2-12-35958/51 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohus leiab, et töölepingu seaduse mõtte kohaselt saab tähtajalist töölepingut ennetähtaegselt üles öelda üksnes mõjuva põhjuse esinemisel, kui kõiki asjaolusid arvestades ei ole tööandjalt mõistlik nõuda töösuhte jätkamist kokkulepitud tähtajani. Kostja sõnul ei ole hageja täitnud järgmisi töölepingu seaduse § 15 lg 2 p 1 ja 9 toodud kohustusi: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Lisaks on kostja sõnul hageja rikkunud Laste Varjupaiga põhimääruse p 1, töölepingu p.-de 2.2.1-2.2.3, Narva laste varjupaiga kasvataja ametijuhendi p-de 2.1, 3.1, 3.12. Ametijuhendi p 2.1 kohaselt peab kasvataja looma soodsa õhkkonna psüholoogilise kliima loomiseks rühmas iga lapse füüsiliseks, psühholoogiliseks ja kognitiivseks arenguks. Ametijuhendi p 3.1 kohaselt peab kasvataja teostama laste hoolikat järelvalvet Laste Varjupaiga ruumides ja puhkealadel. Ametijuhendi p 3.12 kohaselt peab kasvataja täitma üksikuid ülesandeid, mis ei kuulu ametikohustuste nimistusse kuid tulenevad sotsiaaltöö üldisest mõttest. D. Z heideti kaebustes ette, et ta solvas last, lõi lapsi sussidega, kiskus lapsi juustest, karjus nende peale, suitsetas pingil laste juursolekul ja lamas laste mängutoas diivanil ja tukkus. Kohus leiab, et ei leidnud tõendamist asjaolu, et kasvataja D. Z lõi lapsi sussidega. Laps A Z kinnitas psühholoog N A , et ta kuulis müra ja tegi järelduse, et D. Z lõi lapsi sussidega. Tõendamist ei leidnud asjaolu, et D. Z suitsetas pingil laste juursolekul. Suitsetamise kohta selgitas D. Z , et ta suitsetas töökohal selleks ettenähtud kohas, mitte laste juuresolekul. Samuti ei leidnud tõendamist fakt, et D. Z lamas laste mängutoas diivanil ja tukkus. A Z on väitnud psühholoog N A , et ta nägi kasvatajate ruumi aknast, et kui D. Z lapsi magama paneb, siis ta istub ja ise magab. Kuid kaebuses väljatoodud asjaolu otsest kinnitust ei leidnud. Samuti ei leidnud tõendamist fakt, et D. Z karjus laste peale. A Z ei kinnitanud nimetatud asjaolu psühholoog N A . Samuti ei leidnud tõendamist fakt, et D. Z kiskus lapsi juustest. Seletuskirjas tõi selle asjaolu välja kasvataja M L , kes kirjeldas seda fakti tüdrukute omavahelisest jutust, kus räägiti, et S haaras ühte tüdrukut juustest, kuid ise ta sellist kasvataja tegu näinud ei olnud. Tõendamist leidis, et kasvataja D. Z noris A Z inetu sõnaga ja solvas sellise teoga last. Nimetatud asjolu kinnitas tunnistaja N A , kes lapsega viis läbi vahetu vestluse. Nimetatud asjaolu kinnitas ka D. Z , kelle väitel oli neil lapsega omavaheline norimisenali, kuid tema last solvata ei tahtnud.

töötajale esmalt hoiatuse ning alles siis kui ilmneb, et töötaja hoiatusest hoolimata eirab tööandja mõistlikke korraldusi või rikub töökohustusi, lõpetama vastavalt TLS § 88 lg 1 p 3 töölepingu. Tööõiguse ülesütemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena olukorras, kus töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes lojaalsuspõhimõttele peab tööandja teatud määral sallima ka sellist töötaja käitumist, mis ei ole tööandjale kõige meelepärasem. Rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Tagasisideta ei pruugi töötaja puudulikust tööoskusest teadlik olla ega oska arvestada, et tema käitumine võib kaasa tuua tõsised tagajärjed. Juhul kui tööandja soovib töölepingu üles öelda lepingulise kohustuse rikkumise tõttu, peab ta andma esmalt töötajale mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks (VÕS § 196 lõige 2). Töötajale mõistliku tähtaja andmist rikkumise lõpetamiseks tuleb käsitleda koostoimes TLS § 88 lõikega 3, mille kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja rikkumise või töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Kui töötaja jätkab rikkumist, on tööandjal õigus leping üles öelda. Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda vastavalt hea usu põhimõttele tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on hõlmatud ka VÕS § 116 lõike 2 punktides 2 kuni 4 nimetatud asjaolud (VÕS § 196 lõige 2). Hoiatust ei ole vaja olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1)töötaja rikkus kohustust, mille täpseks järgimiseks eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda vastavalt hea usu põhimõttele tööandjalt oodata. 2) töötaja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu 3) kohustuse rikkumine annab tööandjale mõistliku põhjuse eeldada, et töötaja ei täida kohustusi ka edaspidi. Tööõiguse ülesütemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb erinevaid asjaolusid hinnata nende kogumis igal üksikul juhtumil eraldi. Mõjuv põhjus peab olema eriti mõjuv ning selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõtetele tugindes kuidagi eeldada töösuhte jätkumist. Kohus leiab, et antud juhul ei esinenud aga selliseid tööalaseid rikkumisi D. Z poolt, mis tingiksid töölepingu erakorralise lõpetamise TLS § 88 lg 3 järgi. Kohus ei tuvastanud, et kasvataja oleks lapse solvamisega rikkunud otseselt TLS § 15 lg 2 p 1 ja 9 sätestatud kohustusi ning kahjustanud tööandja mainet või põhjustanud klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Tunnistaja N A sõnul oli laps A Z emotsionaalselt haavatav, ta oli varjupaika sattunud kohtumenetluse tõttu ning ta solvus kasvataja norimise peale, kuid mõne päeva pärast oli tema meeleolu hea. Kohus hinnanud kasvataja tegu leiab, et see ei kahjustanud tööandja mainet või ei põhjustanud klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Kaebuse esitaja I P kaebusest võib välja lugeda pahameelt kasvataja tegevuse peale kuid enamus nendest tegudest tõendamist ei leidnud, ning antud juhul ei saanud lapse solvumine kasvataja peale kahjustada tööandja mainet. Kohus märgib, et kasvatajat D. Z on kostja hoiatanud töörikkumiste eest, seda hageja vaidlustanud ei ole ja ta on aru saanud oma teo tagajärgedest. D. S sõnade kohaselt ta