Galina Petrova hagi KÜ Kangelaste 3 vastu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1595 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. detsembri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Galina Petrova apellatsioonkaebus ja KÜ Kangelaste 3 vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja)(vastuapellatsioonkaebuse vastustaja: Galina Petrova (IK: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Deniss Matvejev Vastustaja (kostja)/vastuapellatsioonkaebuses apellant: Korteriühistu Kangelaste 3 (reg.kood:80162521), esindaja advokaat Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 11. detsembri 2012 otsus, millega maakohus rahuldas hagi alternatiivnõude osas, tuvastas KÜ Kangelaste 3 2. juuli 2010 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse ja jättis kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja tunnistada KÜ Kangelaste 3 2. juuli 2010 üldkoosoleku otsus, millega kinnitati 2010. aasta majanduskava, kehtetuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
Jätta maakohtus hagiavalduselt tasutud riigilõivust 33% KÜ Kangelaste 3 kanda ja 67% Galina Petrova kanda. Ülejäänud poolte menetluskulud maakohtus jätta
poolte endi kanda.
4.Galina Petrova apellatsioonkaebus ja KÜ Kangelaste 3 vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule kättetoimetamisest.
30 päeva jooksul otsuse
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Galina Petrova (edaspidi hageja) esitas 01.10.2010 hagi KÜ Kangelaste 3 (edaspidi KÜ või kostja) vastu KÜ 02.07.2010 a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamises. Hagiavalduse kohaselt ei vasta 02.07.2010 toimunud üldkoosoleku protokollis märgitud otsused tegelikkusele. Üldkoosoleku protokolli võltsimise ja protokollile valeandmete lisamise kahtluse suhtes on algatatud kriminaalasi nr 10740000145. Narva politsei menetleb ka kriminaalasja nr 10740000147 seoses Juri Väkrami allkirja võltsimisega KÜ juhatuse poolt 2009.a aruandes. KÜ juhatus on ignoreerinud KÜ liikmete nõudmisi esitada koosoleku protokoll koos koosolekul osalenute nimedega. 02.07.2010 koosolekul võeti vastu otsus kinnitada majandustegevuse plaan 2010. aastaks. Vastavalt KÜS § 15 lg-le 1 koostab ja esitab KÜ liikmetele kinnitamiseks majandusaastakava KÜ juhatus. Vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist peab KÜ esitama KÜ liikmetele tutvumiseks lõppenud majandusaastaaruande ja kavandatava aasta majanduskava. Käesoleval juhul pole KÜ neid seadusest tulenevaid nõudeid täitnud: KÜ ei ole esitanud üldkoosolekule lõppenud (2009) majandusaasta aruannet ega majandusaastakava tutvumiseks. KÜ juhatus ei saanud ilma lõppenud majandusaasta aruannet üldkoosoleku poolt kinnitamata esitada üldkoosolekule kinnitamiseks 2010. aasta majandusaastakava. 02.04.2012 esitatud taotluses leiab hageja, et 02.07.2010 üldkoosoleku puhul on rikutud kokkukutsumise korda ja tähtaega. 10.05.2012 täpsustatud hagiavalduses avaldas hageja, et ta ei ole teadlik, millised küsimused olid kantud 02.07.2010 üldkoosoleku päevakorda, kuid muuhulgas oli küsimuste hulgas „majandustegevuse plaani 2010. a kinnitamine“ ja see oli üldkoosoleku poolt ka kinnitatud. Hageja tõlgendab viidatud „majandustegevuse plaani“ kui korteriühistu majandustegevuse aastakava KÜS mõttes. Hagejat on ebavõrdselt koheldud. Narva linna esindajale anti 2 korteri omamise tõttu kaks häält, samas kui hagejale, kes omab samuti 2 korterit, ainult üks. Mitteeluruumi omanikule V.Džeželole andis kostja kaks häält,
samas kui hagejale mitteeluruumi eest hääli ei antud. Ebavõrdse kohtlemise tõttu on üldkoosoleku otsused ebaseaduslikud ja need tuleb tunnistada kehtetuks. Kostja on rikkunud KÜS § 15 lg 2 sätestatud informeerimiskohustust. Kostja majandustegevuse aastakava ei vastanud KÜS § 15 lg 1 p-d 1-3 nõuetele. Alternatiivselt leidis hageja, et vaidlustatud üldkoosoleku otsused on tühised ning kohtul tuleb TsMS § 436 lg 7 ja 438 lg 1 alusel kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlustest. Hageja eesmärk on, et üldkoosoleku otsused enam ei kehtiks.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt toimus 02.07.2010. a koosolek kooskõlas seadusega ning koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ei ole. Hageja püüab blokeerida juhatuse tegevust, kuna hageja on kaupluste omanik. Hageja poolt korteriühistule tasutav teenusetariif on ainult 1 kroon m2 samas kui teised omanikud tasuvad 12,20 krooni m2. Asjaolu, et hageja on koos initsiatiivrühmaga esitanud politseisse erinevaid avaldusi ei oma tähtsust, kuna igal kodanikul on õigus pöörduda kohtusse, politseisse või prokuratuuri, kuid pöördumine üksi ei tähenda, et keegi on sooritanud kuriteo. Kostja ei ole esitanud koosolekule 2009. aasta majandusaasta aruannet, kuna aastal 2009 tegutses teine juhatuse koosseis, mille tegevuse kohta kostjal ei ole andmeid. Kõik dokumendid olid ära võetud politsei poolt ning kostja ei saanud esitada 2009. aasta aruannet ilma dokumentideta ja teiste juhatuse liikmete eest. Majanduskava kinnitamine oli vajalik 2010 aastal korteriühistu majandustegevuse jätkumiseks. Juhatus ei saanud objektiivsetel asjaoludel esitada 2009. aasta aruannet ning see ei saa olla aluseks, miks mitte kinnitada 2010. aasta majanduskava, mis ei erine 2009. aasta majanduskavast. Kostja täiendavates vastuväidetes 15.05.2012 avaldas kostja, et korteriühistu tegutseb 17.09.2010 kinnitatud põhikirja alusel ning hageja ei ole selgitanud, kuidas kostja on rikkunud koosoleku kokkukutsumise korda. 01.06.2012 menetlusdokumendis leidis kostja, et vaidlustatud otsuseid ei saa tunnistada kehtetuks või tühiseks, kuna juhatuse koosseis on hilisemalt mitmekordselt muutunud ning vastu võetud majandustegevuse aastakava on kinnitatud 30.05.2011. 02.07.2010 valitud juhatuse koosseis on 17.09.2010 koosolekul täies ulatuses tagasi kutsutud. 30.05.2011 otsusega on juhatuse koosseisu muudetud ning samal koosolekul kinnitati ka juhatuse aruanne 2010. a majanduskava kohta. Üldkoosoleku uue otsusega on kõik otsused kinnitatud ning seega ei saa kohus vaidlustatud üldkoosoleku otsust tühistada MTÜS § 24 lg 2 alusel. 25.09.2012 avaldas kostja, et ta ei ole TsMS § 376 lg 1 alusel hagi eseme (hageja alternatiivne nõue otsuste tühisuse tuvastamiseks) muutmisega nõus. 02.07.2010 koosolek otsustati kokku kutsuda 16.06.2010. Päevakorras olid 1) juhatuse ümbervalimine, juriidilise aadressi muutmine; 2) 2010. aasta majanduskava vastuvõtmine. Samal päeval pani kostja juhatus kutsed KÜ liikmete postkastidesse ja infotahvlitele trepikodadesse. 2010. aasta majanduskava oli pandud iga KÜ liikme postkasti. Hääletamine toimus vastavalt KÜ põhikirjale ja igal liikmel oli vaid üks hääl. Hageja ei esitanud vastuvõetud otsuste suhtes vastuväiteid, milliseid ta oleks palunud kajastada protokollis. Ei ole õige hageja väide, et ei saa kinnitada uue aasta majanduskava ilma eelmise majandusaasta aruande kinnitamiseta. Juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise eelduseks on isiku õiguste rikkumine. Hageja ei ole põhjendanud, et vastuvõetud otsustega oli rikutud tema õiguseid. 02.07.2010 üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2 olid muudetud 17.09.2010 üldkoosolekul, seega enne hagi esitamist. Ei ole võimalik tunnistada kehtetuks otsust, mis juba ei kehti. Hageja pole toonud välja oma õiguslikku huvi otsuste tühisuse tuvastamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas oma 11.12.2012 otsusega hagi alternatiivnõude osas ning tuvastas KÜ Kangelaste 3 02.07.2010 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Maakohus tuvastas KÜ Kangelaste 3 02.07.2010 üldkoosoleku otsuste tühisuse MTÜS § 241 lg 1 alusel, kuid ei tuvastanud 02.07.2010 üldkoosoleku otsuste vastuolu seaduse või põhikirjaga, mistõttu puudub alus nende kehtetuks tunnistamiseks vastavalt MTÜS § 24 lg-le 1. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb hageja 02.04.2012 menetlusdokumendis muudetud hagiga arvestada. TsMS § 376 lg 1 kohaselt võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamatult vastuväiteid. Maakohus leidis, et kostja ei ole esitanud hagi muutmisele viivitamatult vastuväiteid, arvestades, et hageja muutis hagi eset 10.05.2012, kuid kostja on vastuväite esitanud alles 25.09.2012, s.o neli kuud hiljem. Kuigi kostjal puudus kuni 21.06.2012 juhatus, oli pärast nimetatud kuupäeva kostjal võimalik kas seadusliku või lepingulise esindaja vahendusel esitada vastuväide, mida ei tehtud. Lepingulise esindaja ajanappus ei ole mõjuv põhjus selliseks viivituseks. Maakohus on seisukohal, et hageja ei ole hagi eset muutnudki. Tulenevalt TsMS § 376 lg 4 p-st 3 ei peeta hagieseme muutmiseks esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Pärast vaidlustatud üldkoosoleku otsuste vastuvõtmist on toimunud veel üldkoosolekuid, kus on otsustatud samu teemasid, sh 17.09.2010, kus otsustati tagasi kutsuda 02.07.2010 valitud juhatus täies koosseisus ja valida uus juhatus, ning 30.05.2011, kus kinnitati 2010 aasta aruanne. Seega ei ole vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamisel kõrval alternatiivselt nende tühisuse tuvastamise nõudmine käsitletav hagi eseme muutmisena. Samas leidis maakohus, et hageja on muutnud hagi alust. Tulenevalt TsMS § 376 lg-st 2 nõustub kohus hagi aluse muutmisega üksnes mõjuval põhjusel. Hageja on menetluse käigus täpsustanud, et kostja rikkus 02.07.2010 üldkoosoleku kokkukutsumise korda, üldkoosolekul antud häälte arv ei olnud õige ning üldkoosoleku protokolli olid kantud isikud, kes ei olnud enam korteriühistu liikmed. Kuna kostja ei ole hagi aluse muutmisele vastuväidet esitanud, siis kohus nõustus hagi aluse muutmisega. Tühisuse tuvastamise nõude esitamist ei ole võimalik käsitleda nõude muutmisena. Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega (MTÜS § 24-1 lg 2) Maakohtu otsuse kohaselt vaidlevad pooled eelkõige selles, kas üldkoosolek oli kutsutud kokku nõuetekohaselt ning kas korteriühistuseaduse KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 loetletud korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni andmise kohustust on täidetud ja kas seda on tehtud tähtaegselt, st kas üldkoosoleku kokkukutsumise teade ning majandustegevuse aastakava projekt koos eelmise aasta aruande ja bilansiga on esitatud hagejale tutvumiseks vähemalt 2 nädalat enne arutelu. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt saab informatsiooni andmise kohustuse rikkumise tõttu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistada seoses vastuoluga seaduse või põhikirjaga. MTÜS § 24 lg 2 kohaselt ei saa üldkoosoleku otsust kehtetuks tunnistada, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest esitatud lõikes 1 nimetaud hagi. Hageja on kinnitanud, et teisi üldkoosoleku otsuseid ta vaidlustanud ei ole (I kd, lk 115). 17.09.2010 toimunud üldkoosolek kutsus 02.07.2010 valitud juhatuse tagasi, st et 02.07.2010 otsust on juhatuse valimise osas muudetud ning kinnitatud uus juhatus, mistõttu hagejal ei ole MTÜS § 24 lg 2 alusel õigust nõuda selles osas üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Asjaolu, et kolmandad isikud
on 17.09.2010 üldkoosoleku otsuse vaidlustanud, ei ole aluseks hageja hagi alusel 02.07.2010 üldkoosoleku otsuse juhatuse valimise osas kehtetuks tunnistamiseks. KÜ Kangelaste 2 02.07.2010 üldkoosoleku otsused on tühised vaid juhul, kui on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Informatsiooni andmise kohustuse rikkumine ei kujuta endast koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ega too kaasa otsuse tühisust TsÜS § 38 lg 2 ja MTÜS § 241 lg 1 alusel. Hageja väidab, et teda teavitati üldkoosoleku toimumisest 6 päeva ette. Kostja on esitanud hageja väite ümberlükkamiseks 16.06.2010 toimunud kostja juhatuse koosoleku protokolli (II kd, lk 68-69), mille kohaselt otsustati kokku kutsuda 02.07.2010 üldkoosolek ning väitnud, et kutsed üldkoosolekule pandi hageja postkasti 16.06.2010. Maakohus leidis, et puudub põhjus kahelda nimetatud tõendi ja kostja väidete usaldusväärsuses üldkoosolekust teavitamise ja sellel lisaks olnud dokumentide osas. Maakohus luges tõendatuks, et koosoleku kutse koos lisadega pandi hageja postkasti 16.06.2010. Koosoleku kokkukutsumise ajal kehtinud põhikirja p 5.7 kohaselt tuleb koosolekust teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Maakohus käsitles kutse edastamist tahteavalduse edastamisena TsüS § 69 mõttes. Tahteavalduse kättesaaduks lugemiseks on oluline tuvastada millal tahteavalduse saajal (hagejal) oli mõistlik võimalus kutsega tutvuda. Pidades silmas, et pole teada, kas kutsed pandi korteriühistu liikmete postkasti 16.06.2010 tööajal või hiljem ning seda, et korteriühistu liikmest füüsilise isikuna ei ole hagejal kohustust tagada posti vastuvõtmist, luges maakohus hagejal mõistlikuks võimaluseks tutvuda talle edastatud dokumentidega hiljemalt 5 päeva jooksul ja tuvastas kutse kättetoimetamise 21.06.2007. Koosoleku teade oli edastatud hagejale seega vähem kui 15 päeva enne koosoleku toimumist, st tähtaega rikkudes. Kostja on rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning seega on 02.07.2010 üldkoosoleku otsus MTÜS § 241 lg 1 mõttes tühine. Kohus luges tõendatuks KÜS § 15 lg-st 2 ja MTÜS § 36 lg-st 2 tuleneva kostja informatsiooni andmise kohustuse rikkumise. Hageja on ise kinnitanud, et kostjale ei ole esitatud 2009. a aruannet ega bilanssi. Hageja on väitnud, et üldkoosolekul antud hääled on ebaõiged. Maakohus tuvastas kostja heade kommete vastase käitumise korteriühistu liikmele Narva linnale 1 hääle asemel 2 hääle andmisel. KÜS § 11 lg 1 ja KÜ 20.06.2007 põhikirja punkti 5.8 kohaselt on ühistu liikmel üldkoosolekul üks hääl. Kohtule esitatud üldkoosoleku protokolli kohaselt osales koosolekul 54 korteriomanikku. Kohtul ei ole võimalik tuvastada, kas 02.07.2010 üldkoosolekul oli Narva linna esindajatele antud rohkem kui üks hääl, kuid nimekirjast nähtub, et Narva linnale kuuluvate korterite nr 3 ja 30 eest on allkirjad antud kahe erineva isiku poolt, mistõttu on põhjendatud seisukoht, et linna esindaja osales üldkoosolekul kahe häälega. Kuigi hageja ei ole esile toonud õigustatud huvi otsuse tühisuse tuvastamiseks, ei ole see tuvastushagi rahuldamata jätmise aluseks. Hageja on esitanud kostja vastu hulgaliselt hagiavaldusi, millega takistab kostja poolt KÜS § 2 lg 1 sätestatud kohustuste täitmist. Hageja tegelik soov on vabaneda korteriühistu otsuse vaidlustamisega majandamiskulude tasumisest, kuid seda ei saa saavutada lahendiga käesolevas tsiviilasjas, kuna tühisuse tuvastamine ei muuda 02.07.2012 otsust kehtetuks. Seetõttu oleks kostjalt mõlema poole menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, mistõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel mõlema poole enda kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja G. Petrova esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus muuta maakohtu otsuse põhjendava osa punkti 48 sõnastust ning jätta esimese astme kohtumenetluse kulud täielikult kostja kanda. 05.02.2013 kohtumäärusega keeldus ringkonnakohus hageja
apellatsioonkaebust menetlusse võtmast osas, millega vaidlustati maakohtu otsuse põhjendavat osa. Ringkonnakohus vaatab apellatsioonkaebuse läbi osas, milles apellant vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole menetluskulud jaotatud õiglaselt. Apellant pöördus kohtusse hagiga selleks, et üldkoosoleku otsus ei kehtiks selle tühisuse tõttu. Hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega menetluskulud peab kandma TsMS § 162 lg 1 alusel kostja.
5.Vastustaja vaidles G. Petrova apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. Kohus võib hagita menetluse asjades lähtuda kaalutlusõigusest ja ei ole TsMS § 477 lg 4 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega, ega menetlusosaliste hinnangute asjaoludele; 2) on oluline see, et kohus nõustus kostja vastuväitega, et hageja ei ole välja toonud, milline õigustatud huvi otsuste tühistamiseks hagejal on. Ei saa välistada, et hagi on esitatud eesmärgiga tekitada teisele poolele mingit kahju, mis on hea usu põhimõttega vastuolus ja seadusega keelatud; 3) omab tähtsust asjaolu, et kohus jättis hageja esimese nõude (tunnistada otsused kehtetuks) rahuldamata.
6.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, millega palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas hageja alternatiivnõude, s.o tuvastas 02.07. 2010 üldkoosoleku otsuste tühisuse, ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata või alternatiivselt läbi vaatamata. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei nõustu kostja kohtu seisukohaga, et hageja ei ole hagi eset muutnud. Seadusest tuleneb, et teise eseme või muu hüve nõudmist esialgu nõutud eseme asemel ei peeta hagi muutmiseks, kui asjaolud on muutunud. Kohus ega hageja ei ole põhjendanud, millised asjaolud on muutunud alates hagi esitamisest. 02.07.2010 otsuseid muudeti 17.09.2010 toimunud üldkoosolekul, st enne hagi esitamist, ning 02.07.2010 üldkoosolekul tehtud otsused ei kehtinud hagi esitamise momendil. TsMS § 376 lg 4 kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel. Kostja esitas vastuväite hagi muutmisel ning hagi muutmiseks ei ole mõjuvat põhjust, seega ei oleks kohus pidanud nõustuma hagi muutmisega; 2) on kohus ekslikult jõudnud järeldusele, et kostja on heade kommete vastaselt käitunud, andes Narva linnale ühe hääle asemel kaks häält. Kohus tugines järeldusele, et kahe linnale kuuluva korteri eest on protokollile alla kirjutanud kaks erinevat inimest. Kostja on arvamusel, et kaks allkirja registreerimislehel ei tähenda, et isikul on koosolekul kaks häält. Hageja esitas samuti allkirjad mõlema oma korteri osas. Kõik KÜ liikmed osalesid üldkoosolekul ühe häälega. Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud ega enda väidet tõendanud; 3) kui ka kostja annaks Narva linnale 1 hääle asemel 2, oleks tegemist põhikirja või seaduse rikkumisega, mis annab õiguse nõuda üldkoosoleku kehtetuks tunnistamist (MTÜS § 24 lg 2), mitte tuvastada otsuse tühisust; 4) ei nõustu kostja kohtu arvamusega, et koosoleku kokkukutsumise teade oli edastatud tähtaega rikkudes. Kohus jättis analüüsimata kutse kättetoimetamise infotahvlitel väljapaneku kaudu. Seetõttu on vajalik tuvastada, millal oli koosoleku kokkukutsumise teade pandud
infotahvlitele ja millal oli hagejal mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kutsed 02.07.2010 koosolekule olid välja pandud infotahvlitel trepikojas 16.06.2010. Infotahvlid on paigutatud iga trepikoja esimesele korrusele ning hagejal oli võimalik teatega tutvuda juba 16.06.2010 õhtul. Üldkoosoleku otsus ei ole seega MTÜS § 241 mõttes tühine; 5) ei põhjendanud hageja piisavalt, kuidas üldkoosoleku otsustega rikuti tema õigusi. 02.07.2010 üldkoosolekul vastu võetud otsused olid muudetud 17.09.2010. Hagi on esitatud 01.10.2010. Ei ole võimalik tunnistada kehtetuks otsust, mis hagi esitamise aja seisuga juba ei kehti. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbivaatamata, kui korteriühistu üldkoosoleku otsus ei saa rikkuda hageja õigusi (Riigikohtu lahend 3-2-1-84-06);
7.Hageja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti jõudnud järeldusele, et hageja pole hagi eset muutnud. Tegemist on tuvastushagiga ning ei oma tähtsust, kas hagi esitamise hetkel 02.07.2010 üldkoosoleku otsused kehtisid; 2) on kohus õigesti leidnud, et linna kahe esindaja allkirjad 02.07.2010 üldkoosoleku protokollile lisatud osalejate nimekirjas lubavad eeldada, et linnal oli üldkoosolekul kaks häält. Kostja pole oma väiteid millegagi tõendanud, samas kui hageja esitas koosoleku protokolli ning osavõtnute nimekirja. Kahe hääle andmisega linnale oli tegemist ebavõrdse olukorraga, mis tähendab, et kostja käitus heade kommete vastaselt; 3) nõustub hageja maakohtu järeldustega, et koosoleku kokkukutsumise teade oli edastatud tähtaega rikkudes. Kostja on tõendanud 16.06.2010 protokolliga, et juhatus otsustas 02.07.2010 kokku kutsuda liikmete üldkoosoleku, kuid kostja ei tõendanud, et samal päeval jõudsid kutsed infotahvlitele ja KÜ liikmete postkastidesse. Kostja peab sellist positiivset asjaolu tõendama. 4) on hageja selgitanud enda õiguslikku huvi. Hageja õiguslik huvi seisnes selles, et üldkoosoleku tühine otsus ei kehti. Kostja taotlus jätta hagi läbivaatamata ei ole põhjendatud, kuna ei esine asjaolusid hagi läbivaatamata jätmiseks; 5) ei nõustu hageja kostja väitega, nagu hageja kuritarvitaks enda õigusi. Asjaolu, et kostja kinnitab varasematel koosolekutel tehtud otsuseid, viitab sellele, et alguses vastuvõetud otsused on tühised või ebaseaduslikud. Kui kostja kinnitab seaduslikke otsuseid, käitub ta pahatahtlikult, et tekitada suuremaid kulutusi hagejale.
8.Hageja/apellant esitas 16.09.2013 vastuse ringkonnakohtu nõudele. Hageja selgitas, et talle ei esitatud teatist koosoleku toimumise kohta 6 päeva enne üldkoosoleku toimumist mitte infotahvli ega postkasti pandud teatise kaudu, vaid suuliselt teise isiku poolt. Hageja võtab tagasi enda nõusoleku kirjalikuks menetluseks ning palub kohtusse kutsuda tunnistaja J.S, kelle ütluste abil kavatseb hageja tõendada, et tunnistaja edastas talle suulise teatise 6 päeva enne koosoleku toimumist (25.06.2010). Hageja ei esitanud tunnistaja ülekuulamise taotlust varasemalt, kuna maakohus ei selgitanud talle tõendite esitamise vajadust. Vastustaja leiab, et apellandi väide üldkoosoleku kirjaliku teatise mitteedastamise kohta on uus ja ootamatu. 16.06.2010 olid kutsed üldkoosolekule pandud infotahvlitele trepikodades ja korteriühistu liikmete postkastidesse. Hageja tunnistaja ülekuulamise taotlus ei ole põhjendatud. Tunnistaja ei saa tagada, et hageja ei võinud varem teada saada teavet trepikojas välja pandud või postkastidesse pandud kutsest ning tunnistaja ütlustega ei saa tõendada, et kirjalik teatis üldkoosoleku kokkukutsumise kohta ei ole apellandile edastatud. Alustatud kirjaliku menetluse võib tühistada üksnes kohus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel rikkunud oluliselt nii materiaalkui menetlusõigusnorme, mis on viinud maakohtu asjas väära otsuseni. Maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab asjas teha ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja tunnistab kehtetuks 02.07.2010 kostja üldkoosoleku otsuse osas, millega kinnitati 2010. aasta majanduskava. Ülejäänud osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus muudab osaliselt ka menetluskulude jaotust maakohtus. Hageja apellatsioonkaebus ja kostja vastuapellatsioonakaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
10.Hageja on vaidlustanud KÜ Kangelaste 3 02.07.2010 järgmised üldkoosoleku otsused (II kd lk 72): 1) juhatuse liikmete tagasikutsumine; 2) uute juhatuse liikmete valimine; 3) 2010. aasta majanduskava vastuvõtmine. Hageja leiab, et üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud kokkukutsumise korda, mistõttu ei ole hagejat teavitatud üldkoosolekust õigeaegselt 15 päeva ette. Samuti on kostja häälte määramisel kohelnud erinevaid korteriühistu liikmeid ebavõrdselt. Seetõttu peab hageja üldkoosoleku otsuseid MTÜS § 241 lg 1 alusel tühisteks. Alternatiivselt leiab hageja, et vaidlustatud otsused on kehtetud, kuna 2010. aasta majandustegevuse plaan kinnitati enne 2009. aasta majandusaasta aruande kinnitamist. Nimetatud aruannet ei ole kostja ka hagejale kui korteriühistu liikmele kaks nädalat enne üldkoosolekut ega ka üldkoosolekul esitanud, millega on rikutud MTÜS § 36 lg 1, KÜS § 15 lg 1 sätestatud kohustusi, mistõttu on üldkoosoleku otsused vastuolus seadusega.
11.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-63-05 asunud seisukohale, et kui hageja vaidlustab korteriühistu üldkoosoleku otsused, siis tuleb kohaldada korteriühistuseadust kui eriseadust ning puudub alus viidata mittetulundusühingute seaduse sellekohastele sätetele. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist reguleerib erisättena KÜS § 13 lg 3. MTÜS § 241 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pärast seda, kui hageja esitas kohtule üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise väite koos asjaoluga, et ta sai üldkoosoleku toimumise teate kätte alles 6 päeva enne koosolekut, oli maakohus õigustatud nimetatud asjaolusid kontrollima, et tuvastada üldkoosoleku otsuste võimalik tühisus MTÜS § 241 lg 1 alusel. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse aluste esinemist tuleb organi otsuse puuduse (või selle kahtluse) korral kontrollida esmajärjekorras. Tühisuse aluste puudumisel tuleb kontrollida organi otsuse kehtetuse aluste esinemist. Maakohus on põhjendatult viidanud ka MTÜS § 241 lg-le 2, mis võimaldab otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtul on õigus iseseisvalt tühisust tuvastada, ilma et selleks oleks esitatud vastav vastuväide (RK lahendid 3-2-1-137-09 ja 3-2-1-122-08). Kui hageja eesmärgiks oli nn vabaneda vaidlustatud otsustest, siis ei ole tühisuse väite esitamine käsitletav hagi eseme muutmisega, küll on aga hageja tõepoolest oma 02.04.2012 menetlusdokumendis esitanud täiendavaid asjaolusid oma nõude alusena. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb poole kohustus oma väiteid ja esitatud asjaolusid tõendada, seega pidi hageja tõendama ka oma väiteid, et kostja oli 02.07.2010 üldkoosoleku kokkukutsumisel kokkukutsumise korda rikknud.
12.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud, mistõttu ei saa kohtud tuvastada vaidlustatud otsuste tühisust. Hageja on maakohtu menetluses väitnud, et ta sai üldkoosoleku toimumisest teada 6 päeva enne koosoleku toimumist, kuid ei ole avaldanud,
kuidas ta koosolekust teada sai. Maakohus ei ole selles osas hagejat küsitlenud, seega jäi nimetatud asjaolu maakohtu menetluses välja selgitamata, samuti jäi pooltele selgitamata nende tõendamiskoormis, millega on maakohus rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-des 3,4 ja § 351 lg-s 1 sätestatut. Maakohus asus otsuses, arvestades kostja väiteid korteriühistu liikmete teavitamise kohta, seisukohale, et hageja sai kostja teate kui tahteavalduse kätte postkasti panekuga ja tal tekkis mõistlik võimalus teatega tutvuda alles 21. 06. 2010, mistõttu on ta teate kätte saanud vähem kui 15 päeva enne koosolekut, mistõttu on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Põhjendatud on vastuapellandi väide, et seejuures ei ole maakohus otsuses analüüsinud, kas ja millal oli hagejal võimalik tutvuda infotahvlile pandud koosoleku kokkutsumise teatega. Hageja/apellant ise on vastuses vastuapellatsioonkaebusele avaldanud, et ta nõustub maakohtu järeldustega, et koosoleku kokkukutsumise teade oli edastatud tähtaega rikkudes, st hageja nõustus maakohtu tuvastatuga, et talle edastati kutse üldkoosolekule postkasti panekuga, kuid seda tehti hilinenult. Kui ringkonnakohus palus siiski apellatsioonimenetluses kutse kätte saamise asjaolusid täpsustada ja tõendada oma väiteid üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise osas, siis asus hageja esmakordselt menetluse ajal seisukohale, et ta ei ole kirjalikku teadet saanud, vaid talle edastas teate suuliselt J.S, kelle ülekuulamist tunnistajana hageja seetõttu ringkonnakohtult taotleb.
13.TsMS § 652 lg 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muuhulgas põhjusel, et asjaolud või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Käesoleval juhul ei ole hageja alates hagi esitamisest 01.10.2010 kordagi varasemalt asunud seisukohale, et üldkoosoleku kokkukutsumisest sai ta teada suuliselt edastatud teate kaudu. Alates 10.05.2012 esitatud hagi täpsustusest on hagejat esindanud õigusteadmistega isik. Hageja on ringkonnakohtus tuginenud hagi alusena uuele asjaolule, mida ta ei ole maakohtus esitanud. Nimetatud asjaolu pidi olema hagejale teada juba hagi esitamise ajal. Hageja ei ole ammendavalt põhjendanud, miks ta esitas nimetatud asjaolu alles vastuses ringkonnakohtu nõudele täpsustada teate kättesaamise viisi, kui ta samas on eelnevalt nõustunud maakohtu otsuse punktis 42 tuvastatuga. Ringkonnakohus leiab, et hageja on käitunud menetluses vastuoluliselt ja seetõttu ei ole uue asjaolu esitamine ringkonnakohtus lubatud, vaatamata maakohtu poolsele menetlusõiguse normi rikkumisele (TsMS § 652 lg 3 p 2). Ringkonnakohus nõustub ka kostja 26.09.2013 esitatud seisukohtadega, et tunnistaja ütlused hagejale suulise teate edastamise kohta ei välista, et kostja ei ole korteriühistu liikmeid, sh hagejat, teavitanud üldkoosoleku kokkukutsumisest kostja poolt väidetud viisil ja ajal, st nõuete kohaselt.
14.Kuna hageja jättis maakohtu menetluses avaldamata, kuidas ta teatise kätte sai, siis ei olnud maakohus õigustatud asuma järeldusele, et kuigi kutse oli postitatud kostja poolt hageja postkasti 16.06.2010, siis tekkis hagejal mõistlik võimalus sellega tutvuda alles 21. juunil 2010. Hageja ei ole menetluses selliseid väiteid esitanud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et koosoleku kutse edastamist tuleb käsitleda tahteavalduse edastamisena TsÜS § 69 mõttes. Maakohus on aga jätnud tähelepanuta sama paragrahvi lõike 2 teises lauses sätestatu, mille kohaselt eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui kutse koosolekule edastati hagejale 16.06.2010 postkasti panekuga nagu maakohus tuvastas, siis tekkis samast hetkest hagejal ka mõistlik
võimalus kutsega tutvuda. Piisab sellest, et tahteavaldus oleks saabunud saaja mõjusfääri ning see annab tahteavalduse tegijale mõistlikult eeldada, et saaja ka tahteavaldusest teada saab ning teadasaamise risk on pandud saajale. Kui lugeda üldkoosoleku kutse hagejale edastatuks 16.06.2010, siis on hageja ka kutse 15 päeva enne üldkoosolekut kätte saanud. Kuna hageja osales üldkoosolekul, kuhu teda kostja väidete kohaselt 16.06.2010 teatega kutsuti ja on väitnud, et ta sai teate kätte hilinenult, siis peabki hageja tahteavalduse saajana tõendama, et ta ei ole tahteavaldust kätte saanud ning et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud.
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole käesoleval juhul tõendatud. Tsiviilkolleegium rõhutab ülaltoodud seisukohta, et hageja peab tõendama hagi aluseks olevad asjaolud. Kostja on esitanud 16.06.2010 toimunud kostja juhatuse protokolli (II kd, tl 68-69), mille kohaselt otsustati kokku kutsuda 02.07.2010 üldkoosolek ning väitnud, et teated koosoleku toimumisest pandi samal õhtul postkastidesse ja infotahvlitele. Hageja ei ole teadete infotahvlitele paigutamist vaidlustanud. Samuti ei ole hageja selgesõnaliselt vaidlustanud teadete postkasti panemist, vaid väitnud, et talle teatati üldkoosoleku toimumisest 6 päeva ette. Kohus loeb teatiste paigutamise infotahvlitele tõendatuks, kuna seda asjaolu ei ole vaidlustatud. Samuti ei vaidlustanud hageja apellatsioonmenetluses maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et teatised pandi postkastidesse juba 16.06.2010. Alles vastuses kohtunõudele asub hageja seisukohale, et ta ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise teatist üleüldse saanud ning teave üldkoosoleku toimumise kohta edastati talle suuliselt. Apellandi väited on vastuolulised ja seega ebausutavad. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole tõendatud.
16.Maakohus on tuvastanud 02.07.2010 üldkoosoleku otsuse tühisuse ka seetõttu, et kostja on käitunud heade kommete vastaselt, andes Narva linnale üldkoosolekul ühe hääle asemel kaks (maakohtu otsuse punktid 43 ja 45). Ringkonnakohus nõustub vastuapellandi seisukohaga, et maakohtu selline seisukoht on ekslik ja ei tugine asjas kogutud tõenditel. Lisaks on maakohtu otsus oma viidatud järedluses ka vastuoluline, millega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maakohus on oma otsuse punktis 45 nentinud, et kohtul ei ole esitatud tõenditest võimalik tuvastada, kas 02.07.2010 üldkoosolekul oli Narva linna esindajatele antud enam kui üks hääl, kuid asus seejärel seisukohale, et samadest tõendistest on võimalik järeldada, et Narva linna esindaja osales üldkoosolekul kahe häälega. Tegemist on maakohtu poolse vastuoluga tõendite hindamisel. Ringkonnakohus leiab, et koosoleku registreerimislehelt (II kd, tl 73) on võimalik visuaalselt tuvastada, et korterite järjekorranumbriga 3 ja 30, mis kuuluvad Narva linnale, järel on andnud allkirja sama isik. Teiseks on nähtuvalt registreerimislehest mitmed allkirjad (sh hageja omad) korduvad, mistõttu ei saa ringkonnakohtu meelest samastada registreerimislehe antud allkirjade arvu üldkoosolekul antud häälte arvuga. Ringkonnakohus ei nõustu hageja vastuväitega, et kostja peab oma väiteid õiguspärasest hääletamiskorrast tõendama. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 on hagejal kohustus tõendada enda nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuna hageja tugineb hagis hääletamiskorra rikkumisele, on tema kohustuseks tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud tõendeid, mis viitaks hääletamiskorra rikkumisele. Ringkonnakohus asub seisukohale, et MTÜS § 241 lg-s 1 sätestatud tühistuse tuvastamise aluseid käesoleval juhul ei esine ja seetõttu ei kuulu hageja nõue üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamisele ning maakohtu otsus kuulub tühistamisele.
17.Ringkonnakohus saab asjas teha ise uue lahendi, millega rahuldab hagi osaliselt üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise osas.
Riigikohus on mitmes oma lahendis (näiteks nr 3-2-1-54-10, 3-2-1-154-06, 3-2-1-80-06) asunud seisukohale, et kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb võtta seisukoht kõikide hageja ja kostja poolt esimese astme kohtu menetluses esitatud väidete kohta. Seega peab ringkonnakohus kontrollima poolte väiteid hageja nõude osas tunnistada 02.07.2010 üldkoosoleku otsused kehtetuks.
18.Maakohtu menetluses taotles hageja alternatiivselt üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamisele ka nende samade otsuste kehtetuks tunnistamist MTÜS § 24 lg 1 alusel. Maakohus ükdkoosoleku otsuste kehtetust ei tuvastanud. Ka leidis maakohus otsuse punktis 40, et kuna vaidlustatav üldkoosoleku otsus juhatuse osas on muudetud ja uue otsusega 17.09.2010 on kinnitatud uus juhatus, siis MTÜS § 24 lg 2 alusel ei ole hagejal õigust nõuda selles osas üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Asjaolu, et 17.09.2010 üldkoosoleku otsus on kolmandate isikute poolt vaidlustatud, ei ole aluseks hageja hagi alusel vaidlustatud üldkoosoleku otsuse juhatuse valimise osas kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. MTÜS § 24 lg 2 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et nimetatud sätte kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas uue otsuse vaidlustamiseks on esitanud hagi hageja ise või kolmas isik (teine korteriühistu liige). Säte kuulub kohaldamisele juhul, kui vaidlustatud üldkoosoleku otsust on üldkoosolek uue otsusega kinnitanud ning MTÜS § 24 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul ei ole uue otsuse vaidlustamiseks esitatud vastavat hagi. Toimiku materjalide kohaselt 17.09.2010 üldkoosolekul (protokoll II kd lk 75) ei kinnitatud 02.07.2010 otsust juhatuse valimise kohta, vaid kutsuti 02.07.2010 üldkoosolekul valitud juhatuse koosseis tagasi, valiti uus juhatuse koosseis ja kinnitati 11.11.2009 üldkoosoleku otsused. Seega ei kuulu ka MTÜS § 24 lg 2 sätestatu üldkoosoleku otsuse kinnitamise kohta kohaldamisele ka seetõttu, et 02.07.2010 otsuse kinnitamist hilisema üldkoosoleku otsusega ei ole toimunud.
19.Hageja on taotlenud vaidlustatud üldkoosoleku otsuste (eelkõige otsus 2010. aasta majanduskava kinnitamise kohta) kehtetuks tunnistamist seetõttu, et kostja ei saanud ilma lõppenud majandusaasta aruande kinnitamist üldkoosoleku poolt esitada üldkoosolekule kinnitamiseks 2010. aasta majanduskava. Asjas ei ole vaidlust, et 2009. majandusaasta aruannet üldkoosolekule esitatud ei ole ning maakohus tuvastas KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 alusel kostja informatsiooni andmise kohustuse rikkumise. Maakohus märkis, et informatsiooni andmise kohustuse rikkumise tõttu on võimalik üldkoosoleku otsust kehtetuks tunnistada MTÜS § 24 lg 1 alusel (otsuse p 40 esimene lause).
20.MTÜS § 36 lg 1 kohaselt pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Lõige 2 kohaselt esitab juhatus aruande üldkoosolekule. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse. KÜS § 15 lg 2 kohaselt annab korteriühistu juhatus igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Nimetatud sätetest tuleneb, et korteriühistu juhatusel on loetletud dokumentide esitamise näol ühistu liikmete suhtes korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni andmise kohustus. Maakohus on tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et korteriühistu juhatus ei täitnud enne 02.07.2010 üldkoosolekut kohustust esitada kostjale 2009. majandusaasta aruanne ja bilanss, kui üldkoosoleku päevakavas oli ka majanduskava kinnitamine.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-63-05 punktis 12 asunud seisukohale, et KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine on aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Viidatud sätetes esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust. Eeltoodut silmas pidades ei ole seadusega sätestatud eesmärk täidetud, kui ühistu liikmetele ei võimaldata enne majanduse aastakava kinnitamist tutvuda eelmise aasta aruande ja bilansiga.
21.Kostja on oma vastuses (I kd lk 30) selgitanud, et 2009. majandusaasta aruanne on esitamata seetõttu, et sel perioodil tegutses teine juhatuse koosseis, kelle tegevuse kohta kostjal ei ole andmeid, kuna kõik dokumendid on politsei poolt ära võetud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolud ei õigusta seaduses sätestatud informeerimiskohustuse rikkumist kostja poolt. MTÜS § 35 sätestab juhatuse kohustuse korraldada mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. MTÜS § 36 lg-d 1 ja 2 sätestavad juhatuse kohustuse koostada majandusaasta aruanne ja esitada see üldkoosolekule ning sama paragrahvi lõige 5 sätestab kohustuse esitada üldkoosoleku poolt kinnitatud aruanne registrile. MTÜS § 36 1 sätestab majandusaasta aruande registripidajale esitamata jätmise tagajärjed. Viidatud sätetest nähtub, et korteriühistu juhatus ei saa vabandada majandusaasta aruende koostamata ja esitamata jätmist üldkoosolekule sellega, et juhatuse liikmed on vahetunud. Majandusaasta aruande koostamata, üldkoosolekule ja registripidajale esitamata jätmise tagajärjeks võib olla ka korteriühistu sundlõpetamine. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt registri andmetele olid 02.07.2010 üldkoosoleku kokkukutsunud juhatuse liikmed R. Tšubrakov, L. Yachmeneva, O. Närgi ja A. Sborik kostja juhatuse liikmeteks alates 10.12.2009. Seega oli neil piisavalt aega täita juhatusele seadusega pandud kohustusi, sh raamatupidamise ja majandusaasta aruande koostamise kohustust. Hagi tuleb rahuldada KÜS § 13 lg 3, § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 alusel osaliselt, 02.07.2010 üldkoosoleku otsuse osas, millega üldkoosolek otsustas kinnitada 2010. aasta majanduskava. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
22.Kostja vastuapellatsioonkaebuses esitatud alternatiivne taotlus jätta hagi läbivaatamat,a tuleb jätta rahuldamata, kuna taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Ringkonnakohus on hagi osaliselt rahuldanud. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagejal korteriühistu liikmena on KÜS § 13 lg 3 alusel alati õigus pöörduda üldkoosoleku otsuse kehtivuse kontrollimiseks kohtu poole, mistõttu ei ole põhjendatud kostja vastuväited selles, et hagis toodud asjaoludel ei oleks hageja õiguste rikkumine üldse võimalik.
23.Hageja esitas oma 16.09.2013 a vastuses kohtunõudele taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ning soovis tagasi võtta enda nõusoleku asja kirjalikuks menetlemiseks. Tulenevalt TsMS § 647 lg-st 2 võib kohus kirjalikus menetluses lahendatavale asjale määrata vajaduse korral kohtuistungi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub vajadus kohtuistungi pidamiseks, kuna ringkonnakohus jätab hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks TsMS § 652 lg 1 ja 3 alusel rahuldamata.
24.Kuigi maakohus rahuldas hagi otsuste tühisuse tuvastamiseks, jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda, kuna pidas seda õiglaseks. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse täielikult ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue lahendi, siis muudab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 3 ka menetluskulude jaotust. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti, sh on kohtul õigus jätta menetluskulud kas täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 5000 krooni (I kd lk 17). Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt ja tunnistab kehtetuks ühe üldkoosoleku otsuse kolmest vastuvõetud otsusest. Seetõttu tuleb jätta 33% hagilt tasutud riigilõivust kostja kanda ja 67 % tasutud riigilõivust hageja kanda. Kuna ka hageja alternatiivnõudena esitatud otsuste tühisuse tuvastamise nõue jäi rahuldamata, siis tuleb kõiki asjaolusid arvestades jätta muud menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kuna nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, jätab ringkonnakohus ka menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.