Credit Plus OÜ hagi R. H. vastu võlgnevuse ja viivise summas 308,00 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
308,00 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Credit Plus OÜ (registrikood 12041300, asukoht Tammsaare tee 47, Tallinn 11316); seaduslik esindaja juhatuse liige Priit Pööbo (epost: [email protected]) Kostja: R. H. (.
2.Välja mõista R. H. (endise perenimega .) Credit Plus OÜ (registrikood 12041300) kasuks 268 € (kakssada kuuskümmend kaheksa eurot, millest põhivõlg 154,00 € ja viivis 114,00 €).
Välja mõista R. H. Credit Plus OÜ kasuks põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 60,00 € (kuuskümmend eurot).
5.Välja mõista R. H. Credit Plus OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 60,00 eurolt) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord
1 (4)
Tsiviilasi nr: 2-13-944
Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei ole edasi kaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse vaidlustamiseks esitatakse apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
09.01.2013 Credit Plus OÜ esitas Pärnu Maakohtule hagi R. V. (praeguse perenimega H.) võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid R. V. ja Aare Autod OÜ 28.09.2006 liisingulepingu pealkirjaga „Järelmaksuleping nr 280906), millega kostja ostis müüjalt sõiduauto Mazda 323 hinnaga 17 000 krooni (1086,50 €). Kogu müügihinna pidi kostja tasuma igakuiste osamaksetena perioodil 15.10.2006 – 15.09.2009. Kohustuse täitmisega viivitamise puhuks lepiti kokku viivis 1% võlgnetavast summast päevas. Kostja jättis tasumata 2 lepingujärgset makset summas 2409,60 krooni (154 €). Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega 04.10.2012 Finants Inkasso OÜ-le (registrikood 12319971), kes omakorda loovutas nõude 07.12.2012 hagejale. Loovutustest on kostjat teavitatud. Kostja võlga tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 154 € ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisesumma osaliselt, põhivõla ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 22.10.2013 hageja täpsustas nõuet: kostja on menetluse kestel tasunud 40 €, mille hageja arvestab viivise katteks. Seetõttu palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 154 € ja viivis 114 €, jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS JA MENETLUSE KÄIK
Kostja 11.03.2013 kirjalikus vastuses (kostja allkirjaga vastus saabus kohtule 08.04.2013) tunnistas hagi, kuid taotles võimalust kompromissi korras võla tasumist osamaksetena 15-20 euro kaupa, kuna ta on töötu ning väikese lapsega kodune üksikema. Hageja teatas, et on nõus kostja soovitud tingimustel kompromissi sõlmima, hageja saatis kostjale allkirjastamiseks kompromisslepingu. 16.04.2013 kostja teatas, et on selle kompromissiga nõus, aga tal ei ole võimalik kasutada digiallkirja. Kostja lubas saata paberil allkirjastatud kompromissi teksti kohtule posti teel. Hageja digiallkirjastas kompromisslepingu 30.05.2013, kuid kostja enda allkirjaga kompromissi ei ole kohtu korduvatele meeldetuletustele ja järelepärimistele vaatamata siiani saabunud. 09.08.2013 on kostja hageja järelepärimisele vastanud, et on allkirjastatud kompromissi kohtule juba ära saatnud, lubas järgmisel nädalal uuesti saata ning lubas hagejale teha ka puuduva makse (lk 42). Rohkem kohtul kostjaga kontakti saada ei õnnestunud, telefonikõnesid ta enam vastu ei võta, vaid vajutab telefoni kinni. Hageja esitas kohtule 27.08.2013 kohtukulude nimekirja ja seoses võla osalise tasumisega 22.10.2013 täpsustatud nõude koos taotlusega teha asjas tagaseljaotsus. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, puudub alus tagaseljaotsuse tegemiseks. 2 (4)
Tsiviilasi nr: 2-13-944
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kohus rahuldab hagi kostja õigeksvõtuga. TsMS § 444 lg -te 1 ja 2 alusel kohus vormistab otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustatud vormis, jättes kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid ning piirdudes otsuse põhjendustes üksnes õiguslike põhjenduste ja tõendite, millele põhinevad kohtu järeldused, märkimisega.
2.Hagi on õiguslikult põhjendatud. Esialgne võlausaldaja on hagejale loovutanud järelmaksuga müügilepingust tuleneva maksmata põhiosa ja viivise nõuded kostja vastu. Kostja on hagi õigeks võtnud, kuid teadmata põhjustel on kostja jätnud allkirjastamata hageja poolt kostja soovitud tingimustega koostatud kompromisslepingu.
3.Hageja nõue on lisaks kostja õigeksvõtule tõendatud ka hagile lisatud kirjalike tõenditega: järelmaksu lepingu ja selle lisadega (lk 5 – 9); nõuete loovutamise teatistega (lk 10, 12) ja võlateatisega (lk 13). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust olenemata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu kostja ja Aare Autod OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevaid nõudeid.
4.VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei täitnud tema ja Aare Autod OÜ vahel 28.09.2006.a sõlmitud liisingulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Kohustuse rikkumise korral on hagejal kui uuel võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmise korral ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt on viivise määraks lepingus sätestatud viivisemäär. Pooled on kokku leppinud viivises 1% võlgnetavalt summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja on mõistlikult vähendanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist põhivõla summani. Hageja kinnitusel kostja on pärast hagi esitamist tasunud 14.05.2013 ning 03.06.2013 maksetega hagejale kokku 40 eurot, mille hageja arvestas viivise katteks. VÕS § 88 lg 8 alusel on hageja õigustatud arvestama kostja poolt menetluse kestel tasutud summad viivise katteks. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 154 € ja viivis 114 €.
5.Menetluskulud
5.1.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja R. H. kanda, kuna otsus tehakse tema kahjuks.
5.2.Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel praeguses tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja esitas 27.08.2013 kulunimekirja ja tõendid ning taotleb kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 60 € ning õigusabi kulud lepingulisele esindajale summas 90 eurot (käibemaksuta). Õigusabi kulusid tõendavad volikiri ja CKE Õigusbüroo OÜ 09.01.2013 arve nr 2013156.
5.3.Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt on põhjendatud välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 60 € (s.o kuni 350 € suuruse hinnaga hagilt nõutav riigilõivu soodusmäär, kuna hagi esitati veebilehe www.etoimik.ee kaudu).
3 (4)
Tsiviilasi nr: 2-13-944
5.4.Kohus ei pea põhjendatuks hageja õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. TsMS § 175 lg 1 ja 2 sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, kusjuures lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Samuti on Riigikohus 12.10.2011 lahendis nr 3-2-1-80-11 punktis 23 selgitanud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuluga. Kohus leiab, et hageja kulutus lepingulise esindaja õigusabi tasule on põhjendamatu, kuna OÜ Credit Plus nimel lepingulise esindajana hagiavalduse allkirjastanud ja 06.08.2013 kohtule esitanud Priit Pööbo on äriregistri teabesüsteemi kehtivatel andmetel tegelikult alates 13.01.2011 kuni tänaseni hageja OÜ Credit Plus juhatuse liige. Menetlusosalise seaduslik esindaja ei saa samaaegselt esineda menetluses sama menetlusosalise lepingulise esindajana ega nõuda teistelt menetlusosalistelt enda töötasu hüvitamist. Hagiavaldusele lisatud 28.03.2011 kuupäeva kandev tähtajatu volikiri (lk 11), millega hagejast äriühingu üks juhatuse liige Remo Reinsalu on volitanud teist juhatuse liiget, Priit Pööbot osutama õigusteenust ja esindama hagejat võlgade sissenõudmisel võlgnike vastu, ei oma asjas tähendust, kuna P. Pööbol on seadusest tulenev õigus hagejat esindada, teised menetlusosalised ei saa sel alusel menetluskulude tekkimist ette näha. TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas).
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.