2-13-38247/14 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

3.JÄRELPÄRINGUD JA ANTUD NÕUSOLEKUD AJUTISES MENETLUSES Vastavalt pankrotiseaduse §-st 22 lg. 2 p. 1 pöördus panrotihaldur võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks ning vajadusel võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Maanteeameti, Äriregistri, Eesti Väärtpaberite Keskregistri, ehitisregistri ja kinnistusregistri poole. Ajutine haldur teostas järelepärimised kõikidest vararegistritest kasutades selleks elektroonseid andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite olemasolu teadasaamiseks tegi pankrotihaldur päringud pankadele ja erinevate liisingteenuseid osutavatele äriühingutele ja ka võlgnikule. Selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt esitatud täitemenetlusi, teostasin otsingu Ametlikes Teadaannetes ning tegin järelpäringu KPK-le ja võlgnikule. Selgitamaks võlgniku kohustuste ja nõuete suurust tegi pankrotihaldur järelpärimised Maksu- ja Tolliametisse ja võlgniku seaduslikule esindajale. Kontrollisin võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt mulle esitatud ja tähtsust omavaid dokumente. Tutvusin võlgniku senist tegevust puudutavate kättesaadavate dokumentidega. Samuti analüüsisin täiendavalt pankrotiavalduse aluseks olevaid dokumente. Võlgniku seaduslikule esindajale on saadetud järelpärimised (teabenõuded), kus palus esitada teabenõuetes esitatud andmed ja anda kirjalik seletus äriühingu majandusliku olukorra kohta ja teavitada ajutist haldurit muudest asjaoludest, mis aitaksid välja selgitada äriühingu varad ja kohustused. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole teabenõudele vastanud, kuid kohtus ajutise halduriga 18.09.2013.a. ja andis suulisi selgitusi. Käesolev aruanne koostatud pankrotiavaldusest ja võlgniku juhatuse liikme suulistest selgitustest, võlausaldajatelt, avalikest registritest ja kolmandatelt isikutelt saadud informatsiooni põhjal. Tuginedes pankrotiavalduses toodule, võlausaldajate poolt esitatud informatsioonile ja kolmandate isikute poolt pankrotihaldurile esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele (kinnistusraamat, ehitisregister, äriregister) analüüsis haldur võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline, kas esineb võimalust ettevõtet tervendada või saneerida.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt OÜ-l Olfes puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et 11(13)

2-13-38247 OÜ Olfes pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotiseaduse § 157 lg 1 p 2 ja § 29 lg 2 alusel. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb OÜ-l Olfes pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 4-1 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Aleksandr Baranov. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks summas 675 eurot, millele lisandub käibemaks summas 135,00 eurot ja kulutuste hüvitis summas 45 eurot, millele lisandub käibemaks 9 eurot. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise taotlusele vastu ei vaielnud ning ja oli nõus pankrotihalduri kulud kandma. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgniku esindaja kohtuistungil oli nõus pankrotihalduri kulud kandma. Arvestades ajutise halduri töö mahtu ja keerukust, leiab kohus, et halduri taotlus tasu ja kulude 12(13)