2-13-19213/22 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-13-19213 Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik Kohus võttis 05.09.2013 määrusega hageja hagi K.T vastu menetlusse ning selgitas pooltele õigust taotleda tema ärakuulamist vastavalt TsMS § 405 lg.3. Kostja sai hagimaterjalid kätte 10.09.2013 isiklikult. Kostja vastas kohtule tähtaegselt ja avaldas , et Elisa AS ja kostja vahel on sõlmitud leping vale isiku nimel. Nimelt on kostja perenimi T, kuid lepingule kantud perenimi on T. Samas heidab kostja Elisa AS-le ette, et teenusepakkuja pole temaga võla küsimuses ühendust võtnud ja pakkunud kompromissi. Samuti on Elisa AS võla loovutamise teatises käsitletud vaid põhivõlga summas 218,52 eurot. Kostja palub kohtul viiviseid vähendada või tühistada , arvestades kostjal lasuvaid finantskohustusi ja 2-aastase lapse olemasolu. Kohus selgitab, et hageja on omaalgatuslikult ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni vähendades, tegutsenud heas usus, mis on kooskõlas varasema kohtupraktikaga. Kohus leiab, et viivist on vähendatud mõistliku suuruseni ja selle vähendamine on alusetu ning kostja poolt tõendamata. Lisaks kostja tõendamiskoormusele viivise vähendamiseks, osundab kohus asjaolule, et VÕS § 162 lg 1 kohaselt on viivise suurusele hinnangu andmisel kohtu poolt üheks eelduseks kostja poolt kohustuse täitmise ulatus. Käesolevas asjas on kostja oma lepingujärgsed kohustused jätnud täitmata. Kohus leiab, et hageja viiviste nõue summas 218,47 eurot on põhjendatud. Kohus selgitab, et menetlusosalisteks olevate isikute isikusamasuse tuvastamine toimub isikukoodi alusel. Elisa AS-ga sõlmitud liitumislepingu on sõlminud K T isikukoodiga 38703053712, kelle isikuandmed langevad kokku kostja poolt esitatud passi andmetega. Kohus tuvastas seega kostjas isiku, kelle suhtes nõuet käesolevas asjas menetletakse. Kohus pöörab kostja tähelepanu ka sellele, et teatises nõude loovutamise kohta antakse teada, et põhinõue loovutati koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja nõue mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 113 1 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sama sätte lõike 4 kohaselt ei kohaldata VÕS § 113 1 tarbijast võlgnikule. Sissenõutavaks muutunud võlg on tekkinud võlgnikul tarbijana sideteenuse ostmisel õigussuhtest Elisa Eesti ASga. VÕS § 34 tähenduses on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Kohus ei tuvastanud, et kostja on lepingu Elisa AS järelmaksuga liitumislepingu sõlmimisel tegutsenud seonduvalt oma kutse- või majandustegevusega, mistõttu on kostja teinud tehingu tarbijana, kelle suhtes VÕS 113 1 ei rakendu. Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamiselt 60 eurot (s.h maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja täiendav riigilõiv hagi esitamise eest 15 eurot) ja lepingulise esindaja õigusabi kulud 178,95 eurot (tl 5, 38,39).