Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 10;35-37). Dmitri Poljakov asus tööle OÜ-sse Solespera alates 27.09.2011.a. Töötamise kohaks oli Soome Vabariik. Tööandja ei kindlustanud töötajat tööga ega maksnud töötasu, mistõttu ütles töötaja töölepingu üles TLS § 91 lg 2 alusel alates 30.07.2012.a. Hageja töötasuks oli töölepingu järgi 400 eurot kuus ning töölepingu lisa nr 1 järgi oli töötaja töötasu välislähetusel viibides 9,27 eurot töötunni kohta. Hageja töötas Soomes kuni 29.01.2012.a, kuna kostja ilmselt rahaliste vahendite nappuse tõttu loobus hageja Soome lähetamisest. 30.07.2012.a oli hageja sunnitud töölepingu erakorraliselt üles ütlema, kostja ülesütlemisavaldust vaidlustanud ei ole. Tööandja ei ole peale töölepingu ülesütlemist hagejale lõpparve arvestust esitanud ega seda välja maksnud. Kostja poolt esitatav lõpparve arvestus peab TLS § 35 alusel sisaldama keskmist palka perioodil 29.01.2012.a kuni 30.07.2012.a. Samuti on hagejal saamata töötasu 98 töötunni eest ning hüvitis kasutamata põhipuhkuse eest 23,33 päeva ulatuses. Dmitri Poljakov palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 98 tunni eest, s.o. 980 eurot, TLS § 35 alusel arvestatud keskmine palk perioodi 29.01.2012.a kuni 30.07.2012.a eest, kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 23,33 päeva eest ja TLS § 100 lg-s 4 ettenähtud hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl 1-3; 48-51). Hageja asus kostja juurde tööle 27.09.2011.a plekksepa ametikohale töötasuga 400 eurot kuus ning vastavalt Soome ehitustööliste kollektiivlepingu p-le 18, oli töötaja palga suuruseks välislähetuses töötamise perioodil 9,27 eurot tunnis. Hageja töötas Soomes kuni 29.01.2012.a, misjärel hageja, võttes kaasa osa kostja tööriistadest ja tööriietest, lahkus Soomest. Töö objektil jäi pooleli ning hiljem teatati kostja esindajale telefoni teel, et hageja enam tööle ei tule. Kostja luges sellega pooltevahelise töölepingu lõppenuks, kuid kahjuks ei vormistanud kumbki pooltest töölepingu lõpetamist kirjalikult. Hiljem selgus, et töötaja on kostjale saatnud 30.07.2012.a töölepingu ülesütlemise avalduse. Kostja seaduslik esindaja viibis töölähetuses ning ei saanud seetõttu ülesütlemist nõuetekohaselt vaidlustada ning seetõttu ei vaidle kostja töölepingu ülesütlemise faktile vastu. Kostja hagejale töötasu ei võlgne ning puhkuseraha on kostja hagejale välja maksnud. Hageja viis kaasa tööandjale kuuluvad plekitööriista kasti, plekitööriistad koos plekikääridega ja tööriided, kokku summas 300 eurot, mille ulatuses teeb hageja tasaarvestuse. Hageja töötas perioodil 10.01 – 28.01.2012.a kokku 94 tundi tasuga 9,27 eurot tunnis, kokku on arvestatud brutotasuna 871,38 eurot, maksudena kinni peetud 185,80, väljamaksmisele kuulus 685,59 eurot. Töötasu on kostja välja maksnud ja 500 eurot maksis hagejale kostja seaduslik esindaja oma isiklikult kontolt. Kuna pooled on kokku leppinud et hageja poolt kaasa võetud tööriistad maksid 250 eurot, siis tasaarvestades selle summa väljamakstava töötasuga, peaks kostja hagejale maksma täiendavalt 185,59 eurot. Poolte töösuhe lõppes faktiliselt 28.01.2012.a, mil hageja oli viimast päeva tööl, mille üle pooled ei vaidle ning seega lõppes poolte töösuhe poolte kokkuleppel. 2/6

KOHTUISTUNG

Hageja lepingulise esindaja, Sergei Desjatnikovi, seletusest nähtuvalt palub hageja välja mõista töötasu jaanuari eest 980 eurot, TLS § 35 alusel keskmine palk perioodi 29.01.12-30.07.12 eest ning et keskmine palk oleks arvestatud selliselt, et päevatasu on 74,16 eurot, saamata jäänud puhkusehüvitis väljateenitud päevade eest 148.41 eurot, ettenähtud hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Seoses kostja poolt esitatud tasaarvestusega võtab hageja omaks ja õigeks, et tema valduses on mõned hageja asjad, mis võiksid maksta 250 eurot, selles osas annab hageja nõusoleku tasaarvestuse tegemiseks. Hageja viimane tööpäev oli 29.01.2012.a ning kostja saatis hageja koju ja ütles, et järgmisel nädalal annab tööd, mis jäi andmata. Hageja helistas pidevalt kostjale ja küsis tööd, kuid kostja ainult lubas tööd anda. Kostja kinnitas juulis hagejale, et tema hageja ees oma kohustusi ei täida ning siis hageja esitaski avalduse töölepingu ülesütlemiseks, kuna ei olnud enam oodata ei tööd ega tasu. Hagejale tasuti 500 eurot kostja juhatuse liikme poolt ning suuliselt öeldi, et tegemist on päevarahaga ehk lähetusrahaga. Sama skeemi järgi oli tasutud ka detsembris. Töötasu jäi täies ulatuses jaanuaris välja maksmata. Kostja lepingulise esindaja, Maia Ploomi, seletustest nähtuvalt asus hageja tööle 10.01.2012.a ja lahkus töölt 28.01.2012.a. Pooled leppisid kokku, et töösuhe lõpeb, kuna hageja ei tahtnud maksta riigilõivusid, et võtta ennast Soomes arvele nagu peab. Tööandja leiab, et hagejal on saamata töötasu ainult perioodi 10.01.2012.a - 28.01.2012.a eest. Kostja pidi töötajale välja maksma 685,59 eurot, millest hageja sai kätte 500 eurot. Saamata jäi 185,59 eurot ja puhkusetasu 148,41 eurot. Kostja puhkusehüvitist ei vaidlusta, kokku oleks hagejal saada 334 eurot, millest 250 eurot tuleb tasaarvestada ning seega oleks töötajal saada 84 eurot. TLS § 35 alusel nõutavat hüvitist kostja ei tunnista, sest töötaja lahkus ja sisuliselt oli tegemist töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja palub kostjalt välja mõista: - töötasu perioodi 05.01.2012.a – 29.01.2012.a eest summas 980 eurot, - keskmine palk TLS § 35 alusel perioodi 29.01.2012.a - 30.07.2012.a eest päevatasuga 74,16 eurot, - saamata jäänud puhkusehüvitis väljateenitud päevade eest summas 148,41 eurot, - TLS § 100 lg 4 alusel ettenähtud hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja on seisukohal: - hagejal on saamata töötasu perioodi 10.01.2012.a - 28.01.2012.a eest summas 685,59 eurot, millest hageja on kätte saanud 500 eurot ning töötasuna on hagejal õigus saada 185,59 eurot. - kostja ei vaidle vastu hageja puhkusehüvitise saamiseks ning hagejal on õigus saada puhkusetasu summas 148.41 eurot, - kostja teeb tasaarvestuse summas 250 eurot, - kostja ei tunnista TLS § 35 alusel nõutavat hüvitist - hageja poolt hüvitise nõue TLS § 100 lg 4 alusel on põhjendamatu. Kohtu seisukoht töötasu osas Kohtule esitatud töölepingust (tl 7-9) nähtuvalt asus Dmitri Poljakov tööle OÜ-sse Solespera alates 27.09.2011.a plekksepa ametikohale. Töölepingu punkti 3.5 kohaselt töötaja töökoht asub Eestis ja punkti 5.1 kohaselt töötajale makstakse palka 400 eurot kuus. Palgaarvestuse väljavõttest (tl 14) nähtuvalt oli hageja tunnitasu 9,27 eurot.

3/6

Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 ja 2 sätestavad, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu perioodi 05.01.2012.a – 29.01.2012.a eest summas 980 eurot. Hageja on seisukohal, et kostjal on talle tasumata 98 töötunni eest, mis on 980 eurot netosummana. Kostja vaidleb nõudele vastu ja on seisukohal, et kostja asus tööle alates 10.01.2012.a. Kohtule esitatud tööaja arvestuse tabelist (tl 26) nähtub, et töötaja on asunud tööle 10.01.2012.a. Nimetatud tööaja arvestuse tabelist ning palgaarvestusest (tl 14) nähtub, et hageja on töötanud ja talle on arvestatud töötasu kuni 28.01.2012.a kaasarvatud. Tööajaarvestuse tabelist nähtuvalt on hageja perioodil 10.01.2012.a - 28.01.2012.a töötanud kokku 94 tundi, tunnitasuga 9,27 eurot, mis töötasuna on kokku 871,39 eurot. Kohtule tõendeid selle kohta, et hageja oli tööl alates 05.01.2012.a, esitatud ei ole ning seega loeb kohus töötaja tööle asumise ajaks 10.01.2012.a. Palgaarvestusest (tl 14) nähtuvalt on hagejale nimetatud perioodi eest arvestatud töötasuna 871,39 eurot. Peale maksude kinni pidamist tuli hagejale välja maksta töötasu summas 685,59 eurot. Kohtule on esitatud pangakonto väljavõte (tl 41), mille kohaselt maksis kostja seaduslik esindaja oma isiklikult kontolt hagejale töötasuna 500 eurot. Seega on hagejale maksmata töötasu 185,59 eurot netosummas, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtu seisukoht puhkusetasu osas TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud puhkusehüvitis väljateenitud päevade eest summas 148.41 eurot. Kuna kostja on hageja esitatud nõudega puhkusehüvitise osas nõus ning vastuväiteid esitanud ei ole, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis 148.41 eurot netosummas. Kohtu seisukoht töölepingu lõpetamise osas Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on nii võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 kui ka TLS § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu. Töötaja võib töölepingu VÕS § 196 lg 1 ja TLS § 91 lg 1 alusel mõjuval põhjusel üles öelda, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või lepingu jätkamist mõistlikult nõuda. Töölepingu ülesütlemise mõjuv põhjus võib tuleneda tööandjast või töötajast. Esimesel juhul on erakorraline ülesütlemine seotud tööandja kohustuste rikkumisega (TLS § 91 lg 2), teisel juhul töötaja isikuga (TLS § 91 lg 3). TLS § 91 lg 1 järgi on töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks ettenägematu asjaolu, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks. TLS § 91 lg 2 p 2 ja kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu eelkõige, kui tööandja on tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.

4/6

Hinnates tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist, et pooled leppisid kokku töölepingu lõpetamises poolte kokkuleppel. Dmitri Poljakov on 30. juulil 2012.a esitanud tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (tl 9), millest nähtub, et töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles alates 30.07.2012.a viidates TLS §-le 91 lg-le 2 põhjusel, et tööandja ei ole talle maksnud töötasu ja ei ole andnud tööd. Tööandja nimetatud ülesütlemisavaldust, vastavalt TLS § 105 lg-le 1, vaidlustanud ei ole ning töötaja poolt on järgitud TLS § 95 lg 1 ettenähtud ülesütlemisavalduse vormi, mille kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samuti on töötaja ka eakorralist ülesütlemist põhjendanud. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et töötaja poolt esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv alates ülesütlemisavalduses näidatud kuupäevast, 30.07.2012.a, mis oli hageja viimane tööloleku päev. TLS § 35 kohaselt tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kohtus ei leidnud tõendamist kostja väide selle kohta, et hageja ei saanud Soomes edasi töötada, kuna ei teinud selleks vajalikke registri toiminguid. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kostja oleks hagejat teavitanud asjaolust, et kui töötaja ennast Soomes ei registreeri, siis tööandja ei saa hagejat enam tööga kindlustada. Kostja poolt kohtule esitatud palgaarvestusest (tl 14) ja tööaja arvestustest (tl 15-27) nähtuvalt on hagejal näidatud tööaega ja arvestatud töötasu kuni 28.01.2012.a. Seega ei ole kohtus leidnud tõendamist töötaja süü ning hageja keskmise palga nõue perioodi 29.01.2012.a kuni 30.07.2012.a eest TLS § 35 alusel, päevatasuga 74,16 eurot, kuulub rahuldamisele summas 9492,48 eurot brutosummana (128x74,16=9492,48). Päevatasu suuruse üle pooltel vaidlust ei ole. Kohtu seisukoht TLS § 100 lg 4 ettenähtud hüvitise osas TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Töövaidluskomisjoni otsusega (tl 4-6) on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus hinnates tõendeid kogumis on seisukohal, et kuna kohtus leidis tõendamist, et kostja ei kindlustanud hagejat pikal perioodil tööga ning ei lõpetanud ka ise lepingut, siis on põhjendatud hüvitise väljamõistmine samas ulatuses. Ühe kuu keskmise töötasu arvestamisel lähtub kohus kohtule esitatud palgaarvestusest (tl 14), mille kohaselt on hageja kolme viimase kuu keskmise palk ühes kuus 876,02 eurot (periood 07.11.2011.a kuni 28.01.2012.a e. kolme kuu jooksul oli hageja keskmine töötasu 2628,07 eurot/3=876,02 ühe kuu palk). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks TLS § 100 lg 4 alusel välja mõista hüvitis kolme kuu eest 2628,07 eurot brutosummas. Kohtu seisukoht tasaarvestuse osas VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. 5/6

Tasaarvestuseks on oluline, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses, kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Hageja ei vaidle vast, et ta on ära viinud kostja tööriistu kogusummas väärtusega 250 eurot. Kohus on rahuldanud töötasu nõude summas 185,59 eurot ja puhkusehüvitise nõude summas 148,41 eurot, kokku summas 334 eurot. Arvestades, et pooled ei vaidle tasaarvestuse nõude üle summas 250 eurot, siis kuulub nimetatud summa tasaarvestamisele töötasu ja puhkusehüvitisega ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele 84 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.