta (tl 123). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 05.12.2006 sõlmitud leping on lõppenud 06.10.2010 ülesütlemisega ja et XXX osaühing (pankrotis) ei täitnud lepingulist kohustust tasuda igakuiseid makseid.
7.2.Kohus leiab, et üldtingimuste punktis 7.5 on kokku lepitud rahasumma maksmises lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ehk siis leppetrahvi kohaldamises. Leppetrahvi eesmärgiks on kompenseerida kohustuse rikkumisest tuleneva eeldatava kahju kokkulepitud suuruses ja lihtsustada sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest kahju hüvitamise nõude realiseerimist. Hageja on esitanud leppetrahvinõude üldtingimuste punktis 7.5 sätestatud miinimumulatuses, lõpetamise kuupäevale järgneva kuu rendimakse ja teenindusmakse osas summas (7 282.82 + 2 618.70) 9 901.51 krooni (632.82 eurot). Hageja poolt taotletud leppetrahvi sisuks on XXX osaühingu (pankrotis) rikkumise tõttu lepingu erakorralise ülesütlemisega tekkinud eeldatava kulu hüvitamine ühe kuu lepingulise tasu ulatuses. Kohus leiab, et kuna hageja on äriühing ja 05.12.2006 leping nr XXX on sõlmitud kasu saamise eesmärgil, siis on põhjendatud lepingu ootamatu lõpetamisega seonduvalt hagejale minimaalselt järgmise kuu lepingulise tasu saamata jääva summa kompenseerimine, kuna lepingu eseme uuesti majanduskäibesse panemine võib aega võtta. Samuti on kohtu hinnangul lepingu punkti 7.5 kujul tegemist leppetrahvi kokkuleppega seetõttu, et määratud on võimalikul nõude vähim ja suurim summa, millest nähtub, et tingimuse saabumisel ei lähtuta tegelikult tekkinud kuludest. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada hageja nõuet ühe kuu rendimaksete ja teenindusmaksete tasumise kohustamiseks kostjat ebamõistlikult kahjustavaks, ebavajalikuks ja kehtiva õigusega vastuolus olevaks.
2-10-62746
7.3.Hageja on tõendanud, et XXX osaühingut (pankrotis) hoiatati 09.07.2010 lepingu ülesütlemisest (tl 123), XXX osaühing (pankrotis) tagastas 27.08.2010 nimetatud teatest tulenevalt lepingu eseme (tl 77) ja hageja ütles lepingu üles 06.10.2010 teatega (tl 38). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja hoiatas teist lepingupoolt liisingulepingu ülesütlemise eest, kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta ja kostja väited lepingu ette hoiatamata üles ütlemise kohta on alusetud. Leppetrahv on VÕS § 141 punkti 3 kohaselt kõrvalkohustus ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-169-08 toodud seisukoha kohaselt võib leppetrahvi tasumisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue lepingu ennetähtaegse lõpetamise summa tasumiseks on põhjendatud, ei kuulu vähendamisele ja tuleb rahuldada VÕS § 158 lg 1 alusel summas 632.82 eurot.
8.Tasumata rendi- ja teenindusmaksete nõue 2 278.17 eurot Hageja kohaselt XXX osaühing (pankrotis) jättis õigeaegselt tasumata 05.12.2006 lepingu maksegraafiku (tl 29) kohaselt esitatud arved nr 2086232, 2086751 ja 2087262 (tl 34-36) summas 2 278.17 eurot. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 76 lõikele 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 82 esimese lõike kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-123-07 punktis 15 seisukohal, et hageja nõude aluseks olevat negatiivset asjaolu on raske tõendada ja asjaolu tõendamise koormis lasus kostjal. Tõendatud on ja vaidlus puudub asjaolu üle, et hageja on 05.12.2006 lepingu alusel esitatud arved nr 2086232, 2086751 ja 2087262 (tl 34-36) summas 2 278.17 eurot. Kohus leiab, et hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, st asjaolu, et XXX osaühing (pankrotis) või käendaja XXX ei ole võlgnevust tasunud, mistõttu on võlgnevuse tasumise tõendamiskoormis kostjal. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu kohta ja ei ole eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohtadega kooskõlas tõendanud võlgnevuse tasumist hagejale. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagejale ei ole 05.12.2006 lepingus nr XXX sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt tuleb rahuldada hageja nõue rendi- ja teenindusmaksete välja mõistmiseks summas 2 278.17 eurot.
9.Viivisearvete nõue 1 131.54 eurot XXX osaühing (pankrotis) on viivitanud lepingujärgsete maksete tasumisega, millest tulenevalt on esitatud ka viivisearved nr 81242, 81247, 81319, 81394, 81466, 81589, 81668, 81733, 81786, 81801, 81905 ja 81961 (tl 48-49, 51-60) summas 1 131.54 eurot.
2-10-62746
Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on esitanud viivisearved nr 81242, 81247, 81319, 81394, 81466, 81589, 81668, 81733, 81786, 81801, 81905 ja 81961, kuna XXX osaühing (pankrotis) on olnud viivituses lepinguliste kohustuste täitmisel. Viivisearvete tasumise nõude kujul on tegemist iseseisva nõudega hagiavalduses, kuna viivisearvetel toodud viivisesumma ei ole arvestatud hagiavalduses esitatud tasumata arvete nr 2086232, 2086751 ja 2087262 arvestuse alusel vaid nendele arvetele eelnevalt teiste lepinguliste igakuiste maksetega viivitamise pealt arvestatud viivistega. Kohus leiab Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-123-07 avaldatud seisukohast – hageja nõude aluseks olevat negatiivset asjaolu on raske tõendada ja asjaolu tõendamise koormis lasus kostjal – tulenevalt, on kostjal viivituses olemise või kohustuste täitmise tõendamise koormis. Kostja ei ole vastu vaielnud lepinguliste maksetega viivitusse sattumisele ja sellele, et viivisearved on tasumata. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue viivisearvete välja mõistmiseks summas 1 131.54 eurot tuleb VÕS § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel rahuldada.
10.Müügikahju nõue 2 739.20 eurot Hageja võõrandas rendilepingu eseme 30.11.2010 hinnaga 15 083.15 eurot (236 000 krooni) (tl 41) ja esitas XXX osaühingule (pankrotis) müügikahju nõude summas 2 739.20 eurot (tl 40), müügikahju arvutamise aluseks oli XXX osaühingu 29.09.2010 hindamisakt (tl 42). 13.06.2011 menetlusdokumendi kohaselt hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet sõiduki remonttööde teostamisel saadud kahju hüvitamiseks vaid rendilepingu/teeninduslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kantud sõiduki müügikahju hüvitamiseks. Sõiduki 27.08.2010 üleandmise-vastuvõtmise akt ei saa mingil viisil tõendada kostjate väidet nagi oleks sõiduk selle valduse üleandmise hetkel olnud ilma puudusteta, kuna tegemist on üksnes sõiduki valduse üleandmist tõendava dokumendiga. 14.01.2013 menetlusdokumendi kohaselt juhul kui hageja oleks lasknud kõrvaldada sõiduki puudused ja tehnilised vigastused, siis oleks hageja esitanud kostja vastu nõude kõnealuste kulutuste hüvitamiseks, antud juhul ei ole hageja taolist nõuet kostja vastu aga esitanud. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et liisinguese remonti vajas ja et liisinguese oli sellises seisukorras, nagu hageja väidab. Rendilepingu esemeks olev sõiduk tagastati hagejale 27.08.2010 (tl 77) ning vastuvõtmisaktis ei ole sõidukil ühtegi puudust kajastatud. Sõiduki hindamisakt koostati alles 29.09.2010, ning teadmata on, mis toimus rendilepingu esemeks oleva sõidukiga ajavahemikul, mil see oli rendileandjale tagastatud, kuid ülevaatust ei olnud tehtud. Samuti toob kostja välja, et 15.08.2010 kindlustusjuhtumi tõttu remonditi sõidukit, mistõttu ei ole usutav, et sõidukil olid need puudused, mis hindamisaktis on välja toodud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjate poolt tagastatud liisinguese oli sellises seisukorras, nagu hageja väidab ning sõiduki seisukorra halvenemine ei saanud olla tingitud XXX osaühingu
2-10-62746
(pankrotis) süül. Hageja võõrandas sõiduki alla turuhinna ning isikule, kes ise oli auto väärtuse hindajaks, mistõttu ei saa sõiduki kohta koostatud hindamisakt olla erapooletu. Tagastatava liisingueseme väärtus pidi igal juhul katma võlgnevuse. Üldtingimused rendilepingule punkti 7.5. kohaselt lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei kuulu maksegraafikujärgne tiitellehe punktis 8 toodud summa jääk ning lepingu ennetähtaegse lõpetamise hetkeni rentniku poolt tasutud rendimaksed rentnikule tagastamisele ning rendileandjal on õigus nõuda rentnikult ka lepingu lõpetamisega seotud kulude tasumist kuni 30% ulatuses auto hinnast, kuid mitte vähem kui lõpetamise kuupäevale järgneva kuu rendimakse ja teenindusmakse. Üldtingimuste punkti 8.3. kohaselt auto tagastamise korral kontrollib rendileandja auto seisukorda ning selle dokumentatsiooni. Juhul, kui auto on kahjustatud, koostab rendileandja ülevaate kahjustustest koos nimetatud kahjustuste likvideerimiseks tehtavate kulutuste summaga vastavalt rendileandja hinnakirjadele, mis põhineb autotehase volitatud esindaja kalkulatsioonil ja esitab kahjustuste kokkuvõtte rentnikule 2 nädala jooksul alates auto vastuvõtmisest. Üldtingimuste punkti 8.3.1 kohaselt rentnik kohustub lepingu punktis 8.3 nimetatud summa tasuma rendileandjale viie päeva jooksul kahjustuste kokkuvõtte saamise päevast arvates. Rendilepingu esemeks olev sõiduk tagastati hagejale 27.08.2010 (tl 77) ja vastuvõtuakti kohaselt anti üle sõiduk ja üks võti, sõiduki odomeetri näit oli 181 104 km ja lisaks olid sõidukil kängururauad. Müügikahju arvutamise aluseks on 29.09.2010 XXXosaühingu sõiduki hindamise akt koos XXX osaühingu kontrollaktiga. 29.09.2010 sõiduki hindamise akti kohaselt on sõiduki ligikaudne remondimaksumus 4 154.26 eurot (65 000 krooni). 30.08.2010 kontrollaktis (tl 43-44) oli välja toodud sõidukil esinevad puudused ja üldise hinnanguna on aktis välja toodud, et auto on kehvas seisus, eriti salong ja värvikate ning puudusi on ka alusvankril. Portaali www.auto24.ee väljavõtte kohaselt 2005 aasta sama tüüpi sõidukite müügikuulutused on vahemikus 12 110 – 16 100 eurot (tl 89). Kohus on käesoleva lahendi punktis 6 põhjendanud seisukohta, et pooltevahelise 05.12.2006 lepingu nr XXXkujul on tegemist üürilepinguga, mistõttu VÕS § 367 lõikes 3 sätestatud lepingu eseme võõrandamise ja VÕS § 367 lõikes 1 sätestatud kulude hüvitamise regulatsioon ei kohaldu. 05.12.2006 lepingus nr XXXüldtingimuste punktides 8.3 ja 8.3.1 on sätestatud auto tagastamisel tehtavad toimingud ja nõuete esitamise korra, mille kohaselt kohustub rentnik tasuma rendileandjale auto ülevaatusel tuvastatud kahjustused, mille kokkuvõte ja kulutuste summa kalkulatsioon esitatakse rentnikule kahe nädala jooksul alates auto vastuvõtmisest. Üürnik vastutab üüritud asja kahjustumise eest VÕS § 334 lg 2 kohaselt ja VÕS § 127 lõikest 3 tulenevalt peab lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Juhul, kui XXX osaühing (pankrotis) rikkus üldtingimuste punktis 4.2.4 sätestatud kohustust tagastada auto lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel puhtaks pestuna, samaväärses seisundis ja komplektsuses, kui ta sai selle lepingu sõlmimisel, saab üürniku jaoks ettenähtavaks kahjuks olla üldtingimuste punktis 8.3 ja 8.3.1 sätestatud kahjustuste hüvitamise kulutuste kalkulatsiooni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et XXX osaühingule (pankrotis) ei saanud kahjustustega auto tagastamisel olla ettenähtavaks kahjuks hagejale tekkinud müügikahju hüvitamine VÕS § 127 lg 3 alusel. Ettenähtava kahjuna saab käsitleda üldtingimuste punkti 8.3.1 alusel kulutuste kalkulatsiooni alusel nõutud summa tasumist, mille kohta hageja on 14.01.2013 menetlusdokumendis avaldanud, et nimetatud nõuet ei ole esitatud.
2-10-62746
Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue müügikahju hüvitamiseks tuleb jätta VÕS § 127 lg 3 alusel rahuldamata, kuna tegemist ei olnud ettenähtava kahjuga ja XXX osaühing (pankrotis) ei pidanud seda lepingu sõlmimise ajal ette nägema.
11.Kindlustusjuhtumite nõue 191.73 eurot Hageja nõuab kostjalt rendilepingu nr XXXpunkti 5 alusel 15.08.2010 toimunud kindlustusjuhtumi (tl 45-46) põhiomavastutuse maksmist 191.73 euro ulatuses (tl 47). Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Rendilepingu/teeninduslepingu nr XXXpunkti 5 kohaselt on kindlustatavateks riskideks õnnetusjuhtum, tulekahju, vandalism, vargus ja salongiklaasid ning põhiomavastutus on 3 000 krooni (191.73 eurot). Üldtingimuste punkti 4.2.11 kohaselt juhul kui autole tekkinud kahju kuulub vastavalt lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatele kindlustuse üldtingimustele ja/või sõidukikindlustuse üldtingimustele hüvitamisele, kohustub rentnik viivitamatult tasuma rendileandjale tiitellehe punktis 5 fikseeritud omavastutuse summa. XXXon 31.08.2010 täitnud autokindlustuse kahjuavalduse ankeedi (tl 45-46), mille kohaselt tekkis sõidukile parklas 15.08.2010 sõidukikahju ja kedagi süüdlast enam kohal ei viibinud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 15.08.2010 leidis aset kindlustusjuhtum. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et kui kindlustuskahju tekkimise korral ei ole võimalik kahju põhjustanud isikut tuvastada, tuleb kindlustatul tasuda lepinguga ette nähtud omavastutuse summa. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et põhjendatud on hageja 26.10.2010 arvel nr 500960 toodud kahjuhüvitamise juhtumi nõue summas 191.73 eurot ja hageja nõue tuleb üldtingimuste punkti 4.2.11 ja VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada. Eeltoodust ja käesoleva otsuse punktidest 7, 8 ja 10 tulenevalt on hageja põhinõue põhjendatud leppetrahvi, tasumata rendi- ja teenindusmaksete ja kindlustusjuhtumi nõude osas summas (2 278.17 + 632.82 + 191.73) 3 102.72 eurot.
12.Viivisenõue Hageja nõuab viivise väljamõistmist 11.02.2011 seisuga summas 2 226.95 eurot ja kuni põhinõude täitmiseni protsendina 0,25% päevas põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2-10-62746
Üldtingimuste punkti 9.2 kohaselt pooled kohustuvad tasuma viivist kõigi lepingu kohaselt tasutavate summadega tasumise viivitamise korral 0,25% lepingu kohaselt tasutavast summast päevas. Kohus leiab, et kuna käesoleva otsuse punkti 10 kohaselt tuleb rahuldamata jätta hageja nõue müügikahju hüvitamiseks, tuleb hagiavalduses esitatud (tl 61) ja 11.02.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste nõude arvestust vähendada (2 226.95 – 801.22) 1 425.73 euroni. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue 11.02.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste välja mõistmiseks tuleb rahuldada summas 1 425.73 eurot. Hageja on TsMS § 367 kohaselt esitanud taotluse edasiulatuvate viiviste välja mõistmiseks põhinõudelt summas 5 841.92 eurot. Kohus leiab, et kuna eelnevalt on käesoleva otsuse punktis 10 leidnud, et hageja müügikahju nõue tuleb jätta rahuldamata, on põhjendatud TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista alates 12.02.2011 edasiulatuv viivis 0,25% päevas põhinõudelt summas (2 278.17 + 632.82 + 191.73) 3 102.72 eurot kuni põhinõude täitmiseni.
13.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hageja põhi- ja viivistenõue summas (5 841.92 + 3 358.49) 9 200.41 eurot kuulus osaliselt rahuldamisele summas (3 102.72 + 1 131.54 + 1 425.73) 5 659.99 eurot, tuleb jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk 61.52% ulatuses kostja kanda ja 38.48% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.