1.Lõpetada A. S. ́i (IK xxx, surnud xxx) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus ajutise halduri kohustuste täitmisest.
3.Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`i tasuks 297 (kakssada üheksakümmend seitse) eurot 60 senti (lisandub sotsiaalmaks) ning pankrotimenetluses tehtud kulutuste katteks 63 (kuuskümmend kolm) eurot 12 senti, kokku 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot 72 senti.
4.Ajutisele haldurile määratud ajutise halduri tasu ja kulud kokku summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot 72 senti kuuluvad välja maksmisele riigi vahenditest. Nimetatud summadest kuulub 297 ((kakssada üheksakümmend seitse) eurot 60 senti ülekandmisele Tiia Kalause (ik 46207082716) arveldusarvele 17002031183 Nordea bank
ning 63 (kuuskümmend kolm) eurot 12 senti ülekandmisele OÜ Civilex arvelduskontole 221055387366 Swedbank AS-is.
5.Teha kohtumääruse resolutsioon teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohtumäärus edastada avaldajale, ajutisele haldurile ning peale jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Jõhvi notar Ülle Mesi menetluses oli 10.05.2012 surnud A. S.i pärimisasi. Pärimistunnistuse järgi on A. S.i pärija pärandi avanemise koha kohaliku omavalitsuse üksusena Kohtla-Järve linn.
2.Notar on määranud pärandvara inventuuri tegijaks kohtutäitur K. M.i. Läbiviidud inventuuri kohaselt seisuga 03.06.2013 kuulub A. S.i pärandvara nimekirja korteriomand asukohaga Keskallee 11 - 11, Kohtla-Järve linn. Korteriomandi väärtus on kohtutäituri hinnangul 3000 eurot. Danske Pank AS-i andmetel on A. S.i nimel pensionikonto nr 99801102370, mille saldo seisuga 10.05.2012 a on 425,27 eurot. A. S.i nimel on Krediidipank AS-s maksekonto nr 4278643739906, mille saldo seisuga 04.09.2012 a 0,30 eurot ning Swedbank AS-s väärtpaberikonto nr 99101374659, mille saldo seisuga 10.05.2012 on 2,65 eurot. A. S.i kohustusteks on:
1.A. S.i nimel on Swedbank AS-s arvelduskonto nr 221020138948, mille saldo seisuga 05.04.2013 a on -36,87 eurot (negatiivne) ja miinusest tekkinud viivis 46,95 eurot.
2.BIGBANK AS-i ja A. S. ́i vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0800169/49tt-2 29.08.2012 a seisuga tulenev võlgnevus summas 2 371,82 eurot.
3.Swedbank AS ja A. S.i vahel sõlmitud laenulepingust nr 09-071388-KE seisuga 05.04.2013.a tulenevad nõuded, so laenujääk 80,27 eurot, millele lisatakse juurde viivis 144,77 eurot, intressi võlg 0,71 eurot, sissenõudekulud 47,93 eurot ja menetlustasu 3,20 eurot. Samas asjas Jõhvi kohtutäitur K. M. on algatanud täitemenetluse täiteasjas nr 095/2009/9532.
4.Võlgnevus KÜ Keskallee 11 seisuga 06.06.2013 a summas 1164,74 eurot.
5.Maamaksu võlgnevus Maksu- ja Tolliamet ́i ees summas 0,45 eurot. Tulenevalt kogumispensionide seaduse §-st 28 pärandvara hulka kuuluvad osakud tunnistatakse kehtetuks, kui ainupärijaks on juriidiline isik, seega pärimisseaduse §18 ei kohaldada.
3.Kohtla-Järve linn esitas 03.07.2013 kohtule avalduse A. S.i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, põhjendusel, et pärandil lasuvad kohustused ületavad pärandvara
maksumuse, mistõttu pärandi vastuvõtnud avaldaja (PärS § 142 lg 6) on sunnitud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
4.Kohtu 11.07.2013 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse pankrotimenetlus. Kohus nimetas ajutiseks halduriks Tiia Kalause.
ja
algatati
5.Ajutine haldur esitas 13.08.2013. a kohtule aruande ning taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, samuti taotluse ajutise halduri tasu maksmiseks. Esitatud aruande kohaselt kinnistusraamatu andmetel võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole. Pärandaja viimane elukoht xxx, on kinnistusraamatu andmetel registreeritud käesoleval ajal pärija Kohtla-Järve linn nimele alates 13.06.2013. Perioodil 10.07.2008 – 13.06.2013 oli korteriomand registreeritud pärandaja A. S. nimele. Kinnistusraamatus on III jaos kinnisasja käsutamise keelumärge AS Swedbank kasuks ja IV jaos on kehtiv hüpoteek AS Swedbank kasuks. Kuna Kohtla - Järve linnale on korteri omand üle läinud pärimistunnistuse alusel ning pärija on pärandi vastu võtnud inventuuriga, siis vastutab pärija pärandaja kohustuste ees pärandvara ulatuses. Kohtla-Järve Järve linnaosas on Ida-Virumaal Ober-Haus tegutseva maakleri selgituste kohaselt korterite pakkumine suurem kui nõudlus. Antud pärandaja korter asub 1-korrusel, mis veelgi vähendab selle korteri väärtust. Kohtutäituri hinnangul on korteri väärtus inventuuri kohaselt 3000 eurot. Arvestades maakleri poolt saadud selgitusi ja korteriühistu esimehe poolt antud ütlusi (korteril on vahetamata aknad, pärandaja on alustanud remonti, kuid see on pooleli, osaliselt on vahetamata põrandad, vahetamata on sanitaartehnika) sellises seisukorras korteriomandi hind jääb kahtlemata alla 3000 euro. Võimalikuks realiseerimisväärtuseks võiks olla kuni 1000 eurot. Maanteeameti andmetel pärandaja nimele sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud. Muud vallasvara pärandajal tuvastatud ei ole. Pärandaja isiklikel esemetel eelduslikult puudub realiseerimisväärtus ning neid pole pankrotivarasse võimalik arvata. Pärandajale kuulus arvelduskonto nr 551068724 Versobank AS-s, saldo 0,00 eurot. Kontol ei ole tehtud tehinguid pärast pärandaja surma. Pärandajale kuulus arvelduskonto nr 221020138948 AS-s Swedbank, konto jääk negatiivne -42,57 eurot ja konto miinusest tekkinud viivis 55,49 eurot. Kontolt on teostatud automaatselt kinnipidamisi väärtpaberikonto hooldustasudest. Pärandaja omas kontot nr 4278643739906 Eesti Krediidipangas, saldo 0,30 eurot. A.S.il oli arvelduskonto nr 3348283770001 Danske Bank AS-s. Saldo seisuga 28.08.2012 oli 0,00 eurot. Teistes krediidiasutustes pärandajal konto puudus. Pärandaja nimele on avatud pensionikonto nr 99801102730, millel on 406,037 Kohustusliku Pensionifondi Danske Bank Pension 50 osakut. Vastavalt Investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7, kogumispensionide seaduse § 5 lg 2 ja pankrotiseaduse § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pensioni 2.samba osakud (kohustuslik kogumispension) pankrotivara hulka. Väärtpaberikeskuse ja Swedbank andmetel omas pärandaja väärtpaberikontot nr 99101374659, millel on registreeritud 1 SHS tüüpi Tallink Grupp aktsia väärtusega 0,95 eurot, 1 Elektrobit (Soome) SHS tüüpi aktsia väärtusega 1,00 eurot ja 1 Stonesoft OYJ (Soome) SHS tüüpi aktsia väärtusega 4,41 eurot. Kokku on väärtpaberikonto väärtus 6,36 eurot. Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu.
Seega pärandvaras puudub kinnisvara ja vallasvara, samuti puuduvad rahalised vahendid, mida pankroti väljakuulutamisel saaks pankrotihaldur arvata pankrotivarasse. Väärtpaberikontol olevate väärtpaberite koguväärtus on 6,36 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused:
1.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja registri andmetel on A. S.i vastu menetluses 1 täiteasi (kohtutäitur K. M.) , milles sissenõudjaks on AS Swedbank summas 731,44 eurot;
2.Korteriühistu Keskallee 11 teatas, et neil on nõue korteri kommunaalvõlgnevuste osas seisuga 11.07.2013.a 1187, 60 eurot. Võlgnevusest oli 382,72 euro osas oli pärandajal tekkinud kohustus enne tema surmapäeva. Ülejäänud osas on võlgnevus tekkinud pärimismenetluse jooksul. Pärijal tekib vastutus korteriühistu ees alates ajast, kui ta sai teada A. S. pärijaks saamise kohta, s.o. pärimistunnistuse väljastamisel. Seega alates 11.06.2013 on pärandaja kohustus korteriühistu ees tasuda kommunaalmakseid.
3.BIGBANK AS teatel on neil nõue pärandaja vastu summas 2 371,82 eurot tarbijakrediidilepingust nr 0800169/49 tt-2 tulenevalt;
4.Maksu- ja Tolliameti teatel on nõue A.S. vastu summas 0,45 eurot (maamaks). Muudest täitmata kohustustest ei ole teatatud ajutisele haldurile ega ka pärandvara inventuuri teostanud kohtutäiturile. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel on seisuga 13.08.2013 pärandvara vastu esitatavaid nõudeid vähemalt summas 4 291,31 eurot. Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et pärandvara arvelt ei jätku tekkinud kohustuse tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Kohtutäiturite menetluses on pärandaja eluajal olnud mitmeid täitemenetlusi, kuid enamus neist on lõpetatud. Korteriühistu selgituste kohaselt oli pärandaja surma põhjuseks raske haigus (vähktõbi). Kontol pole pärast pärandaja surma toiminguid teostatud. Registrite andmetel pole pärandajale vara kuulunud. Eeltoodu põhjal ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ning on tuvastatud, et vara tagasivõitmise alused puuduvad. Ajutise halduri hinnangul pärandvara ei kata pankrotimenetluse kulusid ning selle arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldaja nõuet. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on pärandaja vara omanikuks saanud pärija, mistõttu on tal kohustus tasuda jooksvaid makseid korteriühistule. Kuna pärand on vastu võetud inventuuriga, siis vastutab pärija pärandaja kohustuste ees ainult pärandvara ulatuses. Pärandaja kinnisvarale on seatud hüpoteek võlausaldaja AS Swedbank kasuks. Seega pärijal on kohustus tasuda korteri võõrandmisest saadud vahendite arvelt kohustused hüpoteegipidajale ning pärast seda proportsionaalselt teistele võlausaldajatele juhul, kui pärandvarast selleks rahalisi vahendeid piisab. Arvestades, et pärandvarasse kuuluva korteri väärtus võib olla kuni 1000 eurot, siis eelduslikult ei jätku vahendeid teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Sama olukord tekib siis, kui pärandvara suhtes väljas kuulutada pankrot. Lisaks eeltoodule on vajalik pankroti väljakuulutamisel teostada pärandi tagasisaamine pärandvarasse, millega seonduvalt tekib kohe jooksev masskohustus korteriühistu ees. Ajutine haldur on seisukohal, et vara väärtus ei kata sellisel juhul ei pankrotimenetluse kulusid ega ole võimalik tasuda ka masskohustusi, mille täitmine võib kujuneda pikaajaliseks arvestades vara müügi protsessi pikkust (kuni 1 aasta).
Kui võlausaldaja soovib pankrotimenetluse läbiviimist pärandvara suhtes, on vajalik pankrotimenetluse läbiviimiseks raha tasumine deposiiti 2500 eurot. Kui deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid ei tasuta, on otstarbekas pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 alusel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6.Kohus tegi 10.09.2013. a määruse ettepanekuga maksta pankrotimenetlusest huvitatud isikutel pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2500 eurot hiljemalt 30.septembriks 2013.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 alusel.
8.PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
9.Pankrotihalduri aruandest tuleneb, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid. Väärtpaberikontol olevate väärtpaberite koguväärtus on 6,36 eurot. Pärandvara vastu esitatud nõuded moodustavad kokku 4 291,31 eurot.
10.PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
11.Kohus avaldas üleskutse deposiidi maksmiseks pankrotimenetluse kulude katteks (PankrS § 29 lg 3 ja § 30 lg 1). Kohtu määratud ajaks keegi deposiiti maksnud ei ole.
12.Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu summas 297,60 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning kulud summas 63,12 eurot, kokku summas 360,72 eurot Eesti Vabariigi kanda.
13.Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lõpetab kohus A. S.i pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.