2-13-18787/22 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus hageja poolt esitatud nõude, milles põhinõude suurus 345,90 eurot, täitmise kohta on pooled sõlminud seadusekohase kompromissi 29.mail 2013 ja esitanud selle maksekäsu kiirmenetlust menetlevale kohtule 30. Mail 2013, on tehtud maksekäsk solidaarvõlgniku Axxxxx Oxx suhtes 24.07.2013, jättes maksekäsu kiirmenetluse TsMS § 486 lg.1 p.3 alusel lõpetamata või TsMS § 489 lg.21 alusel maksegraafiku kinnitamata. Seega on ühe ja sama nõude rahuldamiseks olemas kaks lahendit. Võttes arvesse, et pooltevaheline kompromiss on käesoleval juhul nii sisuliselt kui ka igal juhul ja TsMS § 4 lg.4 alusel kohtu poolt soodustatud lahend, on ebaõiglane jätta kompromiss kinnitamata ja pooltele sellekohane tasumisevõimalus andmata. Samas puuduvad praeguseks alused 24.07.2013.a. koostatud maksekäsu tühistamiseks. Seetõttu kohus, pidanud kohtuistungi pooltega ja arutanud tekkinud olukorda, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Poolte vahel on võlaõiguslik suhe, s.t. võlasuhe, mida nii hagejal kui ka kostjal on õigus käsutada - sõlmida selle raames kokkuleppeid, kasutada õigusi ja võtta kohustusi. Praegusel juhul on pooled võlasuhte lahendamiseks sõlminud kompromissi. Kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 430 lg 1 alusel lõpetab asja menetluse. Samas täiendab kohus poolte nõusolekul kompromissi punktiga selle kohta, et hageja kinnitab, et ta ei taotle maksekäsu täitmisele pööramist kui kompromissi kokkulepitud viisil kostja poolt täidetakse. Kohus märgib, et kompromissilepingu punktis 2 (resolutsiooni punktis 2.2.) on märgitud kogusummaks 430,57 eurot, mis muuhulgas sisaldab ka riigilõivu summas 45 eurot. Samas on hageja palunud 24.09.2013.a kohtuistungil tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o summas 22,50 eurot. Kohus leiab, et käesolevalt tuleb vähendada hageja nõuet kostja vastu ning muuta maksegraafikut, vähendades viimast maksesummat poole riigilõivu võrra, mis tagastatakse hagejale, s.o summas 22,50 eurot. Kohus loeb uueks nõude kogusummaks 408,07 eurot ning viimase makse suuruseks, s.o 14.01.2014.a, 30,50 eurot. Kohus need summad nii ka resolutsiooni märgib. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskulu 20 eurot ja riigilõivu 45 eurot, s.o