Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-17215 Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või Swedbank AS kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal kontole nr 333416110002 (viitenumber 3100057484). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pärnu Maakohus lõpetas oma 05.07.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis Danske Bank A/S Eesti filiaali nõude M S vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus oma 06.07.2012 kohtunõudega andis hagejale tähtaja oma nõude ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. 13.juulil 2012 esitas hageja hagiavalduse M S vastu 4127,46 euro põhivõlgnevuse, 1474,74 euro viivise ja 769,70 euro kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu hageja ja kostja vahel sõlmitud kapitalirendilepingust.

2(4)

2-12-17215 Hageja palub välja mõista kostjalt ka menetluskulud Juhul, kui kostja ei esita kirjalikku vastust hagile, palus hageja hagi rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1. Kohtu 18.juuli 2012 määrusega hagi oli võetud menetlusse ning kostja oli kohustatud esitama kohtule kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest. Hagimaterjalid olid kostjale isiklikult kätte toimetatud 07. märtsil 2013 (tl. 68). Kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kostja esitas vastuse hagile 27.märtsil 2013, s.o hilinemisega (tl. 69). Kuna kostja ei selgitanud selles vastamisega hilinemise põhjuseid ega taotlenud vastuse esitamiseks tähtaja ennistamist, jättis kohus kostja vastuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel menetlemata. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks TsMS § 407 lg 1 alusel Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kooskõlas TsMS § 1741 lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas kostjalt menetluskulude summas 726,76 eurot väljamõistmise nõude, millest 375 eurot moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, menetlusosalise esindaja kulud summas 325 eurot ja kohtutäituri tasu summas 26,76 eurot. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 144 p 5-1 alusel kohtuvälised kulud on kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade (kord) § 1 järgi on kuni 6400 euro suuruse tsiviilasja hinna korral õigusabikulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise piirmäär 3200 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 375 eurot, menetlusosalise esindaja kulud summas 325 eurot ja kohtutäituri tasu summas 26,76 eurot. 3(4)

2-12-17215 TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.