Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2013, Rakvere kohtumaja. Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-13-20230
Tsiviilasi
AS-i SWEDBANK hagi E V`i vastu võlgnevuse, kokku summas 22 704,99 eurot ja lisanduva viivise nõudes.
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: AS Swedbank (reg.kood 10060701), asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn; volitatud esindaja Marge Sillamaa, e-post: [email protected] Kostja: E V (ik xxxx), elukoht: xxxx 24 141,69 eurot
Hagihind Kirjalik menetlus
Teha asjas tagaseljaotsus ja rahuldada hagi täielikult. Välja mõista E V`ilt (ik xxxx) Swedbank AS-i (reg.-kood 10060701) kasuks võlgnevuse katteks kokku summas 22 704,99 eurot (kakskümmend kaks tuhat seitsesada neli eurot ja 99 senti), (sellest põhivõlgnevus – 16 400,67 eurot). Välja mõista E V`ilt alates hagi esitamisest 02.05.2013 Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (16 400,67 eurolt) kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas).
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista E V`ilt AS-i Swedbank kasuks menetluskulude katteks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. Välja mõista E V`ilt Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (750 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada
kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I Asjaolud ja hageja nõue. 02.05.2013 esitas AS Swedbank Viru Maakohtusse hagi E V` vastu võlgnevuse summas 22 704,99 eurot ja lisanduva viivise nõudes.
Hagi asjaolud
08.05.2006 sõlmisid hageja ja M P (edaspidi laenusaaja) ja E V (edaspidi kostja) laenulepingu nr 06-067756-EL (edaspidi -leping), mille kohaselt andis hageja kostjale ja laenusaajale laenu summas 60 115 eurot sihtotstarbega elamuga kinnistu ostmiseks aadressil: xxxx Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenuvõtja kohustatud laenusumma osamaksed ja intressimaksed tasuma iga kuu 12.kuupäevaks, intressimääraks oli 6 kuu Euribor + 0,855% tagastamise lõpptähtpäevaga 12.04.2036. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek kinnistule xxxx ja korteriomandile (reg.osa nr 2868531) asukohaga xxxx . Laenusaaja ja kostja ei täitnud oma igakuiseid laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis hageja ees võlgnevus. 10.05.2011 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, paludes võlgnevuse tasuda, hoiatades ühtlasi, et võlgnevuse tähtaegselt tasumata jätmisel loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja luges lepingu ülesöelduks alates 26.05.2011 ja realiseeris lepingu tagatiseks olnud hüpoteegid. 22.11.2012 kostjale saadetud teatises informeeris hageja kostjat kohtutäitur Andrei Krek` vahendusel toimunud enampakkumisest korteriomandile aadressiga xxxx, (hinnaga 5311 eurot), millest läksid maha kohtutäituri tasud. Laenulepingust 06067756-EL tulenevate võlgnevuste katteks laekus 4 625,86 eurot. 18.11.2011 müüsid kostja ja laenusaaja teise hüpoteegi aadressil xxxx (endine aadress – xxxx) hinnaga 39 000 eurot, millest laekus laenulepingusse nr 06-067804-EV ja 06-067756-EL võlgnevuste katteks 36 975,39 eurot; lepingusse nr 06-067756-EL laekus 34 503,92 eurot. Laekunud summa ei katnud võlgnevust - kostjal on tasumata laenulepingu 06067756-EL järgi 22 704,499 eurot, millest põhiosa on 16 400,67 eurot, intress 1 540,92 eurot, varakindlustus 155,66 eurot, põhiosa viivised 4 579,07 eurot ning viivised varakindlustuse võlgnevuselt 28,67 eurot. Hageja märgib, et kuigi kostja ja laenusaaja vastutavad kaaslaenajatena vaidlusaluse laenulepingu täitmise eest solidaarselt, siis laenusaaja (M P ) vastu hagi esitatud ei ole. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4 ja 6; 113 lg 1 ja 94 sätestatule ning taotleb kostjalt hagi esitamise seisuga kokku lepingu järgi võlgnetava summa 22 704,99 eurot väljamõistmist, samuti alates hagi esitamisest TsMS § 367 alusel põhinõudelt viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Hagi tõendamiseks on avaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga ja M P `iga sõlmitud laenuleping nr 06-067756-EL koos tüüptingimustega, kinnistu müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping, kostjale saadetud teatised, ühishüpoteegi osalise
vabastamise kokkulepe ja kinnistu müügileping ja hüpoteegi seadmise leping, õiend, nõude arvestuse kohta, hageja esindaja volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 tulenevalt eeldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nousolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kätteandmiseks, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte antud 09.08.2013. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 28.08.2013. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud tähtaega on kohus järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda ja need ka rahaliselt kindlaks määrata. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Laenusaaja on rikkunud laenulepingut, jättes tähtaegselt tagastamata lepingu järgi ettenähtud intressi– ja laenumaksed. Laenuleping on hageja poolt ennetähtaegselt üles öeldud. Lepingus sätestatud kohustuste täitmist tagamiseks hüpoteegiga koormatud korteriomandi ja kinnistu realiseerimisest saadu ei katnud laenulepingust tulenevat võlakohustust. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 76 lg kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 22 704,99 eurot, millest põhinõue moodustab 16 400,67 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest, s.o. alates 02.05.2013.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja poolt on tasutud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 750 eurot ( maksekorraldus nr 16652, 02.05.2013). TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Irma Külavee
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.