2-10-6241/19 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Maksejõuetuse tekkimise põhjused Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Pankrotimenetluses leidis kinnitust, et alalise maksejõuetuse väljakujunemise põhjuseks oli äriühingu rahalise kohustuse käenduslepingust tuleneva rahalise nõude sissenõutavaks muutumine asjaolul, et äriühing ei täitnud laenulepingust tulenevat rahalist kohustust Swedbank AS-i ees. Pankrotihalduri tasu Allpool arvestatakse taotletava pankrotihalduri tasu suurus PankrS § 65 lg-s 51 ja § 651 lg-s 1 sätestatud alustel ning lähtudes asjaolust, et pankrotivarasse laekus 7 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab pankrotihalduri tasu 7 500 eurolt 2 556.85 eurot. Kuna haldur osales oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidluses ega kasutanud täiendavalt õigusabi, taotleb ta alammäärast suuremat tasu ja, nimelt 3 000 eurot. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on

Tsiviilasi nr 2-10-6241 haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Peeter Sepper on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt XXX müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada täiendavaid hagisid. Pankrotihaldur on oma aruandes märkinud, et ta koostas ja esitas pankrotimenetluses abieluvaralepingu tagasivõitmise ja ühisvara jagamise hagi (tsiviilasi nr 2-10-47591), mis jäeti rahuldamata. Kohtuinfosüsteemi andmetel on tsiviilasjas nr 2-10-47591 jäetud hagi läbi vaatamata, kuna pankrotihaldur ei ilmunud kohtuistungile. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. XXXei ole taotlenud tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus selgitab võlausaldajatele, et PankrS § 168 tuleneb, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on PankrS § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt PankrS § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt XXX maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. XXX maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul asjaolu, et äriühing ei täitnud laenulepingust tulenevat rahalist kohustust Swedbank AS-i ees ning käenduslepingust tulenev nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks. Kohus leiab, et XXX maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, kuna XXX ei ole käenduskohustuse võtmisel hinnanud oma võimalusi käendatava kohustuse täitmiseks, samuti ei ole XXX maandunud riske, mis võimaldaks käenduslepingust tuleneva kohustuse täita ka olukorras, kus võlgniku sissetulek oluliselt väheneb. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Koos jaotusettepanekuga kohus XXX pankrotimenetluse kulusid kinnitanud ei ole. Lõpparuandes on pankrotihaldur avaldanud, et massikohustusi on menetluses tehtud summas 2 655.17 eurot st bürooteenus (töökoha üür, transport, telefon, internet, materjalid) 95.61 eurot, kohtumäärusega määratud kinnisvaraekspertiisi eksperdi tasu 240 eurot, riigilõiv vara pankrotivarasse tagasivõitmise hagilt 319.56 eurot, kohtumäärusega määratud kostja menetluskulude tagatis 2 000 eurot. Arvestades pankrotimenetluse kestust ja asja mahtu, leiab kohus, et XXX pankrotimenetluse lõpparuandes näidatud kinnitamata pankrotimenetluse kulud summas 2 655.17 eurot tuleb kinnitada. Kohus leiab, et kuna ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused on välja mõistetud varasema 19.05.2010 kohtumäärusega, ei vaja see summa kohtu poolt täiendavat kinnitamist.

Tsiviilasi nr 2-10-6241 PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. XXX pankrotimenetlus on kestnud üle kolme aasta, mille jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, esitanud kohtule hagi võlgade sissenõudmiseks, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotivarasse on laekunud 7 500 eurot. Pankrotihaldur palub enda tasuks määrata 3 000 eurot. Taotluse kohaselt oleks halduri tasu 7 500 eurolt PankrS § 651 lg 1 sätestatud alammääras 2 556.85 eurot. Kuna haldur osales oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidluses ega kasutanud täiendavalt õigusabi, taotleb ta alammäärast suuremat tasu summas 3 000 eurot. PankrS § 65 lg 51 p 2 järgi võib kohus määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kohus peab põhjendatuks määrata haldurile alammäärast suurema tasu, tuleb tasu määramisel arvestada halduri töö mahtu ja pankrotimenetluse keerukust ning halduri kutseoskust. Töö maht ja keerukus võivad sõltuda pankrotivara suurusest, st esmajoones halduri tegevusest vara suurendamisel ja tagasivõitmisel. Kui kohus soovib määrata haldurile alammäärast suuremat tasu, peab kohus määruse põhjendustes analüüsima ja hindama nii halduri töö mahtu, s.o halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel, mistõttu kohtu arvates alammääras tasu ei ole õiglane, kui ka seda, kas haldur kasutas täiendavalt õigusabi, kui osales oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes (RKTKO 26.06.2013 lahend tsiviilasjas 3-2-1-48-13). Kohus leiab, et halduri taotlus tasu saamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Haldur on esile toonud, et pankrotivara hulka on laekunud 7 500 eurot. PankrS § 651 lg 1 sätestatud halduri tasu alammääraks oleks nimetatud summalt 1 761.85 eurot (7 500 – 6 401 = 1 099; 1 099* 15/100 =164.85; 1 597+164.85=1 761.85), Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud halduri tasu ülemmäär oleks summalt 7 500 eurot 2 753.82 eurot (7 500 – 6 401 = 1 099; 1 099 * 18/100 =197.82; 2 556 +197.82=2 753.82). Kohus leiab, et iseenesest on haldurile alammäärast suurema tasu maksmine põhjendatud, kuivõrd haldur osales tulenevalt võlgniku asemel ligi kahe ja poole aasta vältel kohtuvaidluses ega kasutanud täiendavalt õigusabi (tsiviilasi nr 210-47591). Samas peab kohus lähtuma pankrotiseaduses sätestatud halduri tasu piiridest. Kohus peab põhjendatuks määrata halduri tasu suuruseks 2 000 eurot. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult.