lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-48820/70

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 16.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-48820/70
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1592
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ ONOFF EESTI10115230(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Kristel Vedro

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2013, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-48820

Tsiviilasi

N P hagi Onoff Eesti AS vastu varalise kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Hageja: N P (isikukood xxxx), elukoht xxxx Hageja lepinguline esindaja: Denis Stepanov, e-post: [email protected] Kostja: Onoff Eesti AS (registrikood 10115230), asukoht Tartu mnt 87, 10112, Tallinn Kostja lepinguline esindaja: Ain Kabal, e-post: [email protected] 499 eurot

Tsiivilasja hind Kohtuistung

26.08.2013

RESOLUTSIOON:

1.Jätta N P hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kostja Onoff Eesti AS menetluskulud hageja N P kanda.
2.Jätta hageja N P menetluskulud tema enda kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 16.09.2013.a ja toimetatakse kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.22.11.2012 esitas N P Viru Maakohtule hagi kostja Onoff Eesti AS vastu varalise kahju hüvitamise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 20.02.2013. Hageja nõue
2.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 23.12.2011 sülearvuti Toshiba Satellite C660-1RR BL, väärtusega 499 eurot Onoff Eesti AS Narva kauplusest. Hageja pidi sülearvuti andma kolm korda parandusse. Hageja leiab, et sülearvuti ei vasta lepingu tingimustele. Hageja sõnul on kostja keeldunud talle tagastamast sülearvuti eest tasutud 499 eurot. Hagi õiguslikul põhjendamisel tugineb hageja VÕS §-dele 127, 128, 218 lg 1 ja lg 2. Hageja taotleb varalise kahju summas 499 euro väljamõistmist kostjalt ja menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi õigeks ei võtnud. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust faktis, et pooled on sõlminud sülearvuti Toshiba ostu-müügilepingu. Hageja on kokku kolmel korral pöördunud nõudega parandada ostetud arvuti. Esimesel kahel korral oli tegemist ostetud arvuti kui tehniliselt keerulise seadme komponentide parandamisega – 24.08.12 vahetati välja jahutus ja 02.10.12 protsessor. Seega täitis müüja oma kohustuse ning parandas asja vastavalt võlaõigusseaduses sätestatud nõuetele. Kolmandat korda pöördus hageja pretensiooniga ning vastavalt arvutiparandustöökoja teatele oli viga arvutiprogrammis, mitte ostetud sülearvutis. Et hageja oli sõlminud kostjaga lisagarantiilepingu, siis laeti sülearvutisse uus tarkvara kostja kulul.
4.Sülearvuti Toshiba on töökorras ning kasutatav, on seega vastav lepingutingimustele ning asub Onoff Eesti AS Narva kaupluses. Kostja on täitnud oma müüja-kohustused ning parandanud ostetud kauba. Kostja ei nõustu hagejapoolse väitega, et kaup ei vasta lepingutingimustele. Hagejale sülearvuti eest raha tagastamine tuleks kõne alla, kui müüja oleks oluliselt rikkunud müügilepingut (VÕS § 223), kuid müüja on parandanud asja ega ole tekitanud ka ostjale põhjendamatuid ebamugavusi. Seetõttu on ostja taganemine lepingust ning nõue tagastada raha alusetu ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohtumenetluse käik

5.Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja väidete kohaselt on kostja keeldunud tasumast raha või parandada arvuti. Hageja taotleb kostjalt välja mõista sülearvuti hind 499 eurot. Kostja ei näe põhjust, miks peaks müüja võtma selle asja tagasi ja tagastama ostjale selle eest tasutud raha. Sülearvuti oli parandatavad ja need vead, mis ilmnesid ei olnud enneolematud. Sülearvuti on korras. Maakohtu otsuse põhjendused
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab hageja ees lepingu rikkumisega kahju tekitamise eest. Vaidlust ei ole selles, et pooled on sõlminud sülearvuti Toshiba ostu-müügi lepingu. Vaidlust ei ole asjaolus, et septembris 2012 vahetati sülearvutil jahutussüsteem, oktoobris 2012 vahetati sülearvutil protsessor ja oktoobri lõpus vahetati sülearvutil Windows süsteem.
7.Kohus tuginedes hageja ütlustele tuvastas, et hageja viis sülearvuti tagasi kauplusesse pärast seda kui ta laadis iseseisvalt sülearvutile peale tarkvara. Esimesel kahel korral oli tegemist ostetud arvuti kui tehniliselt keerulise seadme komponentide parandamisega – 24.08.12 vahetati välja jahutus ja 02.10.12 protsessor. Kolmandal korral vahetati välja tarkvara Windows süsteem, mis ei olnud sülearvuti kui asja puudus, vaid viga arvutiprogrammis. Kostja kinnitas, et hagejaga oli sõlmitud lisagarantiileping, mille alusel laeti sülearvutisse uus tarkvara kostja kulul. Hageja ei vaidlustanud, et kolmandal korral oli sülearvutil tarkvara probleem. Küll leidis hageja, et sülearvutil olid tõsised vead, kuna seda tuli parandada vähemalt kaks korda. VÕS § 222 lg 1 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.
8.Kostja Onoff Eesti AS parandas sülearvutit kaks korda kuid keeldus sülearvutit asendamast või selle eest raha tagastamast. Järgnevalt analüüsib kohus kas hagejal on õigus taganeda müügilepingust. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud

lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 114 lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 223 lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus tuvastas, et kostja ei ole keeldunud asja parandamast. Seda ei kinnitanud ka hageja. Hageja ei toonud kohtus välja ega tõendanud, milles seisneb kostja poolne oluline lepingu rikkumine. Hageja väitel ei usu ta, et arvuti on parandatud. Kohus märgib, et nimetatud hageja väide on ümberlükatud tuvastatud faktiliste asjaoludega, et ta ise on oktoobris 2012 parandatud sülearvuti kostjalt kätte saanud ja asunud seda kasutama. Ta on ise laadinud sülearvutile peale tarkvara, mis on osutunud mittetöötavaks. Kohus märgib, et tegemist ei olnud sülearvuti kui asja puudusega, vaid mis on osutunud arvutiprogrammi veaks, mille eest kostja ei vastutanud. Seega ei ole leidnud tõendamist, et kostja on keeldunud asja parandamast või on oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi (oluline lepingurikkumine) ja sel põhjusel võib hageja müügilepingust taganeda.

9.VÕS § 223 lg 2 kohaselt tarbijale müügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Kohtus ülekuulatud hageja ei kinnitanud, et talle oleks sülearvuti parandamisega kostja tekitanud põhjendamatuid ebamugavusi. Kohtu vastavale küsimusele teatas hageja, et ta ei usalda kostjat, et see on sülearvuti ära parandanud, kuid seda kas sülearvuti on töökorras ta ise kontrollimas ei ole käinud. TSMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja ei tõendanud, et kostja oleks talle asja parandamisega tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi. Kostja sõnul teostas sülearvuti remonti Toshiba volitatud töökoda, arvuti on töökorras ja sellele on lisagarantii eest peale pandud uus tarkvara. Seega kohus tuvastas, et kostja ei rikkunud müügilepingut oluliselt ning hagejal ei ole õigust müügilepingust taganeda.
10.VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 128 lg 1 kohaselt hõlmab varaline kahju eelkõige otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu. Kuna kostja ei ole oluliselt müügilepingut rikkunud, ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda ning seetõttu ei ole kostja hagejale kahju tekitanud. Hagi tuleb jätta eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kohus märgib, et sülearvuti on Onoff Eesti AS Narva kaupluses ning hagejal on õigus see sealt ära tuua. Kohtukulude jaotusest

11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb asjas esinenud kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohtuotsuse kuulutamine
12.TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 16. septembril 2013.a ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452,453, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja