Avaldaja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Avaldaja esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov (OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo, e-post: [email protected]) Puudutatud isikud Padise vald (Padise Vallavalitsuse kaudu) (asukoht Padise küla, Padise vald 76001 Harjumaa; e-post: [email protected])
Ärakuulamine
29.08.2013. a ja 30.10.2013. a
Ärakuulamisel osalenud isikud
-
X Käo
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX avaldus.
2.Pikendada XXXXXX. a surnud XXXpärandi vastuvõtmise tähtaega 3 kuuni käesoleva määruse jõustumisest.
3.Kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele pärast käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.
Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ning avaldaja ja puudutatud isikute seisukohad
1.XXX esitas 15.04.2013. a Harju Maakohtule avalduse XXX pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt suri avaldaja isa, XXX, XXX. a, ning maeti ilma hauaplatsita, kuna sugulastele XXX surmast ei teatatud. XXX lahkus avaldaja perekonna juurest, kui avaldaja oli 4-aastane ning kontakti perekonnaga ei olnud rohkem. 2013. a märtsikuus teatati Väätsa Vallavalitsusest avaldajale, et XXX oli õigustatud saama omandireformi käigus tagasi oma isalt õigusvastaselt võõrandatud vara. Samast kirjast sai avaldaja esmakordselt teada XXX surmast. Kuna avaldaja ei teadnud XXX surmast ega pärandvara olemasolust, ei ole avaldaja pärandit pärandi avanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt kuue kuu jooksul vastu võtnud. Avaldaja palub pikendada pärandvara vastuvõtmise aega.
2-11-51456
2.Puudutatud isik Padise Vallavalitsus toetab avaldust.
3.XXX endine abikaasa XXX on esitanud avalduse, milles märgib, et loobub XXX pärandvarast.
4.29.08.2013. a ärakuulamisel avaldas tunnistaja XXX, et XXX on tema tütar, kes sündis XXX. a. Ta oli 4-5 aastane, kui viisin ta Rummu vanglasse isa vaatama. Isa XXX elas veel meiega koos, kui X sündis. Ei mäleta, millal vanglast vabanes. Korra nägime XXX ka Hiiu haiglas, siis käis X algklassides. Nägime teda vahest linna vahel. Ei oskagi öelda, kui kaua teda ei olnud näinud. Ta elas nii, et rändas ühest kohast teise. Umbes viis aastat tagasi käisin pensioniametis ja siis muuhulgas küsisin, et ega tegemistest midagi ei tea. Sealt öeldi, et elus ja terve, aga küllap nad eksisid, sest teine isik on veel sama nimega. Isikukoodi me ei teadnud. Siis tuli meile maakoju kiri XXX pojalt, et saame Tartus kokku. Alguses X oli nõus minema, siis aga mõtles ümber. XXX poja nimi on Xxx. X hakkas tegema sugupuud ja helistas mulle, et kas teadsid, et isal XXX olid maad olemas. Seda ma ei teadnud. xxx on õde ka, kes elas kuskil Pärnumaal Audrus. Kui X oli väike, käisime õe pool külas ka. Mina sain tütre käest teada, et XXX on surnud. Ma ei tea, kust X isa surmast teada sai. XXX õde nägin ükskord Kaubamajas, aga siis ta ei öelnud midagi. Õde ja vend omavahel ei klappinud. Ei tea, kus X ise viimati elas ja ta ei maininud kunagi, et tal vara on. Minu teada on tal poeg ja tütar X . Ei tea, kas keegi sai maad või ei saanud. Lapse käest kuulsin, et isa on surnud. Mitte keegi ei ole meile midagi varem öelnud. Kui ma oleks teadnud, et maad on olemas, siis ma ei oleks lasknud niimoodi toimuda. XXX on minu meelest X esimene naine ja X ongi ta poeg. Olin X abielus ja lahutasime 1974. a umbes.
5.18.10.2013. a ärakuulamisel avaldas avaldaja, et minu isa on XXX. Mul on isast vaid sünnitunnistus, see on ainus dokument. Isa surmast sain teada Väätsa Vallavalitsuse kirjast, mis mulle saadeti 2013. a. märtsi lõpus. Umbes 13-aastaselt sain teada, et mul on poolvend, kui mulle tuli temalt kiri, et meil on ühine isa, kes olevat palunud, et hakkaksime suhtlema. Mäletan, et ühe korra poolvend tuli ka meile koju ukse taha ja ema kutsus ta sisse, aga mina hakkasin kartma. Ta vist kutsus mind Tartusse ka, aga ma ei läinud. Rohkem mul suhtlust poolvennaga ei ole olnud. Isa oli nn kriminaal, ühel hetkel ta mulle kirjutas kirja, et ta on leidnud endale kaaslase ja ta tahaks, et tema uuest naisest ja minust saaks pere, mina kirjale ei vastanud ja mulle oli selline ettepanek selles eas traumeeriv. Ema mulle ei rääkinud ühtki sõna isa perest, ta ei teadnud, et isa on surnud, tundis isa käekäigu vastu küll huvi, kui pensioniametist sai teada, et isa elab, see oli umbes 5 aastat tagasi. Poolvennast X ei kuulnud pärast viimast suhtlust midagi, aga kui sain vallavalitsusest isa surma kohta teada, hakkasin X kohta uurima ja selgus, et ta on surnud. Tänaseks olen leidnud vanavanemate hauad üles ja mul on kavas XXX korralikult nende juurde matta. Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus, kontrollinud avaldust, leiab, et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • XXX suri XXX. a (tl 4-5); • Väätsa Vallavalitsuse 25.03.2013. a kirja kohaselt taotles XXX oma isale kuulunud omandireformi käigus võõrandatud maa tagastamist (tl 7); • XXX on XXX tütar (tl 11); • XXX on XXX ühise lapse Xxx (surnud; järeltulijad puuduvad) ema (tl 10), kelle abielu XXX on lõppenud 9.06.1966. a (tl 23).
8.Kohus on tuvastanud, et Väätsa Vallavalitsuse 25.03.2013. a kirja kohaselt taotles XXX oma isale kuulunud omandireformi käigus võõrandatud maa tagastamist. ORAS § 8 lg 3 kohaselt kui õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik on surnud ning tema testamenti ei ole või see ei vasta ORAS § 8 lg 2 nõuetele või testament ei hõlma kogu õigusvastaselt võõrandantud vara või testamendijärgne pärija (pärijad) on surnud, on kas kogu õigusvastaselt võõrandatud vara või selle testamendis märkimata osa ulatuses omandireformi õigustatud subjektid: 1) endise omaniku
vanemad, abikaasa ja lapsed võrdsetes osades ja 2) endise omaniku lapse abikaasa, kui endise omaniku laps on surnud (sõltumata ajast), ning endise omaniku lapselapsed ja teised alanejad sugulased, kui nende vanem on surnud (sõltumata ajast), võrdsetes osades, kusjuures neil on õigus nõuda ainult selle vara tagastamist või kompenseerimist, millele oleks olnud õigus nende abikaasal või vanemal.
9.Kohtu tehtud järelepärimisest Pärimisregistrile nähtub, et 3.05.2013. a seisuga ei ole XXX pärandvara suhtes testamenti ega pärimislepingut tehtud, pärimistoimikut ei ole avatud. Kohus leiab, et kohtule esitatud, kohtu poolt kogutud dokumentaalsed tõendid, tunnistaja ütlused ja avaldaja seletus võimaldavad teha järelduse, et XXX sai teada asjaolust, et tema isa on tunnistatud õigusvastaselt võõrandatud vara õigustatud subjektiks alles Väätsa Vallavalitsuse 25.03.2013. a kirjast. Samuti on kohtu hinnangul XXX veenvalt põhistanud, et ei teadnud oma isa, XXX , surmast kuni Väätsa Vallavalitsuse 25.03.2013. a kirja saamiseni. Selleks ajaks kui avaldaja nimetatud asjaoludest teada sai, oli möödunud XXX surma ajal kehtinud Eesti NSV tsiviilkoodeks (TsK) § 551 lg 3 sätestatud pärandi vastuvõtmise 6-kuuline tähtaeg, mille jooksul oleks tol ajal kehtinud TsK § 551 lg 1 kohaselt pidanud pärandaja pärandi vastu võtma. Pärimisseaduse (PärS) § 11 lg 1 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased. Vastavalt PärS § 13 lg-le 1 on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased. Kohus on tuvastanud, et XXX on XXX tütar ja seega PärS § 13 lg 1 mõttes XXX pärandvara võimalik seadusjärgne pärija. Kohus on nii avaldaja kui tunnistaja ära kuulanud, kelle ütlused kinnitavad, et avaldaja ei olnud teadlik XXX surmast enne käesoleva aasta märtsikuud (vt kohtumääruse p-is 4 ja 5), mis on pärandi vastuvõtmise hilinemise mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul on XXX kohtule usutavaks teinud, miks ta ei saanud pärandvara vastu võtta pärandi avanemise ajal kehtinud TsK § 552 lg-te 1 ja 3 kohaselt.
10.Kohtu tehtud päringust Rahvastikuregistrisse selgub, et XXX oli XXX abikaasa aastatel 19591966. Lisaks selgub Rahvastikuregistrist, et XXX oli aastatel 1969-1976 abielus XXXga (tl 23). Kohus möönab, et on esitatud avalduse kohta küsinud küll arvamust XXX, kuid selgunud asjaolude kohaselt ei olnud see ilmselt vajalik, sest XXX ei olnud XXX ega abielus pärandi avanemise hetkel, mistõttu ei ole XXX asjast puudutatud isik. Sama kehtib ka XXX kohta. Nagu eelpool märgitust nähtub, on XXX üle kuulatud tunnistajana.
11.Eeltoodu põhjendustel leiab kohus, et kuna XXX on XXX tütar, seega võimalik seadusjärgne pärija, kes sai teada, et tema isa, XXX, on tunnistatud õigusvastaselt võõrandatud vara õigustatud subjektiks, ja et XXX on surnud XXX. a alles Väätsa Vallavalitsuse 25.03.2013. a kirjast ning on seetõttu minetanud pärandi avanemise ajal kehtinud TsK § 552 lg-te 1 ja 3 kohase õiguse pärandi vastuvõtmiseks, tuleb XXX avaldus rahuldada ning pikendada XXX järelejäänud pärandi vastuvõtmiseks kindlaksmääratud tähtaega 3 kuuni käesoleva määruse jõustumisest.
12.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 sätestatule jäävad menetluskulud XXX kanda.