Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

taotlus

menetluskuludelt

edasiulatuva

viivise

1(11)

2-10-7006 Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Eelnev menetlus Hageja esitas 28. aprillil 2011 kohtule hagiavalduse ja taotluse kostja I kaasamiseks (t.l.-31-36, I kd). Viru Maakohtu 03. mai 2011 kohtumäärusega (t.l.-82-83, I kd) võttis kohus hagi menetlusse ja kaasas kostjana menetlusse kostja I. Viru Maakohtu 19. jaanuari 2012 kohtunõudega (t.l.-108, I kd) kohustati hagejat esitama hagiavaldus kõigi kostjate vastu. Hageja esitas 30. jaanuaril 2012 kohtule hagiavalduse kostja I ja kostja II vastu (t.l.-116-120, I kd). Kohus võtab hagi lahendamisel aluseks 30. jaanuaril 2012 esitatud hagiavalduse (t.l.-116-120, I kd). Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja I sõlmisid 27. juunil 2006 järelmaksuga müügilepingu nr 0132606L, mille esemeks oli sõiduauto Mercedes-Benz E200 Kompressor 2,0, ehitusaasta 2001. Lepinguga kohustus hageja andma sõiduauto lepingus märgitud ajaks kostja I valdusesse ja kasutusse ning kostja I kohustus maksma selle eest hagejale lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär on sätestatud lepingu p-s 2.1. ja viivisemäär p-s 5.1. Hageja väitel rikkus kostja I lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Kostjal I on tasumata arved põhiosa ja intressi osas kokku 809,54 eurot (12 666,51 krooni). Et kostja ei ole tasunud liikluskindlustusmakseid, maksis hageja kindlustusandjale liikluskindlustuse makseid summas 48,96 eurot (766 krooni). Hageja teatas kostjale I võlgnevusest ning andis kostjale I tähtaja võlgnevuse tasumiseks, kostja I võlgnevust hageja antud tähtajaks ei kustutanud ja hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. 2(11)

2-10-7006 Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu oli kostjal I kohustus anda lepingu eseme, sõiduauto valdus üle hagejale. Et kostja I lepingu eset ei tagastanud, pöördus hageja vara tagastamiseks vastavat teenus pakkuva ettevõtte poole, kes tagastas lepingu esemeks oleva sõiduauto hagejale

3(11)

2-10-7006 Kostja II vastus Vastuses hagiavaldusele (t.l.-131, I kd) kostja II nõustub, et hageja ja kostja I vahel sõlmiti 27.juuni 2006 järelmaksuga müügileping nr 0132603L, mille esemeks oli sõiduauto MercedesBenz. Samal päeval sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu selleks, et kostja I võiks osta järelmaksuga ülalnimetatud sõiduauto. Kostja II sai teada, et kostja I jättis järelmaksulepingu enda poolt täitmata, s.o esitatud arved tasumata. Kostja II on seisukohal, et kostja I palk võimaldab kustutada võlgnevusi. Kostja II ei hagi õigeks võta ega tunnista hagiavalduses kostja II vastu suunatud nõudeid. Kostja II leiab, et menetlus tema suhtes tuleb lõpetada ja võlgnevusnõudeid tuleb esitada kostjale I. menetluskulud tuleb jätta põhivõlgniku kostja I kanda. Hageja seisukoht kostjate vastuväidete osas Hageja ei nõustu kostjate vastuväitega, et hageja oleks pidanud oma nõuded esitama üksnes põhivõlgnik kostja I vastu. Hageja väitel on käendaja kostja II ning hageja sõlminud 27. juunil 2006 käenduslepingu, mille p-i 1 kohaselt kohustub käendaja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga kostjaga I liisinguandja hageja ning kostja I vahel 27. juunil 2006 sõlmitud liisingulepingust nr 0132606L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käendatavaks summaks oli 15 604,73 eurot. VÕS § 145 lg 1 kohaselt tekib käendaja vastutus reeglina automaatselt juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, mida käendati. Seaduses sätestatud reegli kohaselt tekib käendaja vastutus solidaarsena põhivõlgniku vastutuse kõrvale. Käendaja vastutus tekib automaatselt alates põhivõlgniku poolt kohustuse rikkumisest. Seega võib võlausaldaja käenduslepingust tuleneva nõude käendaja vastu esitada kohe pärast põhivõlgnikupoolset täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist (Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Paul Varul., Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2006). Hageja esitas omapoolse seisukoha (t.l.-150-151, I kd), milles märgib, et kostja I on peale hagi esitamist 13. veebruaril 2012 maksnud hagejale võlgnevuse kustutamiseks 100 eurot ning seega on hageja nõue vähenenud 100 euro võrra. Hageja tõendid Järelmaksuga müügileping nr 0132606L (t.l.-44-48, I kd); maksegraafik (t.l.-49, I kd); järelmaksuga müügilepingu üldtingimused (t.l.-50-54, I kd); üleandmise-vastuvõtmise akt (t.l.-55, I kd); arved (t.l.-56-59, I kd); liikluskindlustuse makse arve (t.l.-60, I kd); Seesam arve nr 31229698 (t.l.-61, I kd); kinnituskiri (t.l.-62, I kd); teatis lepingu ülesütlemise kohta (t.l.-63, I kd); üleandmise-vastuvõtmise akt (t.l.-64, I kd); vara müügiakt (t.l.-65, I kd); müügileping (t.l.-66, I kd); vara tagastusteenuse arve (t.l.-67, I kd); maksekorraldus nr 23703 (t.l.-68, I kd); arve nr 282601895 (t.l.-69, I kd); maksekorraldus nr 23978 (t.l.-70, I kd); arve nr 282603933 (t.l.-71, I kd); maksekorraldus nr 24987 (t.l.-72, I kd); õiend (t.l.-73, I kd); võlateade (t.l.-74, I kd); käendusleping (t.l.-75-76, I kd); nõue (t.l.-77, I kd); võlateade käendajale (t.l.-78, I kd); õiend (t.l.153, I kd). Kostja I tõendid Kostja I tõendeid kohtule ei esitanud. 4(11)

2-10-7006 Kostja II tõendid Kostja II tõendeid kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks 5557,18 eurot ja viivis põhinõudelt 5557,18 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni määras 7% aastas. Kostjad hagi õigeks ei võta. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja I sõlmisid 27. juunil 2006 järelmaksuga müügilepingu nr 0132606L, mille esemeks oli sõiduauto Mercedes-Benz E200 Kompressor 2,0, ehitusaasta 2001 (t.l.-44-48, I kd). Kostja kohustus tasuma osamaksed ja intressi maksegraafiku alusel (t.l.-49, I kd). Intressimäär on kokku lepitud 6% aastas (t.l.-44, I kd) ja viivisemäär 7% aastas (t.l.-45, I kd). Hageja on omapoolsed kohustused täitnud. Hageja on jaanuaris 2008 kostjaga I sõlmitud lepingu erakorraliselt üles öelnud. Kostja on tarbija VÕS § 34 mõttes. Hageja väitel on kostjal I tasumata maksegraafiku alusel enne lepingu erakorralist ülesütlemist sissenõutavaks muutunud ja tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Kostjal I on tasumata arved põhiosa ja intressi osas kokku 809,54 eurot (12 666,51 krooni). Kostjad nimetatud arvete osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub hageja väitega. Võlaõigusseaduse (VÕS) 361 kohaselt, liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Lähtuvalt VÕS § 397 lg 1, majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole, et lepingus on kokku lepitud intress 6% aastas ning intressi arvestus on märgitud maksegraafikus. Vastavalt lepingu p 21. (t.l.-48, I kd) ja järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste p 1.3. (t.l.-50, I kd) kohustus kostja tasuma hagejale maksegraafiku alusel makseid igakuiselt. Hageja on esitanud kostjale I arved oktoobri 2007, novembri 2007, detsembri 2007 ja jaanuari 2008 osamaksete tasumiseks (t.l.56-59, I kd). Vaidlust ei ole, et arved on tasumata. Nelja arve alusel on kostjal I tasumata kokku osamaksed ja intress 3 x 3180,24 + 3125,79 = 12 665,51 krooni ehk 809,54 eurot, sealjuures intress 639,34 + 626,64 + 613,87 + 601,04 = 2480,89 krooni ehk 158,56 eurot. Arvetel märgitud osamaksed ja intress vastavad maksegraafikule (t.l.-49, I kd). Pooled on üldtingimuste p-s 7.4. (t.l.-54, I kd) - „ostja poolt lepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress“ - määratlenud, millise kohustuse täitmine toimub eelisjärjekorras s.o mittetäieliku täitmise puhul eelistatakse osamakset intressile. Kohus järeldab, et hageja poolt oktoobri 2007 arvel märgitud summa 3180,24 krooni vähendamine summani 3125,79 krooni 5(11)

2-10-7006 toimus osamakse arvelt. Seega tuleb nelja arve alusel tasumata osamakseid vähendada 3180,24 – 3125,79 = 54,45 krooni ehk 3,48 euro võrra ning tasumata osamaksete summa moodustab 2540,90 – 54,45 + 2553,60 + 2566,37 + 2579,20 = 10 185,62 krooni ehk 650,98 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et kostjal I on hagejale lepingu alusel tasumata nelja kuu osamaksed 650,98 eurot ja intress 158,56 eurot. Kuna kostja I on liisingulepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Kohus loeb tõendatuks ja põhjendatuks, et kostjal I on kohustus maksta hagejale liisingulepingus kokku lepitud osamaksed kokku 650,98 eurot ja intressi makseid summas 158,56 eurot, kokku 809,54 eurot. Hageja väitel ei ole kostja I tasunud liikluskindlustusmakseid ning hageja maksis kindlustusandjale liikluskindlustuse makseid summas 766 krooni ehk 48,96 eurot. Kostjad liikluskindlustusmaksete osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub hageja väitega. Lähtuvalt VÕS § 455 lg 1 ja lg 2 võib sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda kindlustusvõtja asemel ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Kui kindlustuslepingujärgse makse tasub pandipidaja, tagab ka pandipidaja nõuet kindlustusvõtja vastu pant kindlustusvõtja nõudele kindlustusandja vastu. Lepingu üldtingimuste p 6.3.2. (t.l.-52, I kd) kohaselt on kostjal I kohustus tasuda lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel liisingfirmale kõik kindlustusmaksed, mida on kandnud hageja kui liisinguandja. Vaidlust ei ole, et leping oli lõpetatud ennetähtaegselt ülesütlemisega jaanuaris 2008. Samuti ei ole vaidlust, et kostjal I on tasumata kindlustusmaksed kokku 211,76 eurot. Hageja väidet tõendavad kinnituskiri (t.l.-62, I kd), Seesam arve nr 31229698 (t.l.-61, I kd) ja liikluskindlustuse makse arve (t.l.-60, I kd), millest selgub, et hageja on tasunud kostja I asemel liikluskindlustuse maksed kokku 766 krooni ehk 48,96 eurot. Kohus leiab, et kuigi leping poolte vahel oli lõpetatud jaanuaris 2008, oli kindlustatud sõiduk Seesam arvel nr 31229698 (t.l.-61, I kd) märgitud kindlustuspoliisi kehtivuse 28. märts 2008 kuni 27. juuni 2008 ajal kostja I valduses, tagastati hagejale 13. juunil 2008 (t.l.-64, I kd). Seega on hageja poolt kostja I kindlustusmaksete tasumine põhjendatud. Kohus järeldab, et kostjal I on lepingust tulenev kohustus tasuda hagejale tasumata jäänud kindlustusmaksed 48,96 eurot. Kuna kostja I on liisingulepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist.

6(11)

2-10-7006 Kohus loeb tõendatuks ja põhjendatuks, et kostjal I on kohustus maksta hagejale liikluskindlustuse maksed 48,96 eurot. Hageja väitel võõrandas hageja liisingueseme, sõiduauto hinnaga 3550,34 eurot (55 550,84 krooni) (ilma käibemaksuta). Seoses liisingueseme valduse tagastamisega ja liisingueseme müügiga kandis hageja kulusid kokku 731,11 eurot (11 439,44 krooni) (ilma käibemaksuta), mis on hageja poolt teenust osutavatele ettevõtetele tasutud. Hageja väitel ei katnud lepingu eseme, sõiduauto võõrandamisest saadu hageja lepingust tulenevat nõuet kostja I vastu. Hageja nõue kostja I vastu oli kokku 9107,53 eurot, millest jääkmaksumus 7517,92 eurot, debitoorne võlgnevus 809,54 eurot, vara tagastamise ja realiseerimise kulud 731,11 eurot. Lepingu ese, sõiduauto realiseeriti hinnaga 3550,34 eurot. Seega 9107,53 eurot – 3550,34 eurot = 5557,18 eurot, kõik summad on ilma käibemaksuta. Hageja väitel on kostjal I kohustus hüvitada hagejale 5557,18 eurot. Kostja I kohustust täitnud ei ole. Kostjad hageja arvestuse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub hageja väitega. Lähtuvalt VÕS 367 lg 1-4 kohaselt, liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Maksegraafikust (t.l.-49, I kd) selgub, et lepingu ülesütlemise seisuga, jaanuar 2008, oli liisingueseme jääkmaksumus ehk liisingueseme ostuhinna osa, mis ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega 7517,92 eurot. Liisinguese võõrandati hinnaga 3550,34 eurot, mida tõendab vara müügiakt (t.l.-65, I kd) ja müügileping (t.l.-66, I kd). Võõrandamise hind väljendab liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kostjad võõrandamise hinna osas vastuväiteid ei esitanud. Hageja poolt liisingueseme hagejale tagastamise ja müügile tehtud kulutused on tõendatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (t.l.-64, I kd), millest selgub, et sõiduauto on toimetatud Narvast vara hoiukohta Saksa Auto AS valdusesse OÜ Reeborn poolt; vara tagastusteenuse arvega (t.l.-67, I kd), millest selgub, et Narvast Tallinnasse transporditeenuse maksumus oli 7948 krooni (ilma käibemaksuta) ehk 507,96 eurot ja maksekorraldusega nr 23703 (t.l.-68, I kd), hageja on teenuse eest tasunud; arvega nr 282601895 (t.l.-69, I kd) ja arvega nr 282603933 (t.l.-71, I kd), millest selgub, et Saksa Auto AS on sõiduki müügiks ettevalmistamisele kulutanud 42,62 eurot (ilma käibemaksuta) ja sõiduki realiseerimisele 180,53 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 223,15 eurot; maksekorralduse nr 23978 (t.l.-70, I kd) ja maksekorralduse nr 24987 (t.l.-72, I kd) kohaselt on hageja liisingueseme müügieelse ettevalmistuse ja müügiga seotud teenuse eest tasunud.

7(11)

2-10-7006 Kohus loeb tõendatuks, et liisingueseme ostuhinna osa, mis ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega moodustab 7517,92 eurot, liisingu ese võõrandati hinnaga 3550,34 eurot, hageja kandis lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud liisingueseme valduse tagastamise ja liisingueseme võõrandamise läbi kokku 507,96 + 223,15 = 731,11 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja I peab VÕS 367 lg 1 ja lg 4 alusel hüvitama hagejale liisingueseme ostuhinna puuduva osa, mis ei ole kaetud tasutud liisingumaksetega ning mis jäi hagejal saamata peale liisingueseme võõrandamisest, s.o 7517,92 - 3550,34 = 3967,58 eurot (ilma käibemaksuta), millele tuleb lisada vara tagastamise ja realiseerimise kulud 731,11 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 3967,58 + 731,11 = 4698,69 eurot. Hageja on 07. mail 2012 kohtule esitatud avalduses (t.l.-150, I kd) märkinud, et kostja I on peale hagi esitamist tasunud 13. veebruaril 2012 hagejale 100 eurot, mida kinnitab hageja õiend (t.l.153, I kd). Et hageja ei ole märkinud, millise nõude osa katteks kostja I raha maksis, järeldab kohus, et kooskõlas VÕS § 88 lg 1 ja järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste p-ga 7.4. tuleb vähendada 100 euro võrra kostja I põhivõlgnevust. Kohus loeb tuvastatuks, et kostjal I on kohustus maksta hagejale liisingulepingus kokku lepitud kuid tasumata osamaksed 650,98 eurot ja intressi makseid summas 158,56 eurot, kokku 809,54 eurot; kostjal I on kohustus maksta hagejale liisingulepingus kokku lepitud kindlustusmaksed 48,96 eurot; kostjal I on kohustus hüvitada hagejale liisingueseme ostuhinna puuduv osa, mis ei ole kaetud tasutud liisingumaksetega ning mis jäi hagejal saamata peale liisingueseme võõrandamisest kokku 3967,58 eurot ning kostjal I on kohustus hüvitada hagejale liisingueseme müügiga seotud kulutused 731,11 eurot. Kostjal I on liisingulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees kokku 650,98 – 100 + 158,56 + 48,96 + 3967,58 + 731,11 = 5457,19 eurot. Hageja on märkinud nõude suuruseks 5457,18 eurot ja kohus nõustub hageja arvestustega, mis on 1 sent väiksem kui kohus leidis. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis põhinõudelt 5557,18 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni määras 7% aastas. Kostjad viiviste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub hageja viivisenõudega osaliselt. Lähtuvalt VÕS § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus tuvastas, et kostjal I on hageja ees täitmata lepingust tulenevad kohustused kuni 13. veebruarini 2012 kokku 5557,18 eurot ning edasi kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 5457,18 8(11)

2-10-7006 eurot. Vaidlust ei ole, et lepinguga on ette nähtud viivisemäär 7% aastas tasumata summadelt (t.l.45, I kd). Seega on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmata jätmise eest kostjalt I viivist. Viivist võib nõuda ka mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvutab viivist alates hagi esitamisest 13. oktoobrist 2010 kuni 13. veebruaril 2012 kohtuotsuse tegemiseni 14. oktoobrini 2013 ühekordse summana ja edasi alates 15. oktoobrist 2013 protsendina põhinõudest määras 7% põhinõudelt aastas. Kohus tuvastas, et hageja poolt viivise arvestamise aluseks võetud põhinõudes sisaldub kostja I poolt tasumata intress summas 158,56 eurot. Lähtuvalt VÕS § 113 lg 6 ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Et hageja tasus 13. veebruaril 2012 hagejale 100 eurot, tuleb hageja poolt perioodil 13. oktoober 2010 kuni 13. veebruar 2012 viivise arvutamiseks märgitud põhinõuet 5557,18 eurot vähendada 158,56 euro võrra ning viivist saab arvutada põhinõudest 5557,18 – 158,56 = 5398,62 eurot; alates

2-10-7006 Kohus järeldab, et kuna kostja kui käendaja on füüsiline isik, on käendusleping VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping. Vastavalt VÕS § 142 lg 1 ja lg 3, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla piiratud rahasummaga. Vastavalt kostjaga sõlmitud käenduslepingule (t.l.-18, I kd) on kostja vastutuse piirmäär 15 604,73 eurot (t.l-75, I kd). VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kohus tuvastas, et kostjal I on hageja ees järelmaksuga müügilepingu nr 0132606L tulenev kohustus põhinõude osas 5298,62 eurot, intressi nõude osas 158,56 euro eurot ja viivise osas 1127,24 eurot, kokku 6584,42 eurot, mis on väiksem kui käenduslepingus nr 0132606L märgitud kostja II vastutuse piirmäär. Lähtuvalt VÕS § 145 lg 1, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja I ja kostja II kohustused on solidaarsed. Hagejal on õigus VÕS § 108 lg 1 kohaselt nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 5298,62 eurot ja intressi võlg summas 158,56 euro ning viivis perioodi osas hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse summana 1127,24 eurot, kokku 6584,42 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt alates 15. oktoobrist 2013 kuni põhinõude kohase täitmiseni määras 7% põhinõude rahuldamata osast aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga moodustab põhinõue 5298,62 eurot. Hagi hind Hagiavalduses on hageja nõudeks välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlg 5557,18 eurot, ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 7% aastas. TsMS § 123 kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Lähtuvalt hagi esitamise ajal 13. oktoobril 2010 kehtinud TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning vastavalt § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhinõue 5557,18 eurot ja seega on hagihind 5557,18 eurot. 10(11)

2-10-7006

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 2 kohaselt, pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtuvalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja viivise nõude perioodi osas hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 96,5% ulatuses, rahuldamata 3,5%. Hageja edasiulatuva viivise nõude osas kohus vähendas põhinõuet, millelt viivise arvestus toimub, 4,5% võrra, s.o hageja edasiulatuva viivise nõue jäi 4,5% osas rahuldamata. Seega on üldine hagi rahuldamise ulatus 100% - 3,5% - 4,5% = 92%. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta 92% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning 8% ulatuses hageja kanda. Hageja esitas nõude kostjatelt solidaarselt menetluskuludelt edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Lähtuvalt TsMS § 177 lg 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, sealhulgas ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist enne, kui kohtuotsus on jõustunud. Kohus leiab, et hageja nõue menetluskuludelt edasiulatuva viivise väljamõistmiseks kostjatelt tuleb jätta läbivaatamata. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.