Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Menetlustoiming
2-12-41232 11. september 2013.a, Narva Tamara Šabarova SNEL Grupp OÜ hagi A I vastu võla nõudes Hageja: SNEL Grupp OÜ (registrikood 12213861, asukoht Teguri 37b, 50107 Tartu) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Eva Rahuorg (elektronposti aadress: XXX) Kostja: A I (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: eestkostja Aleksandr Ivanov (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Sergei Politšev (XXX; elektronposti aadress: XXX) Hagimenetlus Hagist loobumise vastuvõtmine, menetluse lõpetamine
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
Tsiviilasi nr 2-12-41232
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-12-41232, SNEL Grupp OÜ hagis A I vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Menetluse käigus saadud andmete alusel oli kohus A I tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrollimiseks oma 30.01.2013 määrusega algatanud eestkostja määramise menetluse. Menetlus tsiviilasjas nr 2-12-41232 on peatunud. Viru Maakohtu 10. aprilli 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-4974 on A I üle seatud eestkoste kõigi tema asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks, välja arvatud pisitehingud väärtusega maksimaalselt 10 EUR. Kostja A I eestkostjaks on määratud Aleksandr Ivanov. Kohus 22. mai 2013 määrusega uuendas tsiviilasja nr 2-12-41232 menetluse. Kohus oma 22.05.2013 kirjas palus teatada hageja seisukoht menetluse jätkamise osas, s.o kas hageja soovib menetlust jätkata või loobub hagist või kas tsiviilasja oleks võimalik lahendada kompromissiga. Samuti palus kohus teatada kostja seisukoht menetluse jätkamise osas, s.o kas kostja võtab hagi õigeks või kas tsiviilasja oleks võimalik lahendada kompromissiga. Hageja sai kohtunõue kätte, kuid seisukoha ei esitanud. Kostja esindaja riigi õigusabi korras S. Politševi kohtule 02.06.2013 esitatud seisukoha kohaselt kostja ei võta hagi õigeks ja jääb oma eelmise vastuse juurde. Kostja arvab, et tsiviilasja ei ole võimalik lahendada kompromissiga. Kostja endiselt arvab, et on alust järeldada, et Lepingu sõlmimise ajaks A I juba oli piiratud teovõimega isik, kes ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Lepingu sõlmimisel tema ei olnud võimeline aru saama Lepingu sisust ja lepingu tagajärgedest enda jaoks. A I ei saanud laenusummat kätte. Rahasumma on saanud isik, kes ebaseaduslikult kasutas A I isikuandmeid, s.o pani kuriteo toime KarS § 213 järgi.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-12-41232
Perekonnaseadus (PKS) § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. TsÜS § 11 lg 3 p l ja p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Kostja seaduslik esindaja ei kiitnud tehingut heaks, seega poolte vahel internetikeskkonnas www.bestcredit.ee 17.03.2012 sõlmitud laenuleping summas 200 € tagastamistähtajaga hiljemalt 16.04.2012, on tühine. TsÜS § 84 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei saa tühise tehingu alusel esitada nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest (kohus lähtus ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.05.2010 otsuses asjas nr 3-2-1-35-10 väljendatud seisukohast). Arvestades nõudesumma suurust ja asja menetluse käigus ilmnenud asjaolud (kostja piiratud teovõimetus, kostja seadusliku esindaja tehingu heaks kiitmise puudumine, konkreetse inimese olemasolu, kes väidetavalt tegelikult sõlmis lepingut ja sai raha kätte jne), pidi kohus võimalikuks paluda hagejal muuhulgas kaaluda tsiviilasja nr 2-12-41232 menetluse jätkamise otstarbekust. Kohus juhtis hageja tähelepanu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 206 lg-tele 1 ja 2, millede kohaselt on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Poolel on õigus kohtulahendi peale edasi kaevata ja muud käesolevas seadustikus ettenähtud menetlusõigused. Pooled võivad asja lõpetada kompromissiga. Hageja kohtule 11.07.2013 esitatud seisukohas palus peatada tsiviilasja nr 2-12-41232 menetlus kuni kriminaalasjas nr 12240101424 lõppemiseni; s.o kriminaalasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kostja esindaja riigi õigusabi korras palus jätta rahuldamata hageja taotlus tsiviilasja menetluse peatamisest.
10.09.2013 kohtuistungil seletas hageja esindaja, et ta on võtnud ühendust uurijaga, kelle menetluses on kriminaalasi nr 12240101424, ja sai teada, et inimene, kes kasutas kostja andmeid laenu võtmisel on tuvastatud ja tunnistas ülekuulamisel oma süüd. Hageja esindaja loobus hagist ja palus lõpetada tsiviilasjas menetluse. Hageja esindaja kinnitas kohtule, et menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on talle arusaadavad. Hageja palus tagastada pool tasutud riigilõivust. Kostja nõustus menetluse lõpetamisega ja kinnitas kohtule ka, et menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on talle arusaadavad.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-12-41232
Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagist loobumine tuleb võtta vastu ja lõpetada asjas menetluse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine antud asjas ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku huvi. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Viru Maakohtu 12.12.2012 määrusega rahuldati kostja A I riigi õigusabi taotlus ja anti talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostja menetluskuludeks on riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 5 kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus loeb hagist loobumine mõjuvaks asjaoluks TsMS § 190 lg-s 7 sätestatud mõttes ja vabastab hagejat kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja esindaja palub tagastada pool tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. 4(5)
Tsiviilasi nr 2-12-41232
Hageja tasus hagi esitamisel e-toimiku kaudu riigilõivu summas 60 eurot. Seoses hagist loobumisega ning hageja taotlusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 30 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.