Otsuse tegemise aeg ja koht 13.09.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-35706
Tsiviilasi
Korteriühistu XXX hagi XXX vastu võla nõudes
Hagihind
1065.64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu XXX (reg. nr. XXX, XXX; telefon: XXX; epost: XXX); Hageja esindaja: Ivar Stukolkin (WWW24 OÜ, registrikood 11442959, Ranniku tee 20, 12113 Tallinn; telefon 5106152; e-post: [email protected]); Kostja: XXX (isikukood XXX, elukohtXXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista XXX Korteriühistu XXX kasuks välja võlgnevus summas 848.78 eurot (kaheksasada nelikümmend kaheksa eurot ja seitsekümmend kaheksa senti).
3.Välja mõista XXX Korteriühistu XXX kasuks alates 14.09.2013.a. kuni põhinõude (848,78 eurot) täitmiseni viivis 0,07% põhinõudelt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest.
4.Jätta menetluskulud XXX kanda. Välja mõista XXX menetluskuluna Korteriühistu XXX kasuks kokku 300 (kolmsada) eurot, sh riigilõiv 150 (sada viiskümmend) eurot ja õigusabikulu 150 (sada viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas 31.07.2013. a kostja vastu hagi. Hageja märgib, et kostja on aadressil: XXX , Tallinn, asuva korteri korteriomanikuks. Korteriomand, mille kostja omab, kuulub Korteriühistu “XXX” (edaspidi korteriühistu) koosseisu ning kostja on ka sama korteriühistu liige. Korteriühistu liikmena rikub kostja pidevalt korteriühistu põhikirja ning seadusi, millega reguleeritakse korteriühistu liikmete õigusi ja kohustusi. Nimelt vaatamata episoodilisele tasumisele kostja jätab maksmata suuremas osas ekspluatatsiooni- ja sihtmakseid (edaspidi kommunaalmaksed) ning korduvatele meeldetuletustele võlgnevuse kohta kostja ei reageeri. Faktiliselt kostja elab oma korteris teiste korteriühistu liikmete arvel.
2.Tulenevalt Korteriomandiseaduse § 13 lg-st 1 korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Tulenevalt Korteriühistuseaduse § 13 lg-st 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamisekulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistuseaduse § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamääramise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteripõhikirjas ei ole sätestatud teisiti ( KÜ XXX põhikirjas ei ole sätestatud teisiti) seega korteriühistu liige peab tasuma regulaarselt, kord kuus nn kommunaalmakseid.
3.Seisuga 31.07.2013.a. kostja võlgneb kommunaalmaksete osas 1017,19 eurot. Tuginedes Korterühistuseaduse § 7 lg. 4 kui korteriomanik viivitab majandamiskulude maksmisega võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0.07 protsendi maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendri päeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagejal puudub viivis nõue hagiavalduse esitamise päeva seisuga. TsMS § 133 lg 2 tulenev viivis on 259,89 €. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes Korteriühistuseaduse §7 lg 4 ja §151 lg 1, VÕS § 76 lg-le 1 , 82 lg-le 1 , 100 ja §101 lg 1. p-le 1 ja 6 ja TsMS § 162 palus hageja 1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 1017,19 eurot; 2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised arvestusega alates 01.08.2013.a. 0,07% suuruses määras hagi põhinõudelt summas 1017,19 eurot kuni vastava nõude täitmiseni;
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda; 4. Teha tagaseljaotsus juhul, kui kostja ei esita kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile. Kostja vastuväited Kostja esitas 28.07.2013 kohtule avalduse, milles palub luba maksta võla täielikult hiljemalt 31.07.2013. Võlaosa on kostja juba maksnud. Kostja esitas kohtule ka 29.07.2013 maksekorralduse 300 euro tasumise kohta.
Hagi täiendus Kohus edastas kostja vastuse 29.08.2013 hagejale ja palus kohtule hiljemalt 3 tööpäeva jooksul teatada, kas kostja on pärast hagiavalduse esitamist Korteriühistule XXX mingeid summasid tasunud, kas hagi esitamisel on arvesse võetud juurdelisatud maksekorralduses näidatud 300 euro tasumist ning kas Korteriühistu XXX jääb oma nõude juurde. Hageja esitas 02.09.2013 hagi täpsustuse, milles soovib täpsustada nõude suurust seisuga 01.09.2013.a. Võttes arvesse asjaolu, et Kostja esitas kohtule maksekorralduse nr 000001 29.07.2013.a Hagejale 300.- euro tasumise kohta, mille Hageja oli arvestanud hagi esitamisel, et augustis tasuti Hagejale Kostja eest 380.- eurot võla katteks ning, et seisuga 01.09.2013.a muutusid sissenõutavateks kommunaalteenuste arved nr 513060521 05.07.2013.a. ja nr 513070521 06.08.2013.a. (lisa 2 ja 3). Hageja muutis nõue suurust Kostja vastu , mille suurus on järgmine: Põhivõla suurus : – 848,78 € Viivis : - 0.€ TsMS § 133 lg 2 tulenev viivis on 216,86 € Hagi hind : - 1065,64 € Ühtlasi Hageja teatab, et ei näe võimalikuks kompromissi sõlmimist Kostjaga kuna Kostja ka eelnevalt ei ole täitnud oma lubadusi võla tasumise osas. Võttes arvesse asjaolu, et kui 29.07.2013.a. Hageja tasus riigilõivu 175.- € Hagejal puudus informatsioon Kostja 300.- euro tasumise kohta, mille võrra vähenes Hageja nõue Kostja vastu, siis vähenes ka hagi hind, millelt pidi tasuma riigilõiv 150.- € ulatuses. Seega hagi esitamisel Hageja poolt oli ülemakstud riigilõiv 25.- € ulatuses. Võttes arvesse ülaltoodu hageja täpsustas nõuet kostja vastu ja palus:
1.Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 848,78 eurot.
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised arvestusega alates 01.09.2013.a. 0,07% suuruses määras hagi põhinõudelt summas 848,78 eurot kuni vastava nõude täitmiseni.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
4.Teha tagaseljaotsust juhul, kui kostja ei esita kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile.
5.Tagastada 25 .- eurot ületasutud riigilõivu ning palub vastava summa kanda KÜ XXX Swedbank arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. Kohus edastas hagiavalduse täienduse kostjale ja andis sellele seisukoha esitamise tähtajaks hiljemalt 11.09.2013. Kostja hagiavalduse täienduse suhtes seisukohta ei esitanud.
Kohtuotsuse põhjendused
1.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
2.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja on Tallinnas, Linnamäe tee 35-52 asuva korteriomandi omanikuks, mis nähtub ka kinnistusraamatust. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nimetatud korteri on tekkinud tasumata kommunaalmaksete võlgnevus. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt näidatud kommunaalmaksete põhivõlgnevuse summa 848,78 eurot osas. Kostja vastuväited, milles kostja palub luba maksta võla täielikult hiljemalt 31.07.2013, ei ole arvestatavad, sest nimetatud tähtpäev on möödunud ja kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid võla tasumise kohta. 29.07.2013 kostja poolt tasutud summat 300 eurot on hageja oma nõudes juba arvesse võtnud.
Kohus lähtub kostja võlgnetava summa osas hageja 02.09.2013 hagiavalduse täpsustusele lisatud kostja võlgnevuse arvestuse tabelist.
3.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike XXX mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (KÜS § 5 lg 1). KÜS § 151 lg 1 järgi loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eelviidatud sätetest tuleneb, et kostja kui korteriomandi omanik on korteriühistu liikmena kohustatud kandma elamuga seotud majandamiskulusid. Tegemist on korteriomaniku seadusest tuleneva kohustusega.
4.KÜS § 7 lg 4 järgi võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt tulevikku suunatud viivise tasumist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja ei nõua viivise väljamõistmist kindla summana, on kohtul võimalik viivis välja mõista protsendina põhinõudest alates otsuse tegemisele järgnevast päevast.
5.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjades näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Antud juhul on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv summas 150 eurot (enam tasutud 25 eurot tagastab kohus hagejale eraldi määruse alusel) ja õigusabikulud summas 150 eurot vastavalt arvele nr XXX .
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.