Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

1(3)

2-13-19621

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või kontole nr 221023778606 (Swedbank) või kontole nr 333416110002 (Danske Bank) või kontole nr 17001577198 (Nordea Bank), viitenumber 3100057484. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on OÜ AF Võlamenetlus hagi A G vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu järgmistest Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust: 22.02.2010 liitumisleping nr. 666986. Elisa Eesti AS loovutas 25. mail 2012 kostja vastase nõude põhisummas 224,93 eurot OÜ-le AF võlamenetlus koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Viru Maakohus 24. septembri 2013 määrusega võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumäärus ja hagiavaldus koos hagimaterjalidega on kostjale kätte toimetatud 25. septembril 2013 allkirja vastu. Kohtudokumendid võttis vastu kostja isa. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavaldusele kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud 2(3)

2-13-19621

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses väljendanud nõusolekut hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolud ja nõuded on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning esitatud hagi tuleb täielikult rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist ja ta on esitanud menetluskulud nimekirja. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot (45 eurot oli tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 30 eurot hagiavalduse esitamisel) ja tasu õigusabi eest 191,73 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud TsMS § 144 lg 1 järgi. TsMS 175 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades tsiviilasja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks on 120 eurot. Kohus võtab arvesse, et maksekäsu kiirmenetluses ei ületa hagejale hüvitatavad menetluskulud 20 eurot ja hagi esitamisel põhjendatud õigusabi kuluks on kohtu arvates mitte rohkem kui 100 eurot. TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 144 p 7 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 120 eurot, seega kokku 195 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.