15.10.2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja
tegemise aeg ja koht
kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-13-14823
Tsiviilasi
Osaühing XXX hagi XXXOÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
37 492,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX Hageja lepinguline esindaja advokaat Arina Liskmann-Getsu (Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski, Liivalaia 24, Tallinn, 10118; menetlusposti aadress [email protected], tel 5113 854) Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX;XXX) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(menetlusposti aadress XXX)
Kohtuistungi aeg
01. oktoober 2013.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX Hageja lepinguline esindaja: advokaat Arina Liskmann-Getsu
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt. Mõista XXXOÜ-lt Osaühing XXX kasuks välja põhivõlg summas 32 542,70 eurot (kolmkümmend kaks tuhat viissada nelikümmend kaks eurot ja seitsekümmend senti).
Välja mõista XXXOÜ-lt Osaühing XXX kasuks alates 02.04.2013.a. kuni põhinõude (32 542,70 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
2-13-14823
4.Välja mõista Osaühingult XXX Eesti Vabariigi kasuks tasumata riigilõiv summas 150 (sada viiskümmend) eurot riigituludesse. Riigituludesse välja mõistetud riigilõivu (150 eurot) tasumisega viivitamise korral tuleb Osaühingul XXX tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata hageja taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 6 % ulatuses hageja kanda ja 94 % ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hageja esitas 02.04.2013. a kostja vastu hagi lepingust tulenevate kohustuste täitmisele kohustamiseks ning laenulepingu alusel saadu tagastamiseks. Hagiavalduse kohaselt XXX, olles XXXOÜ omanik ja juhatuse liige, tegi OÜ XXX juhatuse liikmele XXX ettepaneku paigutada oma firma kaudu rahalised vahendid investitsioonifondisse eesmärgiga intresse teenima. Reklaamides ennast veebilehel www.alfaktaria.eu ning vahetult XXX tuttavate kaudu XXX esitles ennast eduka ettevõtjana, kes osutab teenuseid investeeringute turul. XXX esitas kohtumisel XXX ́le rahaliste vahendite paigutamise graafikud, öeldes, et firma töötab investeeringute turul ammu ja paigutab edukalt rahalisi vahendeid investeeringute projektidesse.
2.2011. aasta märtsis nõustus OÜ XXX paigutama oma rahalised vahendid XXX poolt pakutud investitsiooniportfelisse. Edaspidisteks suheteks tegi XXX ettepaneku sõlmida leping (leping allkirjastati digitaalselt) firmade vahel, mis ka tehti 2011.aasta 4. märtsil. 04. märtsil 2011 kandis OÜ XXX XXX kuuluvale OÜ-le XXX kontole üle 50 000 eurot. Vastavalt lepingule pidi saadud raha väljamaksmine toimuda graafiku alusel, millest esialgselt peeti ka kinni. Alates juulist 2012.a. ei raha ega intresse ei tagastatud ja XXX otsustas ühepoolselt muuta rahaliste vahendite tagastamise kuupäeva ja intresside maksmise graafiku. XXX ise koostas graafikuid ning saatis neid kas emailiga või skype vahendusel. Maksegraafikud on lisatud hagile (Lisa 2 – maksegraafik 1 04.03.11-01.04.11, maksegraafik 2 – 04.03.11-04.04.11, maksegraafik 3 01.04.11-09.01.12).
3.05.11.2011.a. pooled kirjutasid laenu tagastamise pikendamise lepingu (Lisa 3 – 05.10.11 leping). 31.12.2011.a. pooled kirjutasid saldoteatise (Lisa 4). Pärast laenu tagastamise pikendamise lepingu lõpetamist saatis XXX XXX allakirjutamiseks avalduse ning arvestuse ( Lisa 5 – Saldo 28.04.2012.a., Lisa 6 maksegraafik 05.10.11.-28.04.12) Viimase maksegraafikut saatis XXX XXX seisuga 14.05.2012.a. ( Lisa 7 maksegraafik 05.10.112
2-13-14823
28.04.2012.a.). Sellest graafikust nähtub, et põhisummast maksmata jäänud laenujääk moodustab 51950,16 EUR ( 28000+23950,16) ja intressid 584,59 EUR. Rohkem maksegraafikuid ei ole XXX XXX saatnud. Vastavalt hagiavaldusele lisatud OÜ XXX konto väljavõtetele (Lisa 8 Swedbank konto väljavõte 14.05.12-30.06.12, Lisa 9 – Swedbank Konto väljavõte 07.06.12, Lisa 10 – SEB konto väljavõte 14.05.12-31.08.12) seisuga 30.06.2012.a. olid tagastatud 30 000 eur (25002,50 Swedbank + 4997,50 SEB). Tagastamata summa moodustas 21950,16 eurot. XXX lubas kogu aeg tasuda laenatud raha vastavalt täiendavale maksegraafikule, kuid ei tasunud raha õigeaegselt ja kogu aeg pettis XXX ́t raha tasumise ja finantsstruktuuridesse paigutamise osas.
4.Juunis 2012.a. pakkus XXX (olles XXXOÜ juhatuse liige) XXXle kirjutada alla täiendavatele laenulepingutele. XXX selgitas XXX , et ainult pärast uue lepingu allakirjutamist on võimalik eelmise laenusumma tagastamine. Seega fikseerisid pooled seisuga 14.05.2012.a. tagastamisele kuuluva summa 21950, 16 eurot 10.07.2012.a. erikokkuleppes (Lisa 11). Vastavalt sellele kokkuleppele kandis XXXOÜ 10.07.2012.a. täiendavalt XXXOÜ-le 15 000 eurot (SEB konto väljavõte 14.05.12-31.08.2012). 02.08.2012.a. palus XXX veel raha summas 10 000 eurot. Sellele summale oli koostatud erikokkulepe 02.08.2012.a, mille kohaselt laenusumma tagastamise tähtaeg oli 10.08.2012.a. ( Lisa 12). Sellest rahast tagastas XXX järgmised summad: 03.08.2012.a. - 7500 eurot; 10.08.2012.a. 6040 USA dollarit ( Swedbank väljavõte 01.07.12.31.08.12).
5.06.septembril 2012.aastal pöördus XXX kirjalikult XXXOÜ-u juhatuse liikme XXX ́a poole palvega tasuda 04.03.2011 alusel jäänud põhivõlg summas 21950,16+7500 eurot ja 3960 dollarit. XXX keeldus tagastamast rahalisi vahendeid, lükates taas tasumise tähtaja edasi. Korduvatele kirjadele ja telefonikõnedele ei vastanud XXX 2012.aasta augustist. Raha ei tagastanud ega kavatse seda teha, kuna mingeid rahalisi vahendeid ei ole XXX paigutanud finantsstruktuuridesse. Nõndanimetatud lepingu ( millest ei nähtu isegi lepingu sisu ja olemust) allkirjastamisel kasutas XXX ära seda, et XXX ́l ei olnud võimalik kontrollida koheselt tema sõnu ning esitas varalise kasu saamise eesmärgil XXXle teadvalt vale informatsiooni rahaliste vahendite paigutamise Euroopa finantsstruktuuridesse ja investeerimistulu saamise kohta. Lepingu allkirjastamisel XXXOÜ nimel andis XXX endale aru, et ei tagasta raha täies ulatuses ning sõlmis teadvalt eksitusse viiva lepingu. Oma tahtliku tegevusega tekitas XXXOÜ XXX näol OÜ-le XXX varalise kahju summas 21950, 16 + 7500 eurot ja 3960 USA dollarit ( 02.04.2013.a. Eesti Panga valuutakursuse kohaselt 1 eur – 1,2805 USA ) Kokku – 32542,16. Maksmata intressid seisuga 01.04.2013.a. moodustavad 1758,05 eurot ja 544,98 USD, samuti viivised 1705,22 euot aj 277,99 USD. Kokku põhivõlg moodustab 32542,16 eurot ( 29540,16+3092 ( USD 3960 dollarit). Põhivõlg koos intressidega ja viivistega moodustab kokku 36 648,11 eurot. Hageja ootas kostja poolt kohustuse täitmist 6 kuud ja kostja käitumine viitab sellele, et kostja ei kavatse vabatahtlikult täitma endale võetud kohustusi nõuetekohaselt. Seetõttu on hageja OÜ XXX sunnitud esitama hagiavalduse kohtusse.
6.Hageja viitab asjaolule, et vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS prg 91 kohaselt rahalise kohustuse võib täita sularahas. VÕS prg 108 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõude selle täitmist. Arvestades ülatoodut ning juhindudes VÕS prg 76, 91, 108 palus hageja hagis mõista kostjalt OÜ XXX välja hageja OÜ XXX kasuks 36648,11 eurot, mõista kostjalt välja kohtukulud ning välja mõista kostjalt OÜ XXX hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS prg 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress ja 7 % aastat). Samuti palub hageja tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.
7.04.04.2013 kohtule esitatud hagi täpsustuses märgib hageja, et vastavalt hagiavalduse faktilistele asjaoludele põhivõlg moodustab 32542,16 eurot. Kõrvalnõuded, ehk intressid tasumata võlasummast moodustavad 4105,95 eurot.
2-13-14823
8.12.07.2013 esitas hageja arvamuse OÜ XXX arvamusele tsiviilasjas number 2-13-14823. Hageja märgib, et XXXOÜ ja XXXOÜ vahel oli 04.03.11 allakirjutatud 2 lepingut, mis on ühesugused välja arvatud p. 3 – likviidsus ühes on 14 päeva, teises 72 tundi. 04.03.2011 oli üle kantud esimene laenusumma 50000 USD XXXOÜ arvele, seejärel kuni 30.04.2011 oli üle kantud veel 120 000 eurot. Seejärel, kogu lepingu kehtivuse jooksul kuni 24.04.2012 aastani olid teostatud erinevad laenusummade ülekanded XXXOÜ arvele. XXXOÜ arvele tagastati raha intressidena ja laenu põhisumma tagastusena. Kõik need ülekanded kajastusid maksegraafikutes. Maksegraafikuid koostas XXX ja olid saadetud e-posti või Skype teel. Viimane graafik oli kostjalt saadud 14.05.12 seisuga, millest nähtub, et võla põhisumma jääk moodustas 51 950,15 EUR ja tasumata intress 584,59 EUR. Edasi kostja tagastas võla põhisummat kuni 19.06.2012.a. ja graafikut enam ei esitanud. Esitatud väljavõtetest nähtub, et kostja poolt oli 30.06.12 seisuga tagastatud 30000 EUR (25002.50 Swedbank + 4997.50 SEB), võla põhisumma jääk kokku moodustas 51950,16-30000=21950,16 EUR. Pärast 19.06.2012 kostja raha ei tagastanud ja telefonikõnedes kogu aeg lubas tagastada raha lähimal ajal. Peale korduvaid nõudmisi tagastada raha toimus konflikt ning kostja üldse keeldus raha tagastamast. Pärast mida hageja hoiatas, et on sunnitud pöörduma kohtuinstantsidesse. 9. juulil 2012 aastal, kostja helistas ja kutsus hageja kohtumisele, kus pakkus alla kirjutada täiendava lepingu olemasoleva 04.03.11 lepingu juurde, tingimusel, et ainult sellisel juhul ta tagastab allesjäänud võlasumma 21950,16 eurot. 05.10.2012. hageja oli sunnitud sellele alla kirjutama, kuna lootis, et kostja käitub korralikult ja tagastab võlajäägi. Summa 21950,16 eurot oli fikseeritud selle täiendava kokkuleppe punktis 3.1., sellelt summalt lepiti kokku mitte arvestada intressi pärast 14.05.12 ja seetõttu nimetati see lisatasuks. Raha selle täiendava kokkuleppe alusel summas 15000 eurot hageja kandis üle 10.07.12. 02.08.12 kostja palus talle anda täiendava rahasumma ja lubas tagastada kogu laenuraha enne 10.07.12 erikokkuleppes toodud tähtaega, ja nimelt 2012.a. septembri alguses. Sellega seoses oli koostatud veel üks erikokkulepe 02.08.12 summale 10000 USD selle raha tagastamise tingimusega hiljemalt 10.08.12. Nimetatud 10.07.12 erikokkuleppe ja 02.08.12 erikokkuleppe alusel kostja tagastas 03.08.12 7500 eurot ja 10.08.12 6040 USD. 13. augustil 2012.a. kostja teatas, et 10.07.12 erikokkuleppe ja 02.08.12 erikokkuleppe järgse võla jäägi ta tagastab hiljemalt 2012 aasta oktoobriks. Hageja ei olnud nõus maksepikendusega, millest koheselt teavitas kostjat. Kuid kostja nii ei tagastanudki raha ei augustis 2012.a. ega oktoobris 2012.a. ja enam ei vastanud ei telefonikõnedele ega e‐posti teel. Sellega tõendas, et kavatsetult pettis hagejat, üritades välja petta täiendavalt raha 10. juulil 2012 ja 02. augustil 2012.a. Kuna kostja ei täitnud 10.07.12 erikokkuleppe ja 02.08.12 erikokkuleppe tingimusi, s.o. ei tagastanud võla jääki summas 7500 EUR (10.07.12 erikokkulepe) ja 3960 USD (02.08.12 erikokkulepe) 03.08.12 ja 10.08.12 lepingutes toodud tähtajaks, siis täiendav laenusumma suuruses 50 000 eurot selle lepingu järgi (10.07.12 erikokkulepe) ei olnud üle kantud kostjale 03.10.12. Seega, kostja poolt oma kohustuste täitmata jätmine hageja ees ei anna kostjale õigust annulleerida oma võlga summas 21950,16 eurot p. 3.2 alusel (10.07.12 erikokkulepe), aga hageja kõik oma lepingute järgsed kohustused täitis tähtaegselt. 02.01.2013.a.kostjale oli saadetud saldoteatis seisuga 31.12.12, mille ta sai kätte 04.01.13.a. Antud saldoteatist ta ei kinnitanud ega lükanud ümber, mis sisuliselt tähendab olemasoleva võla kinnitust, kuna Saldoteatises on toodud «Tähtajaks saldokinnituse mittetagastamisel loeme omapoolse saldo kinnitatuks». Seega, 01.04.2013.a. seisuga kostja võlg moodustab: Põhisumma 21950,16+ 7500=29450,16 EUR ja 3960 USD. Intress 1758,05 EUR ja 544,98 USD. Viivis 3% päevas 1705,22 EUR ja 277,99 USD. Seega palub hageja välja mõista kostjalt eelpooltoodud summad.
9.Hageja täpsustas oma nõuet ja määratles nõude lõplikult Harju Maakohtu 13.09.2013 ja 01.10.2013 eelistungitel. Hageja kinnitas, et tugineb poolte laenulepingutele, mis on alla kirjutatud 04.03.2011.a. Kuna tegemist on kahe lepinguga, milles on likviidsus erinev, siis vastavalt sellele, kui pikaks ajaks on raha antud, arvestati intresse erinevalt. Lepingud on identsed, vahe on üksnes intressi arvestuses. Samuti tugineb hageja 10.07.2012.a
2-13-14823
erikokkuleppele (toimiku lk 25-26) ja 02.08.2012 erikokkuleppele (tl 27, 175), mis mõlemad on 04.03.2011 laenulepingu lahutamatuks osaks. 05.10.2011 aasta lepingule (tl 12) hageja ei tugine. Hageja kinnitas samuti, et nõuab seoses laenulepingu ja selle erikokkulepetest tuleneva võlgnevusega intressi, mitte viivist (04.03.2013 laenulepingu p-s 5 on kokku lepitud viivises 0,03 % tähtajaks tagastamata summast päevas; tl 86 on arvestatud aga viivist 3% päevas). Hageja kinnitas 01.10.2013 istungil, et nõuab intressi summas 2183,65 eurot, mis nähtub saldoteatisest (toimiku lk 177). Samal kohtuistungil selgitas hageja, et hageja nõuab põhivõla väljamaksmist summas 32 542,70 eurot ja intresside väljamaksmist summas 2183,65 eurot. Hageja palus rahuldada hagi täies ulatuses ja menetluskulud välja mõista kostjalt.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja esitas hagiavaldusele vastuse 19.06.2013. Kostja ei tunnista hagi. Kostja leiab, et hagis ära toodud asjaolud ei vasta tegelikkusele ning vajavad kostjapoolset selgitust. Suhted hageja ja kostja vahel ei ole seotud investeeringu tegevusega. Tegemist on laenusuhetega juriidiliste isikute vahel. Pooled sõlmisid 05. märtsil 2011.a.laenulepingud. Laenulepingud olid poolte vahel sõlmitud vabatahtlikult seoses poolte vastastikuse huviga. Hagejapoolseks kaesoleva lepingu eesmargiks oli finantstulu saamine intresside naol, milline oli määratletud pooltevahelise kokkuleppe tulemusena. Ent ajavahemikul 04.03.2011 kuni 04.04.2011.a. hageja ei kandnud kostjale üle raha summas 50,000.00 eurot.
11.Hageja saatis kohtule täiendavalt 10.07.2012 a erikokkuleppe lepingule 04.03.2011. Kostja selgitab, et hagejapoolsel initsiatiivil 10.07.2012 a. pooled sõlmisid erikokkuleppe lepingule 04.03.2011. Ent parast selle erikokkuleppe allkirjastamist hageja ei täida käesoleva erikokkuleppe p.2.1. ja ei kandnud 03.10.12 kostjale üle raha summas 50,000.00 euro. Seega, vastavalt punktile 3.2. käesoleva erikokkuleppe punkt 3.1 oli tühistatud. Selliselt pole Hagejal mingit õigust saada ükskõik millist lisatulu, milline ei ole käsitletud Laenulepinguga 04.03.2011. Hageja saatis kohtule täiendavalt laenuleping 05.11.2011.a. Kostja selgitab, et nimetatud lepingu alusel, vastavalt punktile 2, XXXOÜ annab OÜ XXX üle rahalised vahendid. Ent mitte teistpidi, nagu on märgitud hagis. Seega, kõik arvestused , mille alusel tehtud hagi, ei ole õige. Peale selle soovib kostja selgitada kohtule, et ei nõustu lisadega, millised hageja saatis kohtule täiendavalt. Kostja palub mitte käsitleda nimetatud materjale tõendina hagi kohta, kuna lisad ei kirjutatud alla või ei vasta tegelikkusele. Kostja ei soovi esitada vastuhagi. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hagi on hageja poolt tõendamata.
12.23.09.2013 esitas kostja täiendava vastuse hagile, kus märgib, et kostja hinnangul on kohus asja õigesti menetlusse võtnud ning menetluslikult puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks. Kostja selgitas, et raha on laekunud kostjale 04.03.2011.a. 05.03. 2011.a. olid poolte vahel sõlmitud laenulepingud. Laenulepingud olid poolte vahel sõlmitud vabatahtlikult seoses poolte vastastikuse huviga. Hagejapoolseks lepingu eesmargiks oli finantstulu saamine intresside naol, milline oli määratletud pooltevahelise kokkuleppe tulemusena ja moodustas 16,89% summast aastas. Põhilaenu saldosumma moodustas sõlmitud lepingu alusel seisuga 05.03.2011.a. 50.000,00 USD. Pärast selle lepingu allkirjastamist ajavahemikus alates 06.03.2011.a. kuni 10.08.2012.a. oli hageja poolt kostjale üle kantud 39.700,00 Ameerika USD ja 308.250,00 EUR. Seega võlasumma moodustas 89.700,00 USD ja 308.250,00 EUR. Kostja märgib, et hageja initsiatiivil kostja maksis hagejale reedeti intresse. Väljamakstud intresside summa moodustas üldise 3.220,28 USD ja 10.849,05 EUR. Peale selle, hageja nõudmisel maksti osaliselt ka põhivõlga. Kostja märgib ära ka selle, et hageja initsiatiivil ajavahemikus alates 27.02.2012.a. kuni 05.03.2012.a. põhivõlg summas 18.528,41 USD oli tagastanud eurodes. Summa eurodes moodustas 13.970,08 EUR ja 02.08.2012 3997,53 USD oli tagastanud eurodes. Summa eurodes moodustas 3.237,92 EUR. Kokku -22.525,94 USD
2-13-14823
(18.528,41 USD+3.997,53 USD) moodustas +17.208,00 EUR (13.970,08 EUR +3.237,92 EUR) 08.03.2012 hageja initsiatiivil põhivõlg summas -1.716,51 EUR oli tagastanud USD-S. Summa Ameerika USD-s moodustas 2.273,00 USD. Kokkuvõttes - 20.252,94 USD (2.273,00 USD +(22.525,94 USD)) moodustas +15.491,49 EUR (17.208,00 EUR +-(1.716,51EUR)) Ajavahemikus alates 06.03.2011.a. kuni 10.08.2012.a. olid kostja poolt tehtud hagejale valjamaksed põhisummalt -69.447,06. USD ja – 323.741,41EUR. Viimane väljamaks kostja poolt hagejale tehtud 10.08.2012. Seega laenusumma seisuga 11.augustil 2012.a.moodustab -0 USD (89.700,00 USD+-20252,94+ -69.447,06USD). ja 0,08 EUR (308.250,00+15.491,49 EUR. +-323.741,41 EUR). Pärast 11.augustit 2012.a hageja kostjale raha üle ei kandud. Seega põhivõla summa moodustab kostja arvates mitte 36 648,11 EUR nagu on ära märgitud hagis, aga 0,00 USD ja 0,08 EUR.
13.30.09.2013 saatis kostja kohtule veel ühe kirja, milles märgib, et kostja ei tunnista hagi täielikult. Arveldus ja pangaväljavõtted kostja esitas kohtule 23.09.2013. aastal. Peale selle soovib kostja selgitada kohtule, et ei nõustu materjalidega (Lisa2 ja Lisa3), millised hageja saatis kohtule täiendavalt ajavahemikus alates 23.09.2013.a. kuni 27.09.2013.a. Kostja selgitab, et Lisa 2 kirjavahetus ei ole seotud laenulepinguga ning Lisa 3 intressi arvestus ei ole õige ja raha väljamaksekord ei vasta tegelikkusele. Kostja palub mitte käsitleda nimetatud materjale tõendina hagi kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus käsitleb esmalt hageja põhinõuet (I), seejärel hageja intressinõuet ja viivisenõuet (II) ning jaotab vastavalt asja lahendamise tulemusele menetluskulud (III). Lõpuks käsitleb kohus tsiviilasja hinda, hageja poolt hagi esitamisel vähem tasutud riigilõivu tasumisega seonduvat ja lahendab hageja taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks (IV). I
15.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid kaks 04.03.2011 kuupäevaga dateeritud laenulepingut, mille alusel hageja laenas kostjale raha. Laenulepingute digitaalne allkirjastamine kostja 05.03.2011 poolt nähtub ka kohtule esitatud lepingutest (tl 157-161). See, et laenulepingud oli kostja poolt allkirjastatud 05.03.2011, ei oma käesolevas asjas sisulist tähtsust, kuna pooled ei vaidle laenulepingu kuupäeva üle, vaid selle üle, kas ja millises ulatuses kostja on hagejalt laenuks saadud raha hagejale tagastanud või mitte. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja võlgneb hagejale laenulepingute ja selle lisade alusel antud laenu eest intresse või mitte. Nimetatud kaks laenulepingut on sisult identsed, erinevus on üksnes laenulepingute punktides 3 ja 4, mis käsitlevad hagejale laenuintressi maksmist erinevas suuruses sõltuvalt laenusumma tagastamise kiirusest. Laenulepingute erinevus laenusumma tagastamise tähtaja osas (laenulepingute p 3, vrdl tl 157 ja 159) ei ole laenu põhisumma tagastamise vaidluses oluline, kuna kostja pole väitnud, nagu ei oleks hagis nõutava laenusumma tagastamise tähtaeg saabunud. Kostja väidab, et ta ei ole hagejale üldse võlgu (välja arvatud 8 eurosenti, vt tl 196). Kuna esmalt käsitleb kohus laenu põhisumma väljamaksmist ja selle tagastamist, siis selles aspektis ei oma laenulepingute erinevus ka intressi suuruse osas tähtsust ja kohus nimetab parema arusaadavuse huvides pooltevahelisi 04.03.2011 laenulepinguid „laenulepinguks“ ainsuses. Samuti nimetab kohus pooltevahelisi laenulepinguid 04.03.2011 laenulepinguks sõltumata asjaolust, et kostja allkirjastas nimetatud laenulepingu 05.03.2011 (kohus märgib, et ka kohtuinfosüsteemist nähtuval allkirjastamissertifikaadil on lepingu kuupäevaks nimetatud 04.03.2011 ja viidatud „lepingule“ ainsuses).
2-13-14823
16.Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 10.07.2012 sõlmisid pooled erikokkuleppe 04.03.2011 laenulepingule (tl 25-26) ja 02.08.2012 sõlmisid pooled veel ühe erikokkuleppe 04.03.2011 laenulepingule (tl 27). Mõlemas nimetatud erikokkuleppes käsitlevad pooled 04.03.2011 laenulepingut ühe lepinguna (ainsuses), mis kinnitab asjaolu, et pooled käsitlesid 04.03.2011 sõlmitud kahte laenulepingut sisuliselt ühe lepinguga, mille ainsaks erisuseks oli laenuintressi protsendi suurus sõltuvalt laenusumma tagastamise kiirusest (tähtajast). Laenulepingu punkti 3 sõnastus, mille kohaselt peaks laenu tagastama mitte laenusaaja, vaid hoopis laenuandja, on kohtu hinnangul ilmselge eksitus, mida on kinnitanud kohtu küsimusele vastates ka hageja (tl 137). Samuti ei ole kostja kunagi väitnud, et hoopis laenuandja peaks enda poolt antud laenu tagastama. Võlaõigusseaduse („VÕS) § 29 lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu. Seega tuleb pooltevahelist 04.03.2013 laenulepingut tõlgendada tavapäraselt, st nii et laenu peab tagastama laenusaaja.
17.Hageja on oma põhinõude suurusena näidanud 32 542,70 eurot (tl 170, tl 248). Kuigi antud summa on 54 sendi võrra suurem hagis (tl 2) märgitud summast, ei saa antud marginaalset vahet lugeda hagi muutmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku („TsMS“) § 376 lg 4 p 2 kohaselt hagi muutmiseks ei loeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist.
18.Asja õigeks lahendamiseks on oluline, et poolte vahel ei ole sisulist vaidlust laenu andmises. Oma esimeses vastuses hagile (tl 62-64) on kostja küll väitnud, et kõik arvestused, mille alusel hagi on tehtud, ei ole õiged, kuid nii selles kui järgnevates vastustes on kostja põhimõtteliselt kinnitanud laenu saamist. Kostja on oma 23.09.2011 vastuses (tl 196) kinnitanud, et lisaks 50 000 USD kostjale ülekandmisele (mida tõendab tl 162 asuv maksekorraldus nr 174) on pärast lepingu allkirjastamist ajavahemikus 16.03.2011 kuni 10.08.2012 hageja poolt kostjale üle kantud 39 700 USD ja 308 250 eurot. Seega võlasumma moodustab kokku 89 700 USD ja 308 250 eurot (vt tl 196). Täpselt samasuguses summas kostjale laenu andmist näitavad ka hageja arvestused (vt tl 170). Seega on paljasõnalised kostja väited selle kohta, nagu oleks kõik hageja arvestused ebaõiged. Hageja arvestuste õigsust kostjale antud laenusumma osas kinnitab sendi täpsusega kostja ise (vrdl toimiku lk 170 ja tl 196). Asjakohatud on kostja väited, milles ta palub hageja 23.09.2013 menetlusdokumendi lisa 3 (tl 166 – 170) mitte käsitleda tõendina hagi kohta. Hageja 23.09.2013 menetlusdokumendi lisa 3 ei olegi iseseisvaks tõendiks, vaid tegemist on hageja poolt kohtule esitatud võlaarvestusega, mille õigsust kostjale ülekantud laenusummade osas lisaks kostja enda identsetele andmetele kinnitavad hageja poolt esitatud tõendid kostjale tehtud ülekannete kohta (vt tl 162, tl 179 – 183).
19.Hageja on lisaks laenu andmisele esitanud ka arvestused ja tõendid selle kohta, millises ulatuses on kostja laenu hagejale tagastanud. Hageja poolt tl 166-170 esitatud arvestusest nähtub, et kostja laenu põhisumma jääk seisuga 01.04.2013 oli 29 450,16 eurot ja 3960 USD. 3960 USD arvestatuna Euroopa Keskpanga kursiga seisuga 01.04.2013, st 1 euro = 1,2805 USD on 3092,54 eurot (poolte vahel ei ole vaidlust nimetatud kursi kasutamise osas ja kostja ei vaidle hagile vastu põhjusel, nagu oleks hageja kasutanud USD euroks ringiarvestamiseks ebaõiget kurssi). Seega on hageja arvestuste kohaselt kostja poolt tagastamata laenu põhisumma kokku 32 542,70 eurot (29 450,16 eurot + 3092,54 eurot). Hageja poolt laenu tagastamise osas esitatud arvestuste õigsust kinnitavad hageja poolt esitatud pangaväljavõtted (tl 184-193). Samas kohus rõhutab, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja tõendamiskoormuseks on tõendada laenu andmine, mida hageja on ka teinud (vt kohtuotsuse p 18). Kui kostja väidab, et ta on tagastanud hagejale laenu suuremas summas, kui on näidatud hageja poolt, siis on kostja kohustuseks tõendada laenu tagastamist enda poolt väidetud mahus.
2-13-14823
20.Kostja väidab oma 23.09.2013 vastuses hagile (tl 195-197), et on hagejalt saadud laenu (summas 89 700 USD ja 308 250 eurot, mille üle sisulist vaidlust ei ole, vt kohtuotsuse p 18) peaaegu täies ulatuses tagastanud ning põhivõla summa moodustab 0,08 eurot. Kostja on esitanud ka laenu põhiosa ja intresside arvestuse tabelid EUR ja USD kohta (tl 198-204), kuid kohus ei saa nimetatud tabeleid käsitleda iseseisva tõendina, vaid üksnes kostja seisukohtade selgitamise abimaterjalina (analoogselt märkis kohus eelnevalt, et tl 166-170 hageja 23.09.2013 menetlusdokumendi lisa 3 ei ole iseseisvaks tõendiks, vaid tegemist on hageja poolt kohtule esitatud võlaarvestusega). Kostja poolt laenu tagastamist hagejale saaksid aga põhimõtteliselt tõendada kostja poolt esitatud pangaväljavõtteid, mis kajastavad hagejale makstud summasid (tl 205-219). Kostja poolt esitatud pangaväljavõtetest nähtuvalt on kostja hagejale 04.03.2011 laenulepingu järgi tagastanud järgmised summad: 1200 EUR ja 56 921,39 USD (tl 208), 15 828,75 USD ja 53 152,43 EUR (tl 210), 14 775,49 EUR (tl 213) ja 20 904 EUR (tl 217). Seega nähtub kostja poolt esitatud pangaväljavõtetest hagejale laenu tagastamine kokku summas 72 750,14 USD ja 90 031,92 EUR. Järelikult kostja enda poolt esitatud andmete järgi oleks tema võlg hageja ees oluliselt suurem kui summa, mida hageja on nõudnud ning kostja ei ole tõendanud laenu tagastamist tema poolt väidetud ulatuses.
21.Kuna laenu tagastamise tõendamiskoormus lasub kostjal ja kostja ei ole tõendanud oma väiteid laenu tagastamise kohta (veelgi enam, kostja esitatud tõendite kohaselt oleks kostja võlg hageja ees oluliselt suurem kui hageja hagis nõuab), lähtub kohus laenu tagastamise ja tagastamata jätmise osas hageja poolt esitatud arvestusest (tl 166-170), mida kinnitavad ka hageja esitatud pangaväljavõtted (tl 184-193). Hageja kasutatud valuutavahetuskursside õigsust kostja kahtluse alla seadnud ei ole. Kostja ei ole ka väitnud ega tõendanud, nagu oleks ta hagejale laenu tagastanud sularahas. Kuigi kostja esitatud laenu põhiosa ja intresside arvestuse tabelitest EUR ja USD kohta (tl 198-204) võib järeldada, et mingid arveldused toimusid ka sularahas, ei ole kostja selle kohta mingeid tõendeid esitanud. Hageja on vastusena kohtu küsimusele 01.10.2013 istungil selgitanud, et kostja ei ole hagejale laenu põhisummat sularahas tagastanud, kostja on tasunud sularahas üksnes intressi, kuid intressi sularahas tasumist on hageja kohtule esitatud võlaarvestuses juba arvesse võtnud (tl 248).
22.Kostja väide, et hageja 23.09.2013 menetlusdokumendi lisa 2 (tl 163 – 165) ei ole seotud laenulepinguga, ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust, kuna kohus luges eelnevalt teiste tõendite alusel tõendatuks hageja poolt kostjale laenu andmise ja laenu (osalise) tagastamata jätmise. Seega kohus ei arvesta asja lahendamisel hageja poolt esitatud 04.04.2011 e-kirja ja selle lisasid (tl 163-165).
23.Asja õigeks lahendamiseks ei oma tähtsust ka hageja esitatud kostja poolt allkirjastamata saldoteatised (tl 176 ja 177), kuna need ei kajasta kostja nõustumist hageja nõudega. Samuti ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust kostja 18.01.2012 allkirjaga saldokinnitus, mis kajastab võlga 31.12.2011 seisuga (tl 171). Kuivõrd puudub vaidlus, et laenu tagastamine toimus kostja poolt ka 2012 aastal ja hagi esitati 2013 aastal, ei saa võla arvestamiseks aluseks võtta suvalist ajahetke, peale mida võla tagastamine jätkus.
24.Kostja väide 10.07.2011 erikokkuleppe p 3.1. tühistamise kohta (tl 63) ei ole asjassepuutuv. Kostja väidab, et 10.07.2011 sõlmitud erikokkuleppe 04.03.2011 laenulepingule (tl 25-26) p 3.1. hagejale lisatasu maksmise kohta on vastavalt erikokkuleppe punktile 3.2. tühistatud, sest hageja ei täitnud oma kohustust kanda kostjale 03.10.2012 üle 50 000 eurot. Kostja väidab, et seetõttu ei ole hagejal õigust saada ükskõik millist lisatulu, milline ei ole käsitletud 04.03.2011 laenulepinguga. Kohus märgib, et käesolevas asjas hageja ei nõuagi kostjalt lisatulu, vaid antud laenu tagastamist ja intressi vastavalt kokkuleppele. Hageja on selgitanud, et 10.07.2011 erikokkuleppe alusel jäi 50 000 eurot üle kandmata, kuna kostja ei tagastanud raha, mida pidi
2-13-14823
kokkuleppe alusel maksma (tl 138). Seega hageja ei nõua kostjalt üle kandmata summade tagastamist ega 10.07.2011 sõlmitud erikokkuleppe lisatulu. Ka kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks hagejale seda lisatulu maksnud. Sõltumata sellest, kas 10.07.2011 sõlmitud erikokkuleppe p 3.1. on tühistatud või mitte, ei muuda see kostja kohustust tagastada hagejalt saadud laenu, kusjuures saadud laenu suuruse osas on pooled esitanud identsed andmed (vt kohtuotsuse p 18).
25.Lähtudes eeltoodud kohtu põhjendustest ja kohtu poolt käsitletud tõenditest loeb kohus tõendatuks, et hageja on andnud kostjale laenu summas 39 700 USD ja 308 250 eurot, millest on tagastamata põhivõlg summas 32 542,70 eurot. Nimetatud nõude osas tuleb hagi rahuldada ja antud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nendevaheline suhe tuleb kvalifitseerida laenulepinguna. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei ole oma kohustust laenu tagastamise osas täitnud. Asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse asjakohased sätted, mida kohus alljärgnevalt ka tsiteerib. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
II
26.Järgnevalt käsitleb kohus hageja intressinõuet. Hageja on menetluse kestel esitanud vastakaid andmeid oma kõrvalnõuete kohta. Esmalt on hageja 02.04.2013 hagiavalduses väitnud, et maksmata intressid seisuga 01.04.2013 moodustavad 1758,05 eurot ja 544,98 USD, samuti viivised 1705,22 eurot ja 277,99 USD (tl 4). 04.04.2013 täpsustuses hagiavaldusele selgitas hageja, et kõrvalnõuded ehk intressid tasumata võlasummast moodustavad 4105,95 eurot (tl 3435). Seejärel on hageja oma 12.07.2013 arvamuses viidanud uuesti intressile 1758,05 ja 544,98 USD ning viivistele 1705,22 eurot ja 277,99 USD (tl 86). Intressi ega viiviste arvutuskäiku hageja ei esitanud. 13.09.2013 eelistungil on hageja viitega tl 34 jällegi kinnitanud, et hageja nõuab laenulepingu sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetena intressi, mitte viivist (tl 138). Kohus kohustas hagejat esitama hiljemalt 23.09.2013 oma täpsustatud nõude koos seni puuduvate tõenditega. Kohus selgitas, et kohtule peab olema arusaadav nõude kujunemine, sh erinevate valuutade lõikes ja nõude täpne summa (tl 138). Hageja esitas küll kohtule 23.09.2013 täiendavad tõendid põhinõude osas, kuid intressinõude kujunemist selgitavaid andmeid ega arvutuskäiku hageja ei esitanud. 01.10.2013 istungil kinnitas hageja esindaja taaskord, et hageja nõuab laenulepingu sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetena alusel intressi, mitte viivist. Samas hageja esindaja nõustus, et toimikus intressiarvestust näha ei ole. Hageja kinnitas, et nõuab intressi summas 2183,65 eurot, mis nähtub tl 177 asuvast saldoteatisest, mis hageja arvates ongi vaadeldav intressiarvestusena (tl 248).
27.Kohus leiab, et hageja ei ole oma intressinõuet tõendanud ja seetõttu tuleb intressinõue jätta täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja tõendamiskoormuseks on tõendada nii nõutava intressi määr, ajavahemik, mille eest intressi nõutakse kui ka esitada arusaadav intressiarvestus, kuid hageja ei ole seda teinud. Hageja on oma sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuete osas kokku vähemalt neljal korral muutnud oma seisukohta selles, kas hageja nõuab nii intressi kui ka viivist ja millises summas hageja intressi nõuab. Vaatamata sellele, et hagejal on professionaalne esindaja ja hagejal on
2-13-14823
olnud korduvalt võimalus esitada oma arusaadav intressinõue ning seda kinnitavad tõendid, ei ole hageja seda teinud. Seejuures tuleb rõhutada, et kohus kohustas 13.09.2013 eelistungil hagejat esitama hiljemalt 23.09.2013 oma täpsustatud nõude koos seni puuduvate tõenditega. Kohus selgitas, et kohtule peab olema arusaadav nõude kujunemine, sh erinevate valuutade lõikes ja nõude täpne summa (tl 138). Vaatamata kohtu nõudele ja selgitustele, hageja oma intressinõude kujunemist selgitavaid andmeid, arvutuskäiku ega vastavaid tõendeid ei esitanud. Seejuures tuleb arvestada, et hageja ja kostja sõlmisid kaks 04.03.2011 kuupäevaga dateeritud laenulepingut, mille alusel hageja laenas kostjale raha (tl 157-161). Nimetatud kaks laenulepingut on sisult identsed, erinevus on üksnes laenulepingute punktides 3 ja 4, mis käsitlevad hagejale makstava laenuintressi suurust sõltuvalt laenusumma tagastamise kiirusest. Ühes lepingus on näidatud intressimäärana 19,49% aastas (tl 157), teises 16,89% aastas (tl 159). Hageja pole aga selgitanud isegi seda, millisest intressimäärast ta oma nõudes nähtub.
28.Hageja poolt lõplikult määratletuid intressinõudeks oli 2183,65 eurot, mis hageja väitel nähtub tl 177 asuvast saldoteatisest, mis hageja arvates ongi vaadeldav intressiarvestusena (tl 248). Kohus leiab, et tl 177 asuv saldoteatis ei tõenda hageja intressinõuet. Toimiku lk 177 asuv allkirjastamata saldoteatis ei kajasta nõutavat intressi määra, ajavahemikku, mille eest intressi nõutakse ega kujuta endast ka muul moel arusaadavat intressiarvestust. Samuti ei tõenda hageja intressinõuet kohtule 01.10.2013 eelistungil esitatud XXX 30.09.2011 e-kiri koos lisadega (tl 239-246), mis hageja väitel tõendab intresside arvestust vastavalt likviidsusele. Nimetatud e-kiri ja selle lisaks olevad tabelid kajastavad erinevaid saldosid 2011 aastal. Kuivõrd puudub vaidlus, et laenu tagastamine toimus kostja poolt ka 2012 aastal ja hagi esitati 2013 aastal, ei saa võla arvestamiseks aluseks võtta suvalist ajahetke 2011 aastal, peale mida võla tagastamine jätkus (seejuures 10.07. 2012 ja 02.08.2012 sõlmiti veel erikokkulepped laenulepingule, vt tl 25-27). Lisaks ei nähtu XXX 30.09.2011 e-kirjast ja hageja poolt selle e-kirja lisana esitletud dokumentidest (tl 239-246) arusaadavat intressi arvestust isegi 2011 aastal. Kohus ei saa asuda hageja advokaadi rolli ja ise hageja poolt esitatud suvaliste dokumentide alusel intressinõuet välja arvutada (mis ei oleks antud juhul võimalik ka ainuüksi vajalike lähteandmete puudumise tõttu). Kokkuvõttes jätab kohus rahuldamata hageja nõude intressi väljamõistmiseks summas 2183,65 eurot.
29.Edasi käsitleb kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõuet. Hageja on esitanud nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest (02.04.2013.a.) kuni põhinõude (32 542,70 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
30.VÕS § 113 lg 1 teise lauses on küll sätestatud, et „kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär“, kuid kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses ulatuses ka juhul, kui lepingus on intressimäär kõrgem ja hagejal oleks iseenesest õigus nõuda ka suuremat viivist. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
31.Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja TsMS § 367 põhinev viivisenõue kuulub rahuldamisele. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega võib võlausaldaja nõuda
2-13-14823
lisaks põhivõlale ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole kohtule esitanud oma viivisenõude arvestust kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohus leiab, et TsMS § 367 võimaldab viivise välja mõista ka hageja taotletud viisil ehk alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna VÕS § 113 lg 1 alusel saab seadusjärgse viivise igal ajahetkel välja arvutada, siis ei teki küsimust kohtuotsuse täidetavusest.
III
32.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd käesoleval juhul rahuldas kohus hagi osaliselt (kohus rahuldas hagi summas 32 542,70 eurot ja jättis hagi rahuldamata summas 2183,65 eurot), siis jäävad menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldamise ulatust arvestades peaks täpse arvutuse kohaselt menetluskulud 6,29 % ulatuses jääma hageja kanda ja 93,71 % ulatuses kostja kanda, millise jaotuse kohus peab aga mõistlikuks ümardada täisarvudeni. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda 6 % ulatuses ja kostja kanda 94 % ulatuses.
33.Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
IV
34.TsMS § 442 lg 1 p 51 kohaselt peab kohus otsuse sissejuhatuses märkima ka tsiviilasja hinna. Vastavalt TsMS § 122 tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.
35.Käesolevas asjas on hageja määratlenud oma lõpliku nõude järgnevalt: põhinõue summas 32 542,70 eurot + 2183,65 eurot, st kokku 34 726,35 eurot. Hagihinna arvutamisel lisandub nimetatud summale TsMS 367 sätestatud viivisenõue ühe aasta eest, st 2766,13 eurot (8,5% põhinõude summalt 32 542,70 ühe aasta eest). Seega hagihinnaks käesolevas asjas on 34 726,35 + 2766,13 = 37 492,48 eurot.
35.TsMS § 139 lg 2 sätestab, et riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Käesoleva tsiviilasja hagi hind on 37 492,48 eurot. Hagi esitati 02.04.2013. Riigilõivu täismäär hagilt hinnaga kuni 50 000 eurot on oli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt 1000 eurot; juhul, kui hagiavaldus oleks esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 850 eurot. Toimikust nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 850 eurot (tl 28). Hageja ei ole esitanud hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Seega oleks tulnud hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 1000 eurot ning hageja on
2-13-14823
tasunud riigilõivu 150 eurot ettenähtust vähem.
36.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Arvestades eeltoodut ning kooskõlas TsMS § 179 lg-ga 1 mõistab kohus hagejalt välja vähem tasutud riigilõivu 150 eurot riigituludesse. Kohus selgitab, et riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, kõikidel viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele.
37.Kohus selgitab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6). TsMS § 179 lg 9 on sätestatud, et käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
38.Hageja on esitanud hagis taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks (tl 5). Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks puuduvad TsMS § 468 lg 1 ja lg 3 sätestatud alused. Samuti ei ole hageja andnud täitmise tagatist (TsMS § 469), mistõttu ei ole võimalik kohtuotsust viivitamata täidetavaks tunnistada ka tagatise vastu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.