Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Tsiviilasi nr 2-12-42864

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

Kohtule 18.12.2013 esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt tema kasuks välja 809,91 €.

LIHTMENETLUS

Viru Maakohus 08.01.2013 määrusega (I köide, tl 28-29) võttis hagi menetlusse, otsustas, et asja arutamine toimub lihtmenetluses. Pooled olid ärakuulatud 28.08.2013 kohtuistungil (I köide, tl 161-166). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Lähtuvalt eeltoodust teeb kohus otsuse kirjeldava osata. Põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

2(5)

Tsiviilasi nr 2-12-42864

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusosalisi, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Hageja nõudeks on 809,91 €, mis koosneb juristi Ljudmila Bogdanova teenuste kuludest, millised ta osutas kostjale 2008-2011.aastates ja sellega seotud ja tasutud tõlkija kuludest:  õigusabiteenused tsiviilasjas nr 2-08-51980 - 191,73 eurot (arve nr 10, tl 13 ja kohtuotsus nr 2-08-51980, tl 20-21)  õigusabiteenused tsiviilasjades nr 2-10-60441 ja nr 2-11-684 - 500 eurot (arve nr 11, tl 19 ja tõendid tl 55-61, 72-76, 81-92, 123-124)  hageja kulud tõlkijateenustele seoses käsundi täitmisega - 118,18 eurot (tl 22-23, 36,37). Hagiavalduse kohaselt hageja osutas kostjale õigusabi käsundilepingute alusel tsiviilasjas nr 208-51980, nr 2-10-60441 ja nr 2-11-684 ajavahemikus 2009-2011.aastal. 12. oktoobril 2012 hageja esitas kostjale teenuste tasumise nõude, kostja aga loobus tasumisest. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg 1 järgi kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 628 lg 2 sätestab, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. VÕS § 629 lg 1 järgi kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tuleb arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Käsunduslepinguga seotud sätted ei näe ette käsunduslepingu kindlat vormi, seega pooled said vormistada käsundit igas vormis. Vastavalt 01.08.2007 volikirjale (I köide tl 62) KÜ VANA LOSS juhatuse liige Ivan Udovichenko isikus volitab Ljudmila Bogdanovat esindama KÜ-t VANA LOSS kõikides kohtuja administratiivasutustes, kõigi õigustega, mis seadus on ette nähtud hagejale, kostjale, avaldajale, kolmandale isikule, hagi ja muude avalduste ning nõuete esitamiseks, kohtuotsusele edasikaebuste esitamiseks. Volikiri on välja antud edasivolitamise õiguseta ja on kehtiv viis aastat. Kohus leiab, et 01.08.2007 väljaantud volikirja alusel poolte vahel on tekkinud käsundussuhe. Volikirja sisuks märgitud KÜ VANA LOSS esindamine, dokumentide ja nõuete esitamine, vajadusel kaebuste esitamine. Leping vastab seega VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele. 3(5)

Tsiviilasi nr 2-12-42864

Viru Maakohtu 22.10.2009 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-51980, korteriühistu Vana Loss hagis Oleg Rõssatšenko vastu 40 492,75 krooni nõudes (I köide tl 20-21), sissejuhatusest on tuvastatud, et hageja esindajaks on Ljudmila Bogdanova. Kohtuotsus jõustus 28.11.2009. Tsiviilasjades nr 2-10-60411 ja nr 2-11-684 Ljudmila Bogdanova poolt õigusabiteenuste osutamine kostjale on tõendatud I köites tl-del 55-61, 72-76, 81-92 ja 123-124 asuvad dokumentaalsed tõendid. Õigusabiteenuse suurust tsiviilasjas nr 2-08-51980 summas 191,73 eurot tõendab arve nr 10 (I köide, tl 13. Õigusabiteenuse suurust tsiviilasjades nr 2-10-60441 ja nr 2-11-684 summas 500 eurot tõendab arve nr 11 (I köide, tl 19). Hageja kulud tõlkija teenustele seoses käsundi täitmisega summas 118,18 eurot tõendavad I köites tl-del 22-23, 36, 37 asuvad dokumentaalsed tõendid. Kostja väidab, et hageja ei tõendanud järgmised asjaolud:  hageja ehk ALB Pravo UÜ poolt kostjale tsiviilasjades nr 2-08-51980, 2-10-60441 ja 211-684 õigusabi osutamine  hageja ehk ALB Pravo UÜ poolt tõlkija teenuste tasumine õigusabi osutamise käigus tsiviilasjas nr 2-10-60441. Hageja kunagi ei väitnud, et ALB Pravo UÜ osutas kostjale õigusabi teenuseid. Neid osutas Ljudmila Bogdanova, kes 01.10.2012 nõude loovutamise lepinguga (I köide, tl 54, 126) loovutas oma nõuded kostja vastu summas 809,91 EUR UÜ-le ALB Pravo, kelle seaduslikuks esindajaks on Ljudmila Bogdanova. Ljudmila Bogdanova 12.10.2012 nõudes (I köide, tl 14-16, 17-18) üksikasjalikult nimetas, mida ja mis asjas ta tegi ja palus tasuda tema poolt kostjale teenuse osutamise eest kuni 21.10.2012. Ljudmila Bogdanova poolt kostjale õigusabiteenuste osutamise käigus tsiviilasjas nr 2-10-60441 tõlkija teenuste tasumine on tõendatud 10.12.2010 tõlketeenuste lepinguga (I köide, tl 36) ja Irina Obidina kinnitusega lepingu lõpus, et ta sai L. Bogdanova käest sularahas 118,18 EUR. Irina Obidina poolt osutatud tõlketeenuste loetelu on olemas I köite tl-l 37. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kostja esitas väite, et nõue summas 191,73 EUR on aegunud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kokkulepet tasu suuruse kohta ei olnud sõlmitud. Seega leiab kohus, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 22.10.2012, kuna pretensioonis (I köide, tl 14-16, 17-18) loetles hageja tema poolt osutatud teenused ja nende suurust ning määras kostjale kohustuse vabatahtliku täitmise ajaks 21.10.2012. Tsiviilseadustiku (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hagi on esitatud kohtule 06.12.2012, seega nõue ei ole aegunud, aga sissenõutavaks on muutunud. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et pooled ei ole tasus kokku leppinud, võib aga käsundi täitmist mõistlikult eeldada üksnes tasu eest.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-12-42864

Tasu suurust ei ole kindlaks määratud, siis tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tutvudes hageja poolt esitatud teenuste loeteluga ja nende suurust tõendavate dokumentidega, leiab kohus, et oma teenuste osutamise eest nõuab hageja mõistlik tasu. Kohtu menetlus toimub eesti keeles, muukeelsed tõendid tuleb tõlkida eesti keelde. Seega tõlkekulud on ka põhjendatud. Kui kostja annab käsundi inimesele, kes ei valda eesti keelt, kannab kostja ise sellega seotud riskid (nt. täiendavad kulud). Kõigest ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud (lg 3). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (lg 4). Hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.