Võlaõigus › Muud

avalduses kulla hinna ümber vastavalt pandimajas määratud pandi väärtusele, vähendas oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 8955,31 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on ta võlakohustuse osaliselt täitnud kriminaalasja menetluse käigus. Kuldesemete väärtust kostja ei vaidlustanud. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 96 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokumendi) võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, siis tuleb kohustus täita sellel päeval ja sama paragrahvi lg 7, et võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, kui kohustus muutub sissenõutavaks. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et kostja allkirjastas 27.01.2010 dokumendi, milles märkis, et võtab hagejalt 410 grammi kulda ehetes (ketid, käevõrud, sõrmused) ja kullatükkides, kohustudes panditud kuldesemed pandi maksumusega 70 000 krooni välja ostma ja hagejale tagastama. Eelnimetatud dokumenti saab pidada võladokumendiks VÕS § 96 lg 1 mõttes. 21.06.2010 allkirjastas kostja uue dokumendi, milles kinnitas, et annab hagejale üle pandimaja kviitungi, kus on panditud hagejale kuulunud kuldesemed, et ta kohustub panditud kulla välja ostma ja tagastama hagejale hiljemalt 2010 aasta juuni lõpuks. Eelnimetatud dokumenti saab pidada deklaratiivseks võlatunnistuseks, milles kostja kinnitas 27.01.2010 võetud võlakohustust ja märkis võlakohustuse täitmise tähtajaks 2010 aasta juunikuu lõpu. Pandimaja GLETCHER VVV LEPINGUGA NR 3 27.01.2010 on tõendatud, et kostjale anti lühiajalist laenu summas 70 000 krooni 15%-lise intressiga kuni 25. veebruarini 2010. Laenu tagatiseks olid kuldehted väärtuses 98 000 krooni. Lepingus on märgitud, et kostja nõustub võla tagastamata jätmise korral pandi realiseerimisega 47 kalendripäeva jooksul lepingu allkirjastamisest. Pandimaja lepinguga on tõendatud, et kostja ei ole panditud vara kätte saanud. Eelnevate tõenditega loeb kohus tõendatuks, et kostja laenas hagejalt 27.01.2010 410 grammi kulda kuldehetes ja kullatükkides, et ta sai samal päeval pandimajalt laenu 70 000 krooni andes hagejalt saadud kuldesemed tagatisena üle pandimajale ning, et ta ei ole panditud vara pandimajast kätte saanud. VÕS § 96 lg 3 ja 4 sätestavad, et kui võladokument on võlgnikule tagastatud, siis eeldatakse, et kohustus on täidetud ning et kui võlausaldaja keeldub võladokumenti tagastamast või sellele pealdist tegemast või kohustuse lõppemise kohta tunnistust välja andmast, võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest kuni võladokumendi üleandmiseni, sellele pealdise tegemise või tunnistuse väljaandmiseni. Sel juhul loetakse võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks. Et võladokument on senini hageja käes, sellel ei ole pealdist võla tagastamise kohta ning kostja ei ole kohtule esitanud VÕS § 96 lg 1 sätestatud kviitungit võla tagastamise kohta ega võlausaldaja kirjalikku tunnistust kohustuse lõppemise kohta, siis on väited võla tagastamise kohta tõendamata. Kuni võladokumendi üleandmiseni, sellele pealdise tegemise või tunnistuse väljaandmiseni võis

kostja VÕS § 96 lõikest 4 tulenevalt keelduda kohustuse täitmisest ning sel juhul oleks loetud võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks. Kostja vastuväited selle kohta, et ta on oma võlakohustuse kriminaalasja menetluse käigus osaliselt täitnud, ei vasta tegelikkusele, sest need on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Põhja Prefektuuri 06.08.2010 kannatanu ülekuulamise protokolliga ja 04.08.2010 asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et kriminaalasja nr 10230112686 menetluse käigus hagejale üleantud kuldesemed kuulusid nende kuldesemete hulka, mille kostja oli hagejalt varastanud ja mis olid hageja poolt 23.04.2010 ülekuulamise protokollis varastatud esemetena loetletud. Kuna pandimaja lepinguga on tõendatud, et kostja ei ole panditud kuldesemeid pandimajast kätte saanud ning pandimajal oli õigus need realiseerida 47 päeva pärast laenulepingu allkirjastamist, siis ei olnud kostjal võimalik hagejale 27.01.2010 laenatud ja samal päeval pandimajale üleantud kuldesemeid kriminaalasja menetluse käigus tagastada, sest need ei olnud tema valduses. Hageja seletuste kohaselt kriminaalasja menetleja panditud esemeid pandimajalt välja ei nõudnud põhjusel, et tegemist oli pooltevaheliste lepinguliste suhetega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Tulenevalt VÕS § 132 lõigetest 1 ja 2 tuleb kostjalt välja mõista hüvitis, mis vastab pandimajja viidud kuldesemete ja kullatükkide väärtusele. Kuna kuldesemete ja kullatükkide väärtust kostja ei vaidlustanud, siis tuleb temalt välja mõista hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel kahjuhüvitis 8955,31 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.