P. S. hagi OÜ Tinmaris-MM vastu saamata jäänud töötasu nõudes Hagihind: 1 334,42 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
02. juuli 2013. a ja 23. august 2013. a Hageja:
Kostja:
Kostja esindaja:
P. S. (IK xxx; elukoht: xxx e-post: xxx ) OÜ Tinmaris-MM (RK xxx; asukoht: Liiva 21, 41702 Toila, IdaVirumaa) M. T., juhatuse liige, [email protected] )
e-post:
RESOLUTSIOON
P. S. hagi OÜ Tinmaris-MM vastu rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Tinmaris-MM P. S. kasuks 317 (kolmsada seitseteist) eurot 95 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA HAGIAVALDUS
1.AS Eesti Vanglatööstus ja OÜ Tinmaris-MM sõlmisid 11.05.2011. a koostöölepingu kinnipeetavate tööle lubamiseks alates 11.05.2011. a. OÜ Tinmaris-MM kohustus sõlmima kinnipeetavatega töölepingud ja kandma kinnipeetavate töötasu, millest on eelnevalt kinni peetud tulumaks Rahandusministeeriumi arvelduskontole hiljemalt järgneva kuu 7-ndaks kuupäevaks. OÜ Tinmaris-MM kohustus esitama kinnipeetavate tööhõive aruande.
2.P. S. kandis karistust ja oli kinnipeetav Viru Vanglas. Viru Vangla direktori 26.01.2012. a käskkirjaga lubati kinnipeetavat tööle OÜ-sse Tinmaris-MM abitöölisena välitöödel alates 27.01.2012. a kuni kinnipeetava vanglast vabanemiseni. Käskkirja kohaselt hakkab kinnipeetav tööle esmaspäevast reedeni, tööaja algus on kell 07.30, lõpp 17.00, tööaja hulka kuulub lõunaaega, kinnipeetava tööterritooriumiks on Ida- ja Lääne-Virumaa.
3.Ajavahemikul jaanuar-mai 2012. a töötas P. S. OÜ-s Tinmaris-MM suulise töölepingu alusel.
4.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud välja maksmata töötasu alljärgnevalt: 2012. aasta jaanuaris oli hageja tööl kolmel päeval, 27-ndal, 30-ndal ja 31-sel jaanuaril igal päeval 8 tundi, kuid tööhõive aruandesse on kostja märkinud kaks tööpäeva – 27. ja 30. jaanuar ning töötundide arvuks 7 tundi; jaanuarikuu eest tööandja palka ei maksnud, välja maksmata on 43,50 eurot; 2012. aasta veebruarikuu eest maksis tööandja 190,15 eurot, töötundide arvuks on 8 tunni asemel märgitud 7; veebruarikuus oleks hageja pidanud saama töötasu 207,60 eurot; 2012. aasta märtsikuu ja aprillikuu eest laekus 245,42 eurot; töötunde on märgitud tööhõive aruandesse 2 ja 3 tundi (märtsikuus arvestatud töötasu 104,39 eurot ja aprillis 153,97 eurot);
2012. aasta maikuu eest (mai töötasu ja lõpparve) on tööandja üle kandnud 94,04 eurot; töötasu suurus oli tegelikult 83,04 eurot ja lõpparve 67,67 eurot. Tööle minek ja töölt tulek on fikseeritud täpselt väljasõidutunnistustel. Kunagi ei töötanud hageja vähem kui 8 tundi päevas. Peale selle oli hageja veel bussijuht, kes sõidutas töölised tööobjektile. Kostja on jätnud välja maksmata töötasu 419 eurot.
5.Hageja töötas kostja juures kahel töökohal – autojuhi ja töölisena. 09.05.2012. a selgus, et hageja ei tohtinud töötada autojuhina (puudus Viru vangla luba). Martin Toovis (tööandja esindaja) pettis hagejat, teatades, et luba töötamaks autojuhina on vanglast olemas.
6.Kostja on jätnud välja maksmata töötasu autojuhi töö eest 915,42 eurot järgmiselt: 2012. aasta jaanuaris 43,50 eurot (3 tööpäeva x 8 tundi); 2012. a veebruaris 207,60 eurot (15 tööpäeva x 8 tundi); 2012. aasta märtsis 304,48 eurot (22 tööpäeva x 8 tundi); 2012. aasta aprillis 276,80 eurot (20 tööpäeva x 8 tundi); 2012. aasta mais 83,04 eurot (6 tööpäeva x 8 tundi).
7.Kostja hagi ei tunnistanud. 20.09.2012. a kohtule esitatud vastuses märkis kostja, et töötasu maksmine toimus Rahandusministeeriumi arvelduskontole tööhõive aruannete alusel. P. S. töötas autojuhina, tema ülesandeks oli kinnipeetavad vangla juurest objektile ja tagasi transportida. P. S. pöördus omavoliliselt lubatud teelt (marsruudilt) kõrvale, mistõttu ei lubatud Viru vanglast kinnipeetavaid tööle 9-21. maini. Sellega tekitas hageja kostjale märkimisväärse kahju. Lisaks sellele kasutas hageja kostja transpordivahendit ja kütust isiklikeks sõitudeks.
8.Kohtuistungil 02.07.2013. a hageja selgitas, et tema töötasu suurus oli 1,73 eurot tunnis. Tööhõive aruannetega tutvudes selgus, et kostja on arvestanud vähem töötunde. Hagejale anti vanglast luba töötada lihttöölisena miinimumpalga eest. Hageja vormistati tööle töölisena (töö sisuks oli raietöö), kuid hageja töötas ka autojuhina. Kostja esindaja selgitas, et sõlmis Eesti Vanglateenistusega koostöölepingu, kuna tal oli vaja töölisi, kes tegeleksid võsa raiumisega. Kokkuleppe kohaselt pidi tööpäev algama kell 8.00 hommikul ja kinnipeetavad pidid tagasi vanglasse jõudma õhtul kell 18.00. Töötajad pidid saama tasu tegelikult töötatud tundide arvu järgi. Ka hagejale arvestati tasu tegelikult töötatud töötundide järgi. Suulise töölepingu alusel töötas hageja raietöölisena. Kui töötunde märgiti vähem kui kaheksa, siis järelikult sel päeval rohkem tööd ei tehtud, või ei lubanud ilmastikuolud töötada või siis oli trimmer katki.
9.Kohtuistungil 23.08.2013. a selgitas hageja, et arvestas saamata jäänud töötasu selliselt, et kui tööhõive tabelisse oli märgitud näiteks kaks tundi, siis saamata jääni töötasu 6 töötunni eest. Kostja selgitas, et jaanuarikuu töötasu maksti hagejale koos veebruarikuu töötasuga märtsikuus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures ajavahemikul 27.01.2012. a kuni 09.05.2012. a (kaasa arvatud). Pooled vaidlevad tööaja arvestuse ning sellest johtuvalt väljamaksmata töötasu üle.
11.Asja materjalidest tuleneb, et AS Eesti Vanglatööstus ja OÜ Tinmaris-MM sõlmisid 11.05.2011. a koostöölepingu kinnipeetavate tööle lubamiseks alates 11.05.2011. a. OÜ Tinmaris-MM kohustus sõlmima kinnipeetavatega töölepingud ja kandma kinnipeetavate töötasu, millest on eelnevalt kinni peetud tulumaks Rahandusministeeriumi arvelduskontole hiljemalt järgneva kuu 7-ndaks kuupäevaks. OÜ Tinmaris-MM kohustus esitama kinnipeetavate tööhõive aruande (tl 64). P. S. kandis karistust ja oli kinnipeetav Viru Vanglas. Viru Vangla direktori 26.01.2012. a käskkirjaga lubati kinnipeetavat tööle OÜ-sse TinmarisMM abitöölisena välitöödel alates 27.01.2012. a kuni kinnipeetava vanglast vabanemiseni. Käskkirja kohaselt hakkab kinnipeetav tööle esmaspäevast reedeni, tööaja algus on kell 07.30, lõpp 17.00, tööaja hulka kuulub lõunaaega, kinnipeetava tööterritooriumiks on Ida- ja LääneVirumaa (tl 4).
12.Hagejale on arvestatud töötasu jaanuar-mai 2012. a tööhõive aruannetes märgitud tööpäevade järgi (tundide arv, tunnitasu 1,73 eurot, tl 55-59). Töötasu väljamaksed on nähtavad Viru Vangla K-Raha kontolt (tl 5). Hageja väljasõidu aeg Viru Vanglast, tööobjektile saabumise, sealt lahkumise ning tagasi vanglasse saabumise ajad on nähtavad Viru Vangla väljasõidutunnistustelt (tl 83-141).
13.Viru Vangla direktori käskkirja kohaselt lubati hageja tööle abitöölisena. Hageja selgituste kohaselt töötas ta raietöölise ja autojuhina, kohtuistungil antud selgituste kohaselt pidi hageja töötama töölisena miinimumpalga eest ning kostja esindaja teatas talle, et ta võib mikrobussiga sõita (tl 164p). Kostja on hageja töötamise kohta andnud vastuolulisi selgitusi. Kostja esindaja 15.08.2012. a e-kirja ja 20.09.2012. a vastuse kohaselt töötas P. S. autojuhina, tema ülesandeks oli kinnipeetavad vangla juurest objektile ja tagasi transportida (tl 63, 54). Kohtuistungil antud seletuste kohaselt töötas hageja raietöölisena (tl 165). Töötundide arv märgiti selle järgi, kui palju hageja faktiliselt töötunde tegi, kui on märgitud 2-3 tundi, siis järelikult võisid olla tööseisakud, kütus sai otsa, remondid või siis töötaja ei teinud sel päeval rohkem tööd (tl 175p).
14.Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 1 ja p 2 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ja maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töötasu tuleb maksta ka töö mitteandmisel (TLS § 35). TLS § 43 lg 2 järgi eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas.
15.Kohus leiab, et olenemata sellest, kas tööandja luges töölepingu hagejaga sõlmituks töötamaks raietöölise, abitöölise või autojuhina, tuli kostjal arvestada hagejale töötasu 8tunniste tööpäevade eest. Kui hageja töötas autojuhina (nagu kostja on kuni 20.09.2012. a väitnud), algas tema tööaeg hetkest, kui ta Viru Vanglast hommikul välja sõitis (enamatel juhtudel kell 07.45) ning lõppes õhtul vanglasse saabudes (17.00 – 18.00 paiku). Kui hageja tööks oli metsaraie, on väljasõidutunnistustele märgitud objektile saabumise ja sealt lahkumise aeg (saabumine tavaliselt 07.45 ja lahkumine 16.30). Vaidlust pole selles, et faktiliselt vedas hageja mikrobussiga kinnipeetavaid vanglast tööobjektile ning tagasi ja tegi
ka raietöid. Seetõttu on õiglane arvestada ja maksta töötasu vähemalt 8 tundi tööpäevas (päevatasu seega 8 x 1,73 = 13,84 eurot (brutto)).
16.Viru Vangla K-Raha väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale üle kandnud alljärgnevad summad: 13.03.2012. a 190,15 eurot (kostja kinnitusel jaanuari ja veebruarikuu töötasu kokku); 09.05.2012. a 245,42 eurot (märtsi ja aprilli töötasu); 13.06.2012. a 94,04 eurot (mai töötasu ja lõpparve). Eelnimetatud summadelt on maha arvestatud tulumaks.
17.Hagejale on arvestatud töötasu jaanuaris 24,22 eurot, veebruaris 181,65 eurot, märtsis 104,39 eurot, aprillis 153,97 eurot, mais 62,28 eurot.
18.Kohus rahuldab hageja nõude ulatuses, mille võrra hagejale on arvestatud 8-tunnist vähem töötunde ning esitab õige arvestuse tabeli kujul.
TÖÖTATUD
PÄEVAD
27.01.2012. a 30.01.2012. a 31.01.2012. a 08.02.2012. a 09.02.2012. a 10.02.2012. a 13.02.2012. a 14.02.2012. a 15.02.2012. a 16.02.2012. a 17.02.2012. a 20.02.2012. a 21.02.2012. a 22.02.2012. a 23.02.2012. a 27.02.2012. a 28.02.2012. a 29.02.2012. a 01.03.2012. a 02.03.2012. a 05.03.2012. a 06.03.2012. a 07.03.2012. a 08.03.2012. a
09.03.2012. a 12.03.2012. a 13.03.2012. a 14.03.2012. a 15.03.2012. a 16.03.2012. a 19.03.2012. a 20.03.2012. a 21.03.2012. a 22.03.2012. a 23.03.2012. a 26.03.2012. a 27.03.2012. a 28.03.2012. a 29.03.2012. a 30.03.2012. a 02.04.2012. a 03.04.2012. a 04.04.2012. a 05.04.2012. a 09.04.2012. a 10.04.2012. a 11.04.2012. a 12.04.2012. a 13.04.2012. a 16.04.2012. a 17.04.2012. a 18.04.2012. a 19.04.2012. a 20.04.2012. a 23.04.2012. a 24.04.2012. a 25.04.2012. a 26.04.2012. a 30.04.2012. a 02.05.2012. a 03.05.2012. a 04.05.2012. a 07.05.2012. a 08.05.2012. a 09.05.2012. a
19.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi summas 317,95 eurot.
-8,65 EUR
-8,65 EUR
-8,65 EUR
-8,65 EUR
-8,65 EUR
-8,65 EUR
-8,65 EUR
-8,65 EUR
-8,65 EUR
-8,65 EUR
-8,65 EUR
-10,38 EUR
-10,38 EUR
-10,38 EUR
-10,38 EUR
-10,38 EUR
-5,19 EUR
-5,19 EUR
-5,19 EUR
-5,19 EUR
-6,92 EUR
-6,92 EUR
-6,92 EUR
-6,92 EUR
-6,92 EUR
-6,92 EUR
-6,92 EUR
-6,92 EUR
-6,92 EUR
-6,92 EUR
-5,19 EUR
-3,46 EUR
-3,46 EUR
-3,46 EUR
-3,46 EUR
-1,73 EUR
-1,73 EUR
-1,73 EUR
-6,92 EUR
-6,92 EUR
-1,73 EUR
-317,95 EUR
MENETLUSKULUDE JAOTUS
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4).
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.