Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse koostamise aeg ja koht Tsiviilasja number
16.09.2013.a., Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasi
O Ji, O P ja T Au hagi KÜ L.Koidula 7, O Ji, M Š ja V Bi vastu KÜ L.Koidula 7 26.08.2010 ja 08.12.2010 üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kostjate II, III, IV tegevuse KÜ L.Koidula 7 moodustamisel õigustühiseks tunnistamisel ning kostjate II, III, IV juhatuse liikmeteks valimise ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris juhatuse liikmetena registreerimise õigustühiseks tunnistamiseks.
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
O J, ik xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx O P, ik xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx T A, ik xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx
esindajad
2-10-57934
KOSTJAD ( hagejate määratluse kohaselt) KÜ L.Koidula 7, rk 80321445, asukoht K-Järve, Koidula 7-6 O J, ik xxxx, elukoht xxxx M Š, ik xxxx, elukoht xxxx V B, ik xxxx, elukoht xxxx Kohtu 20.02.2012 määruse kohaselt on kostjaks üksnes KÜ Koidula 7
1.Jätta läbi vaatamata O Ji, O P ja T A poolt KÜ L.Koidula 7 26.08.2010 ja 08.12.2010 üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kostjate II, III, IV tegevuse KÜ L.Koidula 7
moodustamisel õigustühiseks tunnistamisel ning kostjate II, III, IV juhatuse liikmeteks valimise ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris juhatuse liikmetena registreerimise õigustühiseks tunnistamiseks. 2.Hagejatel on käesoleva määruse jõustumisel õigus taotleda seni nende poolt tasutud riigilõivu tagastamist. 3.Hagejatel on õigus taotleda toimikutes (5 köidet) olevate materjalide tagastamist. Selleks tuleb esitada kohtule vastav kirjalik taotlus. 4.Hagejate menetluskulud jäävad nende endi kanda. 5.Kostja(te) kulud jäävad hagejate kanda. Kostja(te)l on õigus esitada avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud ja eelnev menetlus Viru Maakohtu esimehe 09.01.2013 käskkirja nr 11-1/3 kohaselt on I M, O Ji, O P, N I ja T Au esitatud hagi O Ji, M Š ja V Bi vastu, tsiv.asi nr. 2-10-57394, menetlemine jagatud kohtunik Marika Leimanni menetlusse. Kohtunik on 14.01.2013.a. hagejatele saatnud kirja kohtumenetluse korraldamise kohta, milles muuhulgas on selgitanud, et tulenevalt haginõuete korduvatest muutmistest puudub kohtul ülevaade, kes on esitanud millise nõude ja kelle vastu. Sellega seoses on kohus kohustanud hagejaid esitama korrektne, TsMS nõuetele vastav hagi, s.h. iga hagis esitatava asjaolu kohta leheküljeliste viidetega senises menetluses esitatud konkreetsetele tõenditele, viitega, mis on hagihind, kuidas ja millal on tasutud lõiv jne. 07.02.2013 on kohtule saaabunud muudetud ja täiendatud hagiavaldus KÜ Koidula 26.08.2010 ja 08.12.2010 üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kostjate II, III, IV tegevuse KÜ L.Koidula 7 moodustamisel õigustühiseks tunnistamisel ning kostjate II, III, IV juhatuse liikmeteks valimise ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris juhatuse liikmetena registreerimise õigustühiseks tunnistamiseks. Hagejateks on O J, O P ja T A ning kostjateks KÜ L.Koidula 7, O J, M Š ja V B. Kohus, esitatud hagiavalduse läbi vaadanud, leidis, et hagejad ei ole täitnud kohtu nõuet esitada korrektne hagiavaldus ning tulenevalt nimetatud asjaolust jäeti hagiavaldus maakohtu 26.03.2013 määrusega käiguta ning anti hagejatele tähtaeg hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks.
Nimetatud kohtumääruses selgitas kohus, et kohtul on tulenevalt TsMS § 392 lõikest 1 ja 4 kohustus kontrollida hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi, sh peab kohus selgitama eelmenetluses mh välja hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohus oli seisukohal, et hagejad ei ole, vaatamata sellele, et esialgselt on hagi esitatud juba 18.11.2010, siiani korrastanud enda nõudeid ning menetlusosaliste ringi, millest tulenevalt ei ole võimalik esitatud hagiavaldust korrektselt väljastada kostjatele ja välja selgitada kostjate seisukoht hagiavalduse osas. I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 207 on sätestatud eeldused mitme hageja või kostja osavõtuks asjast. Käesoleval juhul on hagejad ühes hagiavalduses esitanud erinevad haginõuded erinevate kostjate vastu, ilma et oleks kontrollitud TsMS § 207 lg 1 eelduste täitmine. Kohus oli seisukohal, et tegemist ei ole TsMS § 207 lg 3 järgsete kaaskostjatega, kelle suhtes saab vaidlusalust õigussuhet tuvastada üksnes ühiselt. Seega, tuli hagejatel eristada hagiavalduses esitatud nõuded tulenevalt sellest millise kostja (kostjate) vastu on hagejatel õigus nõue (nõuded) esitada. Kelle vastu ja millise nõude on käesolevad hagejad õigustatud esitama sätestab korteriühistuseadus (KÜS) ja mittetulundusühingute seadus (MTÜS). Kohus lähtub menetlusosaliste ringi määratlemisel hageja viimati esitatud hagiavaldusest, ehkki ei pea ka seda üheselt arusaadavaks. Hagist ei nähtu, kas ja milline on iga iseseisva hageja nõue iga kostja vastu. Kohtule on mõistetamatu, miks ei ole hagejad hagi esitamisel juhindunud nende enda 21.12.2011 esitatud taotluse alusel kohtu poolt 20.02.2012 tehtud määrusest, millega kostjad asendati ja kostjaks loeti vaid juriidiline isik KÜ L.Koidula 7. Kohus märgib, et kostja(d) on senistel kohtuistungitel korduvalt tõstatanud küsimuse menetluosaliste ringist ning viidanud, et ühed sama isikud ei saa olla korraga nii hagejad kui kostjaks oleva juriidilise isiku seaduslikud esindajad. II Kohus märkis 26.03.2013 määruses, et seejärel tuleb esitada hagiavaldus kooskõlas TsMS § 363-ga, mis sätestab, et hagiavalduses märgitakse hageja selgelt väljendatud nõue; hagi aluseks olevad faktilised asjaolud; tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Tõendite osas tuleb hagejatel kas tõendid uuesti esitada või vähemalt märkida hagis iga esitatava asjaolu kohta leheküljeline viide senises menetluses esitatud konkreetsele tõendile. Lisaks märkis kohus, et tõendite esitamisel peab pool TsMS § 236 lg 3 kohaselt põhjendama, millise asjas tähtsa asjaolu tõendamiseks ta tõendit esitada soovib, mh tunnistajate osas. III Hagejad on kohtule 07.02.2013 esitanud muudetud ja täiendatud hagiavalduse ja märkinud, et käesolev avaldus esitatakse kohtule tsiviilasja 2-10-57934 täiendamiseks. Kohus enda 14.01.2013 kirjas selgitas, et just tulenevalt sellest, et hagejad on korduvalt nõudeid muutnud ja täiendanud, tuleb hagejatel (käesoleval juhul arvestatuna kohtu poolt selles määruses antud selgitusi) esitada uus korrektne hagiavaldus, mis tähendab, et eelnevalt esitatud hagiavaldusi ei muudeta ega täiendata. Hagejad on esitatud avalduses märkinud ka, et kohtusse on esitatud sama eseme kohta hagi (s.o üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks), millest tulenevalt taotletakse, et
kohus ühendaks need kaks hagi ühiseks menetluseks. Kohtule jääb endiselt arusaamatuks millised on hagejate arvates need kaks erinevat hagi, mille liitmist hagejad taotlevad. Kohus juhtis siinkohal hagejate tähelepanu TsMS § 374-le, mis sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Eelnimetatud sätte alusel on võimalik liita üheliigilisi hagisid, mis on kohtu menetluses ühel ajal. Käesoleval hetkel, kuivõrd asja menetlus algas otsast peale, ei ole kohtu menetluses ühtegi hagi, mida omavahel saaks või tuleks liita. Hagejate poolt esitatud hagiavalduses on segadus ka hagi eseme märkimisega, s.t hagiavaldus algab ühtede nõuetega ja lõppeb teiste nõuetega, näiteks on hagi alguses märgitud nõudeks KÜ Koidula 7 26.08.2010 ja 08.12.2010 üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamine, samas kui lõpus ehk resolutsioonis on märgitud nõudeks KÜ Koidula 7 08.12.2010 üldkoosoleku otsuse õigustühiseks tunnistamine jne. Lisadeks on märgitud kõik lisatud dokumendid, mis on esitatud varem. Kuivõrd kohus on eelnevalt selgitanud, kuidas hagejatel tuleb tõendeid esitada siis siinkohal juhib kohus veelkord tähelepanu, et ka lisadena märgitud dokumendid (tõendid) tuleb esitada kas uuesti või märkida konkreetselt, kus mingi lisa (tõend) eelnevates toimikutes (mida on juba neli köidet) asub. Taotlus- sõnastuses: „Taotlemine arvesse kohtuasja Ida-Viru Ringkonnakohus“- milline on hagejate poolt esitatud hagiavalduse lõpus, on arusaamatu ja põhjendamatu. IV Lisaks juhtis kohus hagejate tähelepanu asjaolule, et tulenevalt hagejate esialgselt esitatud ühest nõudest, on hagejatele määratud riigilõivu täiendav tasumine summas 293.99 eurot 5 kuu jooksul iga kuu 15.kuupäevaks summas 58.80 eurot kuus alates 01.03.2011 kuni 01.07.2011.a (Viru Maakohtu 22.02.2011 määrus). Tsiviilasja toimikutest nähtub, et 28.02.2011 on tasutud 58.80 eurot, 15.04.2011 on tasutud 58.80 eurot, 15.05.2011 on tasutud 50.88 eurot, 30.06.2011 on tasutud 58.80 eurot. Seega on mais 2011 tasutud ettenähtust vähem 8 eurot ning märtsis 2011 tasumise kohta puuduvad üldse andmed. Kui hagejad jäävad hagis ühe nõude juurde, siis saab arvestada eelnevalt tehtud otsust hagihinna ja sellelt tasumisele kuuluva riigilõivu kohta, kuid hagejatel tuleb täiendavalt esitada riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused või märkida andmed millal ja kelle poolt on riigilõiv tasutud. Kui hagejad esitavad hagiavalduses mitu nõuet, siis tuleb ühes hagis sisalduvad nõuded hagihinda arvutades liita (TsMS § 134) ja seega tuleb tasuda ka riigilõiv vastavalt esitatud nõuetele. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus enda lahendis nr 3-2-1-28-11 p. 17. Seega, tuli hagejatel hagiavalduses märkida hagihind ja arvestatuna esitatavaid nõuet/nõudeid tõendada määratud riigilõivu täielik tasumine ja/või tasuda täiendav riigilõiv, mille kohta esitada maksekorraldus. V Kohus, asja materjalid täiendavalt üle vaadanud, jäi eeltoodu juurde ja leidis, et hagejad ei ole kohtunõuet täitnud, kuid tulenevalt asjaolust, et kohtule ei olnud üheselt arusaadav, kas hagejatest O P on 26.03.2013 kohtumääruse isiklikult kätte saanud ning kuidas puutub O Ji
poolt 09.04.2013 esitatud taotlus kohtunõude täitmisesse kõrvaldada hagiavalduses puudused, siis pidas kohus 06.08.2013 määrusega vajalikuks veelkordselt hagejatele anda 10-päevane tähtaeg eelpool nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja T A sai 06.08.2013 määruse kätte isiklikult 13.08.2013, seega lõppes tema jaoks puuduste kõrvaldamise tähtaeg 23.08.2013. Hageja O P sai 06.08.2013 määruse kätte isiklikult 30.08.2013, seega lõppes tema jaoks puuduste kõrvaldamise tähtaeg 09.09.2013. Hageja O J sai 06.08.2013 määruse kätte isiklikult 02.09.2013, seega lõppes tema jaoks puuduste kõrvaldamise tähtaeg 12.09.2013. Kohus hoiatas hagejaid, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohtu seisukoht 1.Kohus leiab, et ehkki tavapäraselt hagis esinenud puuduste kõrvaldamata jätmisel kohtu antud tähtajaks kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, on käesolevas asjas formaalselt hagi eelmise kohtukoosseisu poolt menetlusse võetud, seda on korduvalt suulises menetluses arutatud ja seetõttu on põhjendatum, hagi menetlusse võtmisest keeldumise asemel, jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. 2.Kohus leiab, et lisaks sellele, et hagejad ei ole kõrvaldanud arvukaid vormistuslikke puuduseid (menetlusosaliste ring, osaliselt tasumata lõiv, hagi ese, sh.milline nõue millise kostja vastu), ei ole hagi sellisel kujul võimalik ka sisuliselt menetleda. 3.Kohus leiab KÜ asutamiskoosoleku(te) otsuste vaidlustamise võimalus ja õigus on minetatud. Kuna nimetatud otsused oli suunatud KÜ kui juriidilise isiku asutamisele, siis jäävad nad, sõltumata võimalikest rikkumisest kehtima. KÜ on registrisse kantud ja toimib. Juhul kui hagejad endiselt leiavad, et juriidilise isiku asutamisel on rikutud seadust, siis on selleks õigustatud isikutel võimalus TsÜS § 40 lg 1 p 2 alusel hagita menetluses taotleda juriidilise isiku sundlõpetamist. Ehkki nimetatud säte võimaldab sellist menetlust algatada ka kohtul, ei näe kohus esitatud ehk teadaolevatel asjaoludel selleks alust. Pärast juriidilise isiku registrisse kandmist (KÜ L.Koidula 7 on registrisse kantud 12.01.2011) ei ole võimalik tugineda tema asutamislepingu ega –otsuse tühisusele. 4.Kui hagejad jäävad mingil põhjusel (vaatamata kohtu poolt kostjate asendamisele) selle juurde, et kostjateks on ka füüsilised isikud, siis nende kostjate suhtes esitatud nõue- nende tegevuse õigusvastaseks tunnistamine- saab olla seotud ainult juriidilise isiku asutamiskoosoleku otsuste vaidlustamisega ja kuna viimati nimetatu menetlemiseks alust ei ole, siis puudub väljund ka füüsilisest isikutest kostjate suhtes nõude menetlemiseks. Selline hagi jääks ka esitamise korral rahuldamata. 5.Hagejad on asjaoludes esile toonud, et kostjad on tekitanud neile kahju, märkimata, millisel õiguslikul alusel nad oma nõudu esitavad, kes kostjatest konkreetselt on millisele hagejale ja millise kahju tekitanud, kui suur on kahju. Konkreetset kahju hüvitamise nõuet hagi esemena esitatud ei ole. 6.Oletatava kahju nõudega on seostatav hagejate nõue võtta kostjad vastusele seoses dokumentide võltsimisega ja võltsitud dokumentide kasutamisega ning sellega seonduvalt KÜ
rahalistele vahenditele ligipääsu omamisega. Tegemist sellisel viisil esitatuna ei ole tsiviilvaidlusega ja kui hagejate väitel on kostjad väidetavalt dokumente võltsides kuritarvitanud KÜ rahalisi vahendeid, siis sellele tuleb väljund leida kas kriminaalõiguslikult või tsiviilmenetluses korrektse kahju nõude esitamisega. 7.Hagejate nõue- keelata kostjatel ( küsitavaks jääb selle nõude esitamise õiguslik alus eriti juriidilisest isikust kostja vastu) olla KÜ juhtorganites- on vastuolus Põhiseaduse §-dega 19 ja 48 ja selline nõue ei saa kuidagi rikkuda hagejate subjektiivseid õigusi. 8.TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagejad on pöördunud kohtusse nõuetega, mis kas ei riku nende õigusi, nõuetega, mis ei ole formuleeritud (kahju) või nõuetega, mille menetlemine ei ole võimalik ega põhjendatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja seetõttu puudub ka vajadus TsMS § 425 kohaselt määrusesse märkida, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu. Ainsad selle sätte mõttes kõrvaldatavad asjaolud oleks menetluse praeguses etapis riigilõivu korrastamine (puuduoleva summa tasumine või selle tasumise tõendamine ja/või nõuete selgest formuleerimisest tulenevalt võimaliku täiendava riigilõivu tasumine) ning kahjunõude selge ja nõuetekohane formuleerimine, kuid ka neid puuduseid ei ole hagejad kohtu poolt korduvalt antud juhiste kohaselt ja antud tähtaegadeks kõrvaldatud. Kohus peab antud juhul ebaefektiivseks samade puuduste hagejatele selgitamist suulises eelmenetluses. 9.Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse TsMS § 426 kohaselt, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. 10.TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tagati, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 174 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindalksmääramist lahendis sisaldubv kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 10.Maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruskaebuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.