Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. oktoober 2013, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-13-18910
Tsiviilasi
Kersti Kerge hagi Backoffice Services Estonia OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
2 322 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Kersti Kerge, ik 47403242765, elukoht XXXX Kostja Backoffice Services Estonia OÜ, esindaja Indrek Teppo, [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
17. september 2013
Protokollija
Istungisekretär Tiia Lepp
Jätta rahuldamata Kersti Kerge hagi Backoffice Services Estonia OÜ vastu töövaidluses. Menetluskulud jätta Kersti Kerge kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad Kersti Kerge töötas kostja juures raamatupidajana alates 04.06.2010 kuni 08.01.2013. Töölepingu ütles erakorraliselt ja etteteatamistähtaega järgimata üles kostja, tuginedes TLS § 88 lg-le 1. Ülesütlemisavalduses põhjendas tööandja ülesütlemist sellega, et hoolimata suulistest märkustest ja 01.06.2012 tehtud kirjalikust hoiatusest on töötaja korduvalt eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkunud kohustusi, mis tulenevad töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest. Töötaja esitas 05.02.2013 töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks, 3 kuu tasu ulatuses hüvitise väljamõistmiseks ja tööle ennistamiseks. Töövaidluskomisjoni 26.03.2013 otsusega rahuldati avaldaja nõuded osaliselt: töölepingu ülesütlemine tunnistati tühiseks, töövaidluskomisjon luges töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2
alusel alates 08.01.2013 ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, so 774 eurot. Kersti Kerge esitas 25.04.2013 kohtusse hagi töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hagiavalduse kohaselt jättis töövaidluskomisjon arvestamata asjaolu, et hageja oli töölepingu ülesütlemise ajal rase. Sellest tulenevalt nõuab hageja hüvitist kuue kuu keskmise töötasu ulatuses vastavalt TLS §-s 109 lg 2 sätestatule. Kohus võttis menetlusse hageja nõude vastavalt töövaidluskomisjonile esitatud nõudele, so kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise saamiseks. Kostja hagi ei tunnista. Hageja esitatud tõendist nähtub, et hageja pöördus SA TÜK Naistekliinikusse seoses rasedusega 05.02.2013 ja selle päeval on raseduse kestuseks hinnatud 3 rasedusnädalat. Seega ei olnud hageja töölepingu ülesütlemise ajal rase. Hageja ei teadnud ise enda väidetavast rasedusest, sest ta ei informeerinud sellest tööandjat. Täiendava hüvituse väljamõistmiseks puudub alus. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Töölepingu ülesütlemise ajal oli rasedus niivõrd varases staadiumis, et hageja ei olnud sellest teadlik. Raseduse täpset suurust ei ole enam võimalik kindlaks teha, sest rasedus peetus 5. rasedusnädalal. Raseduse katkemise tõttu ütles töövaidluskomisjoni esimees, et töötaja „kaitse“ on kadunud ja ta ei saa nõuda hüvitist rohkem kui 3 kuu ulatuses. Kostja esindaja jäi kohtuistungil oma vastuväidete juurde. Töötaja peab töölepingu ülesütlemisel teavitama enda rasedusest. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ eesmärk on kaitsta rasedat töötajat. Vallandamisoht seoses töötaja olukorraga võib mõjuda kahjulikult rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate füüsilisele või vaimsele seisundile, mistõttu liikmesriigid on kohustatud võtma vajalikke meetmeid, et keelata eelnimetatud töötajate vallandamine ajavahemikus nende raseduse algusest kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpuni, välja arvatud erijuhtudel, mis ei ole seotud nende olukorraga. Töölepingu seaduse (TLS) § 93 lg 3 järgi kohaldatakse ülesütlemise keeldu üksnes juhul, kui töötaja on teavitanud tööandjat enda rasedusest või rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusest enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Kui töötaja ei teata tööandjale oma eriseisundist, siis kaotab ta ülesütlemiskaitse. Tööandjale ei saa panna kohustust eeldada töötaja rasedust. Samas on töölepingu ülesütlemine rasedaga tühine ka siis, kui naine temast mitteolenevatel põhjustel ei ole teatanud tööandjale oma rasedusest. Kohus on seisukohal, et üheks selliseks asjaoluks on naise teadmatus enda rasedusest. Rasedal töötajal peab olema seaduse kaitse alates raseduse algusest, st objektiivselt. Käesolevas vaidluses on SA TÜK Naistekliiniku 18.03.2013 tõendiga tõendatud, et hagejal 5. veebruaril 2013 tuvastatud rasedus suurusega 3 rasedusnädalat oleks pidanud menstruatsioonitsüklit arvestades olema 6 nädalat, seega oli rasedus vastavalt hagejale antud selgitustele peetunud ja katkestati. Hageja oli eeltoodust tulenevalt töölepingu ülesütlemise ajal 08.01.2013 rase, kuid ta ei saanud mõjuval põhjusel sellest tööandjale teatada, sest ta ei olnud ise sellest teadlik. Töötaja rasedus iseenesest ei välista temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemist TLS §-s 88 lg 1 toodud alustel. Kui töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitaud avaldus oleks jäetud rahuldamata, siis ei oleks töötajal õigust saada hüvitust TLS § 109 lg 2 alusel. Töötaja vaidlustas ülesütlemise edukalt. Töövaidluskomisjoni otsusega lõpetati hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning mõisteti välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja taotleb kohtule esitatud hagis hüvitise väljamõistmist
TLS § 109 lg 2 alusel: kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul töötajaga, kes on rase, kelle on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või kes on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Hagi jääb rahuldamata põhjusel, et hageja ei olnud töövaidluskomisjoni otsuse tegemise ajal rase, st rasedus oli selleks ajaks katkenud. Sellest tulenevalt ei olnud töövaidluskomisjonil alust kohaldada TLS §-s 109 lg 2 sätestatud hüvitise määra. Ka kohtul ei ole alust mõista kostjalt välja hüvitist TLS § 109 lg 2 kohaselt, sest hageja on pärast raseduse katkemist kaotanud rasedale seadusega ettenähtud kaitse. Naisel on õigus saada TLS § 109 lg 2 sätestatud hüvitist sel juhul, kui ta on rase ajal, mil töölepingu lõpetab töövaidlust lahendav organ. Kohtu hinnangul on töölepingu erakorralise ülesütlemise eduka vaidlustamise korral töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 alusel töövaidlust lahendava organi poolt igal sellel ajal rasedal või rasedus- ja sünnituspuhkuse saamise õigust omaval töötajal õigus nõuda hüvitist kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, olenemata sellest, kas ta töölepingu ülesütlemise ajal oli rase või mitte. Olenevalt asjaoludest võib töövaidluskomisjon või kohus hüvitise suurust muuta, vastavalt TLS §-le 109 lg 2 2. lausele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.