lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-35140/7

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-35140/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1407
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-13-35140

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-13-35140

Määruse tegemise aeg ja koht

04.09.2013.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal

Kohtuasi

Kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebus Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärusele nr xxxxxxxxx

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.07.2013.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse Kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): kohtutäitur Rannar Liitmaa (isikukood: xxxxxxxxxx) esindajad Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Pärnu Maakohtu 10.07.2013.a määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta avaldaja kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.30.04.2013.a esitas avaldaja Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palub seada kinnistusregistriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxx, kolmandasse jakku käsutamise keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks avaldaja ja Swedbank AS-i kasuks. Avaldusele lisatud kohtumääruse järgi on võlgnikuks X X, kes on nimetatud kinnisasja 1⁄2 osa ühisomanik. Alus ühisomandile keelumärke kandmiseks tuleneb Riigikohtu 09.04.2013.a otsusest nr 3-3-1-82-12.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Pärnu Maakohus jättis 10.07.2013.a määrusega avalduse rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt on avaldusele lisatud kohtumääruse järgi võlgnikuks X X, kes on aga kinnistu 1⁄2 kaasomandiosa ühisomanik ning teiste ühisomanike suhtes puudub täitedokument. 1(4)

Tsiviilasi nr: 2-13-35140

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 alusel on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandi osa ei ole eraldi koormatav ega käsutatav ja selle koormamine käsutuskeeluga ei ole võimalik. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi on aga kande tegemiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), sama § lg 2 p 7 järgi on puudutatud isikuks käsutuspiirangu kandmisel kinnistu omanik. Kuivõrd antud juhul ei ole teiste 1⁄2 kaasomandi osa ühisomanike kohustuse täitmiseks kohustavat täitedokumenti, tuleb kande tegemiseks kinnisturaamatusse KRS § 35 lg 1 p 2 järgi esitada võlgnikuks mitteolevate teiste ühisomanike nõusolekud. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 24.10.2011.a kohtumääruses nr 3-2-1-85-11, mille p-s 10 on kolleegium seisukohal, et kinnistusraamatu kande tegemiseks ei anna veel alust see kui halduskohus on andnud loa vaidlusalusele kinnistule kande tegemiseks, vaid kinnistamisavalduse läbivaatamisel tuleb kontrollida, et kande tegemiseks oleks täidetud seadusest tulenevad nõuded. Kolleegium märgib, et puudutatud isikuks, kelle nõusolek kande tegemiseks pole nõutav, on vaid isik, kelle suhtes on kinnistamisavaldusele lisatud kohtumäärus tehtud. Kohtutäituri poolt avalduses märgitud Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-82-12 on tulenevalt maksuseadusest antud luba konkreetse kinnistu ja omaniku suhtes, kellel on keelatud tema ühisomandiosa käsutada ning p-s 56 märgib üldkogu, et kinnistusraamatusse kantava keelumärke sisust peaks see üheselt nähtuma. Seetõttu leidis kohtunikuabi, et käesolevas menetluses esitatud avalduse lahendamisel ei ole nimetatud 09.04.2013.a Riigikohtu otsust võimalik rakendada. Nõusoleku vorminõude sätestavad KRS § 341 lg-d 5 ja lg 51, milliste kohaselt peab nõusolek olema notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud, mis loetakse võrdseks notariaalse kinnitamisega. KRS § 46 lg-st 1 ja KRS § 35 lg 1 p-st 2 tulenevalt oli seega kinnistamine takistatud ning takistuse kõrvaldamiseks vormistas kohtunikuabi tulenevalt TsMS § 596 lg-st 2 ja KRS § 46 lg-st 3 määruse, millega andis tähtaja kuni 01.07.2013.a teiste puudutatud isikute nõusolekute esitamiseks. Elektroonilisest kinnistusraamatust nähtuvalt on kohtutäitur kandemääruse e-posti teel 10.05.2013.a kätte saanud. Tänase päeva seisuga nõutavaid teiste ühisomanike nõusolekuid kohtutäituri poolt esitatud ei ole, mistõttu ei ole tulenevalt KRS § 46 lg-st 5 võimalik kohtutäituri avaldust rahuldada ja kinnistule nr 1190932 keelumärget kanda.

3.Maakohtu määruse peale esitas avaldaja 24.07.2013.a määruskaebuse, milles palus tühistada kandemäärus ning teha uus määrus, millega kanda käsutamise keelumärge alljärgneva sõnastusega: „X. Xl on keelatud ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine. Kanne on tehtud Swedbank AS ja kohtutäitur Rannar Liitma kasuks.“ Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtunikuabi seisukoht, et Riigikohtu lahend nr 3-3-1-82-12 on seotud konkreetse kinnistu ja omaniku, s.o kaasusega, asjakohane. Antud seisukohta ei ole Riigikohus oma lahendis kajastanud. Avaldaja on seisukohal, et Riigikohus on teinud kõnealuse lahendi, tagamaks õigusselgus ning ühene praktika antud faktiliste asjaolude selgumisel.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-13-35140

5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kuigi määruskaebuses võib esitada kaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid (TsMS § 662 lg 3) ei tähenda see seda, et määruskaebus tuleks rahuldada juhul, kui avaldaja muudab määruskaebuses algses avalduses väljendatud taotlust, millega ta kohtusse pöördus. Käesoleval juhul muutis avaldaja määruskaebuses olulisel määral seda taotlust, mille ta algselt kohtusse esitas. Algses avalduses palus avaldaja kanda konkreetse kinnisasja kolmandasse jakku keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks. Selle avalduse kohaselt pidi kohtunikuabi seega otsustama selle üle, kas keelumärge tuleks seada kogu kinnisasja käsutamise keelamiseks. Kohtunikuabi leidis õigesti, et täitemenetluse võlgnikuks on üksnes kinnisasja kaasomandiosa ühisomanik ning seetõttu ei saa kogu kinnisasja kohta käivat keelumärget ilma ülejäänud kõikide kinnisasja omanike nõusolekuta seada. Kuigi osasid kandeid saab kinnistusraamatupidaja teha ka ilma avalduseta, ametiülesande korras, on kinnistusraamatupidaja reeglina siiski avaldusega ja selles väljendatuga seotud ja ilma avalduseta saab registrit pidav kohus kandeid teha üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Määruskaebuse menetlemise käigus kontrollib kohus, kas vaidlustatud maakohtu määrus oli seaduslik või mitte. Sellele küsimusele tuleb vastata juba avalduses esitatud taotlusest tulenevalt jaatavalt. Kuigi määruskaebuses muutis avaldaja oma taotlust oluliselt ja palus kanda konkreetse kinnisasja kolmandasse jakku keelumärge, mille kohaselt on täitemenetluse võlgnikul keelatud ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine, ei saa see siiski tingida määruskaebuse rahuldamist. Määruskaebuse saab ringkonnakohus rahuldada siis, kui maakohus jätab õigusvastaselt kinnistamisavalduse rahuldamata, mitte siis, kui avaldaja muudab määruskaebuse menetlemise käigus taotlust ja esitab uue taotluse, mis võiks võib-olla rahuldamisele kuuluda. Ringkonnakohus rõhutab, et avaldaja poolt määruskaebuses esitatud taotlus ei oleks saanud rahuldamisele kuuluda ka siis, kui avaldaja oleks vastava nõude esitanud juba algses avalduses. Vastavad põhjendused esitab ringkonnakohus allpool, kuid ringkonnakohus rõhutab, et isegi siis, kui eespool toodud probleeme ei esineks, ei saaks see tingida määruskaebuse rahuldamist, sest maakohus peab kinnistamismenetluses kontrollima, kas kinnistamisavaldus kuulub rahuldamisele ning ringkonnakohus peab määruskaebuse menetlemisel kontrollima, kas maakohus jättis õiguspäraselt kinnistamisavalduse rahuldamata. Mõlemale küsimusele tuleb vastata eitavalt.
6.Ringkonnakohus rõhutab, et isegi siis, kui avaldaja oleks juba algses kinnistamisavalduses palunud kinnistusraamatu kolmandasse jakku kanda keelumärke, mille eesmärgiks oleks olnud muuta nähtavaks see, et üksnes täitemenetluse võlgnikul, kes on ühe kinnisasja kaasomandi mõttelise osa ühisomanik, on keelatud teha temale kuuluva ühisomandi osa suhtes käsutusi, oleks ka see kinnistamisavaldus tulnud jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub sellega, et ühisomandit saab käsutada üksnes tervikuna. Seega eeldab ühisomandi käsutamine kõikide ühisomanike poolset käsutust ning ühisomandi suhtes täitemenetluse toimingute läbiviimine eeldab seda, et täitedokument on kõikide ühisomanike suhtes. Käsutuseks tuleb pidada asja suhtes asjaõiguslike õigusmuudatuste kaasatoomist. Sellisteks õigusmuudatusteks tuleb pidada ka seda, kui kohtuliku käsutuskeelu rakendamise ja selle nähtavaks tegemiseks keelumärke seadmise kaudu välistatakse asja kehtiv käsutamine selle omaniku poolt. Täitemenetluses saab käsutuskeeldu rakendada üksnes täitemenetluse võlgniku ja temale kuuluva vara suhtes. Juhul, kui täitemenetluses keelatakse kinnisasja ühisomandiosa käsutamine üksnes täitemenetluse võlgnikul, kes on vaid üks ühisomanikest, siis puudutab see paratamatult ka teist ühisomanikku või teisi ühisomanikke, sest siis ei saa kinnisasja käsutada ka nemad. Teise ühisomaniku jaoks oleks seega välistatud ka ühisomandi lõpetamisele suunatud nõude edukas realiseerimine, sest vastava nõude esitamisel tuleks teisel ühisomanikul hageda neid tahteavaldusi, mida ühisomanik võiks ühisomandi lõpetamisega nõustumise korral ka vabatahtlikult anda. Käsutuskeelu rakendamise korral ühisomandi

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-13-35140 lõpetamisele suunatud tahteavaldusi aga kehtivalt anda ei saa ning teine ühisomanik peaks ootama oma omandiõiguse teostamisega (ühisomandi lõpetamise nõude maksmapanemisega) seni, kuni täitemenetluse võlgniku suhtes täitemenetlus edukalt läbi viiakse. Samas ei annaks täitemenetluse võlgnikule kuuluva ühisomandi mõttelise osa suhtes käsutuskeelu rakendamine täitemenetluses reaalset tulemust, sest ühisomandi osa täitemenetluses realiseerida ei saa.

7.Eraõiguses kehtib põhimõte, et kohtusse peab pöörduma see isik, kes midagi nõuda soovib. Nii näeb ka TMS § 14 lg 2 ette, et sissenõudja võib esitada ühisvara jagamisele suunatud hagi siis, kui täitemenetluse võlgniku ainuomandist täitmisele pööratud nõude rahuldamiseks ei piisa. Seega pakub kehtiv õigus sissenõudjale ka toimivaid õiguskaitse võimalusi olukorras, kus täitemenetluse võlgniku ainuomandist nõude rahuldamiseks ei piisa. Ühisvara jagamisele suunatud hagi tuleb esitada sissenõudjal. Juhul, kui kehtiv õigus võimaldaks eraõiguslike nõuete realiseerimisele suunatud täitemenetluses kohaldada kohtulikku käsutuskeeldu ka võlgnikule kuuluva ühisomandi osa suhtes, peaks kohtusse pöörduma hoopis teine ühisomanik, kui teda ei rahulda olukord, et kogu ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine on teise ühisomaniku osa koormamise tõttu välistatud. Samas, kui võlgnikust ühisomaniku osa suhtes käsutuskeelu rakendamine oleks kehtiva õiguse kohaselt lubatav, ei oleks teisel ühisomanikul midagi vaidlustada ega hageda. Seejuures ei saaks ühe ühisomanikust võlgniku ühisomandi suhtes täitemenetlust ilma ühisvara jagamiseta ikkagi läbi viia. Puudub põhjus eelistada sissenõudja huve ja õigusi teise, täitemenetluse osaliseks mitteoleva ühisomaniku huvidele ja õigustele.
8.Määruskaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis märgiti üheselt, et ühisomandi osa suhtes käsutuskeelu rakendamine on võimalik maksukorralduse seaduse teatud kindlatest sätetest tulenevate nõuete tagamiseks.

TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja