Muud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik 1.K.L esitas 25.09.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik töötab ja ta on võtnud endale ka lisatöökoha, et võlakohustuste tasumisega toime tulla. Võlgnikul ülalpeetavaid ei ole. Võlgniku sissetulekuks on töötasu summas 1350 eurot ja seni on saanud töötasu (518 eurot) ka lisatöökohalt. 24.jaanuarist 2026 lisatöökoht kadus. Vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 32553,94 eurot. Igakuine kohustuste maksete kogusumma on 1408,32 eurot. Täitemenetluse seni võlgniku suhtes algatatud ei ole. Võlgnik 2

tunneb, et tal on mured üle pea, ta töötab üksnes selleks, et laene maksta, ta on emotsionaalselt läbi, vaimselt ja füüsiliselt kurnatud. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 37608,86 euro väärtuses. Võlgnikul vara puudub. Ta on oma sõiduki xxxxxxxxxx võõrandanud enne maksejõuetusavalduse esitamist 20.10.2025 eraisikule. Dokumentides on ta lisatud võõrandatud sõiduki kasutajaks. Tema sissetulek on töötasu xxxxxx Eesti Hooldekeskus AS-st 1350 eurot kuus. Võlgnik loodab saada mõnevõrra suuremat sissetulekut, kui tal võimaldatakse lisatunde teha. Võlgniku võlausaldajad on kiirlaenuandjad, inkassofirmad (loovutatud nõuetega). Võlanimekirjas on üksteist nõuet, millest nelja esindab InBank AS. Kohus märgib siinkohal, et võlanimekirja arvatud nõuded vajavad kindlaksmääramist pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja kinnitamise raames. Üks võlausaldajatest on esitanud juba oma nõude ümberarvestatult, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontroll ja muud nõude kindlaksmääramiseks olulised asjaolud tuleb edaspidi menetluses välja selgitada. Võlgnik K.L on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. Usaldusisik on hinnanud, et võlgnik on võtnud laenud igapäevaste vajaduste tarbeks. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku sissetulekutest, et tema sissetulek on olnud piisav, et katta kõik inimese eluga vältimatult seotud kulud. Samas on võlgnik olnud aktiivne hasartmängufirmade kontodel. Kohus eeldab, et maksejõuetusmenetlusse tulles on võlgnik sellise tegevuse lõpetanud, see vajab veel jälgimist. Soovides kohustustest vabastamise menetlust, on võlgnikul ülesanne teha eraldisi võlausaldajatele väljamakseteks. Ilma võlausaldajatele eraldisi tegemata võlgnik kohustustest ei vabane. 7.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja K.L-i pankroti ja algatab K.L-i kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine FiMS § 45 lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna puuduvad seadusest tulenevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, siis FIMS § 45 lg 2 alusel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 8.Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Erik Savi. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1). 9.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab:   

 



TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 4





viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

10.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot. PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Kohus, otsustades usaldusisiku tunnitasu suuruse üle, võtab aluseks PankrS § 23 lg 1 loetletud asjaolud, mis iseloomustavad konkreetset menetlust. Usaldusisiku töö praeguses menetluses on seisnenud maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni tehtavates toimingutes ja täidetavates ülesannetes: see on FiMS §-s 17 loetletud tegevus ja kohus on need ülesanded usaldusisikule ka 27.01.2026.a jaanuari määruses pannud. Usaldusisik on täitnud FiMS § 17 lg1, lg 2, lg 3 ülesanded. Kohus on eespool märkinud, et võlanimekirjas on 11 kohustust, millest nelja esindab üks võlausaldaja. See tähendab, et see menetlusfaas on olnud väiksemahuline, võlausaldajaid on vähe, siin on puudunud ka kohtumenetlustega seonduvad asjaolud ja ei ole täitemenetlusi. Kuna tegemist on maksejõuetusavalduse läbivaatamisele eelnenud faasiga, siis ei ole usaldusisikul olnud vajadust hinnata nõuete õiguspärasust, nõuete sisu ja aluseid analüüsida. Seega on halduri ülesannete keerukusaste olnud minimaalne võimalik. Ka menetluse maht- 8 võlausaldajat on väike. Kohtule arusaadavalt on võlgnik andmeallikana olnud koostöine ja tema enda avaldusest nähtub, et tal on ka endal olnud korrektne ülevaade oma kohustustest. Selline olukord lihtsustab ka usaldusisiku tegevust. Seetõttu on kohus seisukohal, et usaldusisiku rakendatud tunnitasu 150 eurot tund ületab selles menetluses põhjendatud usaldusisiku tunnitasu määra. Kui maksimaalne võimalik tunnitasu PankrS § 23 lg 3 järgi on selle menetluse ajal 177, 20 eurot tund, siis taotletav tasu 150 eurot tund ulatub peaaegu maksimaalse tasumäärani, ehkki menetlus ise on olnud keerukuselt minimaalne võimalik ja ka menetluse maht on väike. Kohtu hinnangul on põhjendatud tunnitasu määr praeguses menetlusetapis võrdne justiitsministri määruses kehtestatud tunnitasu määraga 66 eurot tund. Ajakulu selles menetluses 9 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud ja proportsioonis selle menetluse mahuga. Usaldusisiku tasu 9 tunni eest on 9x66=594 eurot. Kuna usaldusisik tegutseb JMAE osaühingu kaudu, mis on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ka käibemaks 142,56 eurot. Kokku usaldusisiku tasu koos käibemaksuga 736,56 eurot. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. 6

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Ka usaldusisik leiab, et tasu tuleb maksta (osaliselt) riigi vahenditest ja puudujäävas osas mõista välja võlgnikult. Kohtu poolt põhjendatuks peetav tasu 736,56 eurot ei ületa riigi vahenditest väljamõistetava tasu piirmäära (PankrS § 23 lg 4 järgi kuupalga ühekordne alammäär, s.o. 886 eurot), mistõttu riigi vahenditest väljamõistatav tasu katab kogu tasuvajaduse selles menetluses. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.