Ü. M. (nimetavas M.) hagi VKG Transport AS vastu valveaja tasu 6 164,96 euro nõudes VKG Transport AS vastuhagi Ü. M. vastu kahju 15 000 euro hüvitamise nõudes Hagihind: 6 164,96 eurot Vastuhagi hind: 15 000 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
14. august 2013. a Hageja:
Hageja esindaja:
Kostja:
Kostja esindaja:
RESOLUTSIOON
Ü. M. hagi VKG Transport AS vastu rahuldada.
Ü. M. (IK xxx; elukoht: xxx e-post: xxx ) H. P. (volikirja alusel, [email protected] )
e-post:
VKG Transport AS (RKxxx; asukoht: Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve) J. P. (volikirja alusel, [email protected] )
e-post:
Välja mõista VKG Transport AS-lt Ü. M. kasuks 6 164 (kuus tuhat ükssada kuuskümmend neli) eurot 96 senti. VKG Transport AS vastuhagi Ü. M. vastu kahju 15 000 euro nõudes jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud kostja VKG Transport AS kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.Ü. M. ja Viru Transporditeenuste AS (VKG Transport AS) sõlmisid 20.11.2003. a töölepingu, mille järgi Ü. M. asus tööle transpordiosakonda töökoja juhatajana. Töölepingu kohaselt sätestatakse tööülesanded ametijuhendis. Töötaja üldised kohustused on sätestatud töölepingu punktis 8. Töölepingu kohaselt makstakse töötajale tema tööülesannete täitmise eest palka, mis koosneb põhipalgast, lisatasust ja juurdemaksetest.
2.31.12.2007. a allkirjastati kollektiivleping Kohtla-Järve Keemikute Ametiühingu ja tööandjate (Viru Keemia Grupp AS, VKG Oil AS, VKG Transport AS, OÜ Viru RMT, VKG Energia OÜ, VKG Kaevandused OÜ) vahel. Kollektiivlepingu punkt 3.4 sätestas, et valvekordade eest makstakse tasu: (1) valvekorra eest tööl (s.t. täites tööfunktsioone) – 1,5 tariifimäära: (2) valvekorra eest kodus – 0,5 tariifimäära välja arvatud VKG Transport AS töötajad, kellele makstakse valvekorra eest kodus tasu vastavalt töölepingu seaduses sätestatud määrale.
3.11.12.2009. a sõlmitud kollektiivlepingu punkt 3.4 sätestas, et valvekordade eest makstakse tasu: (1) valvekorra eest tööl (s.t. täites tööfunktsioone) – 1,5 tariifimäära; (2) valvekorra eest kodus – 0,5 tariifimäära. 17.08.2011. a sõlmiti lisa kollektiivlepingule, millega muudeti punkti 3.4 redaktsiooni ning punkt 3.4 sätestati samasuguses redaktsioonis nagu 31.12.2007. a kollektiivlepingus.
4.Ü. M. ja VKG Transport AS allkirjastasid 01.03.2010. a lisa nr 7 töölepingule, millega muudeti töölepingu punkti 3.2 – ametinimetus: meister ja punkti 5.2 alates 01.03.2010. a alljärgnevalt: põhitasu suuruseks on 14 170 krooni kuus.
5.Ü. M. ja VKG Transport AS allkirjastasid 07.09.2011. a lisa nr 8 töölepingule, millega muudeti töölepingu punkti 5.2 alates 06.09.2011. a alljärgnevalt: põhitasu suuruseks on 905 eurot 63 senti kalendrikuus. Põhitasu sisaldab tasu valveaja eest.
6.Ü. M. ja VKG Transport AS allkirjastasid 06.03.2012. a lisa nr 9 töölepingule, millega muudeti töölepingu punkti 5.2 alates 01.02.2012. a alljärgnevalt: põhitasu suuruseks on 996 eurot 19 senti kalendrikuus. Põhitasu sisaldab tasu valveaja eest.
7.09.04.2012. a käskkirjaga määrati Ü. M.le hoiatus töökohustuste rikkumise eest ning hoiatuse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
8.11.04.2012. a esitas Ü. M. tööandjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seoses tööandjapoolse ebaviisaka käitumisega.
9.Ü. M. esitas 07.05.2012. a töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus muu hulgas tööandjalt välja mõista valveaja tasu perioodi 01.09.2011. a kuni 01.04.2012. a eest TLS § 48 lg 1 alusel – 1/10 kokkulepitud töötasust, kokku 698,88 eurot ning VKG Transport AS esitas 11.05.2012. a töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles töötaja (Ü. M.) poolt esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamist ning töötajalt hüvitise väljamõistmist. Ü. M. taotles töövaidluskomisjonis valveaja tasu väljamõistmist perioodi eest 01.09.2011. a kuni 11.04.2012. a kokku 821,44 eurot.
10.Töövaidluskomisjoni 25.06.2012. a otsusega jäeti rahuldamata VKG Transport AS nõuded. Ü. M. avaldus rahuldati osaliselt. Valveaja tasu nõue jäeti rahuldamata.
MENETLUS KOHTUS
11.Ü. M. esitas 27.09.2012. a kohtusse hagi VKG Transport AS vastu valveaja eest tasu nõudes summas 19 400 eurot. Tasu on arvestatud aprillist 2009. a kuni märtsini 2012. a.
12.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on tööandja jätnud alusetult välja maksmata valveaja tasu, milline tuleneb otseselt kollektiivlepingu punktist 3.4. Peale töövaidluskomisjoni otsust tegi hageja kostjale ettepaneku kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks valveaja tasu osas. Läbirääkimised kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks ei õnnestunud. Tööandja teatas, et kui töötaja hakkab oma õigusi nõudma, kavatseb tööandja talt välja nõuda garaaži katuse kokkuvajumisest tuleneva kahju (remondi raha). Hageja leiab, et kostja ei täitnud endale võetud kohustust maksta valveaja tasu.
13.05.11.2012. a esitatud kirjalikus vastuses hagile leidis kostja, et hagi on esitatud pärast seda, kui töövaidluskomisjoni otsus jõustus, mistõttu menetlus tuleks lõpetada. Kostja teatas, et menetluse jätkumise korral esitab ta vastuhagi kahju hüvitamise nõudes. Hagi kostja ei tunnistanud.
14.Vastuseks kostjale märkis hageja oma 10.12.2012. a kohtule esitatud vastuses, et enne töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist esitas hageja tööandjale ettepaneku kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks. Läbirääkimised kohtuvälisele kokkuleppele ei viinud, mistõttu hageja esitas kohtusse hagi.
15.Kostja esitas 22.04.2013. a sisulised vastuväited hagile. Hageja nõue ulatub ajaliselt 2009. aasta aprillini, seega on vähemalt osa hageja nõudest aegunud (3. aastat, ITLS § 6 lg 3). Hageja arvestus valveaja eest töötasu nõudes on ebaõige. Valveaja õige arvestuse korral oleks valveaja tasu suuruseks ajavahemikul september 2009. a kuni august 2011. a kokku 1 836,53 eurot. Hageja nõudel puudub seaduslik alus, sest kuni 31.08.2011. a oli kostja töötajatel õigus saada lisatasu valveaja eest kollektiivlepingu alusel. 01.09.2011. a jõustus kollektiivlepingu muudatus, millega see õigus hageja suhtes oli tühistatud. 07.09.2011. a sõlmisid pooled lisakokkuleppe töölepingule (lisa nr 8), milles leppisid kokku, et alates 06.09.2011. a arvestatakse tasu valveaja eest hageja põhitasu hulka. Sellest hetkest alates ei ole hagejal mingit alust nõuda valveaja eest täiendavat lisatasu. Haginõue saab olla põhjendatud ainult 1 836,53 euro ulatuses.
16.20.05.2013. a vastuses esitas hageja uue valveaja tasu arvestuse (oktoober 2009. a kuni märts 2012. a summas 16 489,28 eurot).
17.Kostja esitas 23.05.2013. a kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja loobub valveaja tasu nõudest ning kostja loobub kahju esitamise nõudest hageja vastu.
18.27.05.2013. a esitas hageja hagi täpsustuse ja nõude vähendamise avalduse. Ajavahemikul oktoobrist 2009. a kuni hagi esitamiseni moodustab kostja poolt hagejale valveaja tasuna maksmata võlg 6 164,96 eurot, arvestades valveaega igapäevaselt 5 tundi ja nädalavahetustel 13 tundi (TLS §§ 48, 51 ja 52).
19.Eelistungil esitas kostja esindaja kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks (I kd tl 190). Kohus teatas, et ei lõpeta menetlust, sest kostja on teatanud kavatsusest esitada samas menetluses vastuhagi. Kohus lubas aegumise küsimust käsitleda pikemalt kohtuotsuses (I kd tl 188p). Hageja teatas, et poolte läbirääkimised kohtuvälise kokkuleppe sõlmiseks toimusid 04.09.2012. a. Läbirääkimised ebaõnnestusid.
20.Kostja esitas 19.06.2013. a kohtule seisukoha hagiavalduse täpsustuse kohta. Kostja võttis õigeks, et hageja ja kostja kohtumine toimus 04.09.2012. a. Kompromissina on kostja valmis tunnistama hageja nõuet 1 836,53 eurot.
21.Hageja pidas oma 25.06.2013. a seisukohas võimalikuks kompromissi sõlmimist, kui kostja maksab valveaja tasu 5 000 eurot.
22.Kostja esitas 27.06.2013. a vastuhagi hagejalt kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 15 000 eurot. Vastuhagi põhjenduste kohaselt kuulus hageja tööülesannete hulka hoonete hoolduse planeerimine ja organiseerimine ning osakonna territooriumi heaperemehelik ekspluateerimine. Nimetatud ülesannete valguses on iseenesest mõistetav, et talvisel ajal väärib erilist tähelepanu hoonete katuste puhastamine lumest. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ignoreeris hageja vastavaid tööülesandeid pikema aja jooksul. Kostja garaažihoone katusele kogunenud lume raskuse tõttu vajus katus ühel päeval osaliselt sisse. Kostja oli sunnitud tellima projekti katuse parandamiseks ning sõlmis töövõtulepingu katuse parandamiseks kogusummas 102 322 eurot. Hageja vastutab TLS § 74 lg 1 kohaselt
töölepingu tahtliku rikkumise korral kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui eeldada, et kahju tekitati hooletuse tõttu, siis tuleb taolist hooletust käsitleda üliraske hooletusena. Arvestades TLS § 74 lg 2 taotleb kostja hagejalt 15 000 euro väljamõistmist.
23.Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Kostja ei ole mitte millegagi tõendanud hageja tahtlust tööandja vara kahjustamisel. Vastuhagis märgitud asjaolud selles, et justkui oleks katuse puhastamine lumest olnud hageja tööülesanne, justkui oleks hagejale tööandja poolt tehtud korduvaid meeldetuletusi katuse puhastamise vajadusest, hagejale oli loodud tingimused väidetava tööülesande täitmiseks, on kõik ebatõesed ja paljasõnalised. Tootmishoonete katuste lumest puhastamine ei kuulunud hageja tööülesannete hulka ja ta ei ole kogu töötamise ajal saanud selleks tööandjalt mingeid korraldusi. Tööandja ei ole kasutanud sündmuse toimumise ajal seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendit töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Veelgi enam, tööandja ei reageerinud ka mingil muul viisil väidetavale kahju tekitamisele.
24.Kostja vastuse kohaselt vajus katus osaliselt sisse 2011. aasta jaanuaris. Kahjust sai kostja teada 2012. aasta suvel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Aegumisest.
25.Hageja esitas nõude töövaidluskomisjonile 07.05.2012. a. Nõudes taotles hageja muuhulgas tasu väljamõistmist valveaja eest perioodil 01. september 2011. a kuni 11. aprillini 2012. a TLS § 48 lg 1 alusel kokku 821,44 eurot. Töövaidluskomisjoni 25.06.2012. a otsusega jäeti valveaja tasu nõue rahuldamata.
26.25.06.2012. a on Ü. M. e-kirjas töövaidluskomisjonile kinnitanud otsuse kättesaamist. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral tulnuks hagejal esitada kohtule taotlus nõude läbivaatamiseks hagimenetluses hiljemalt 25.07.2012. a kuni kella 24.00 (TsMS § 62 lg 2). Hagi on esitatud kohtule 27.09.2012. a.
27.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja esitas tööandjale taotluse kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks (I kd tl 4-5) ning poolte läbirääkimised toimusid ja ebaõnnestusid 04.09.2012. a (II kd tl 10). TsÜS § 167 tulenevalt peatub nõude aegumine läbirääkimiste korral ning TsÜS § 168 lg 2 tulenevalt kaasneb peatumisega lisatähtaeg kaks kuud nõude maksmapanekuks. Seega pole hageja nõue aegunud.
28.TsÜS § 143 sätestab, et kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja taotleb aegumise kohaldamist nõudele perioodil aprill 2009. a kuni 27.09.2009. a (I kd tl 190). Kohus märgib, et nimetatud perioodi eest pole hageja nõuet valveaja tasu nõudes esitanud (periood on oktoober 2009. a kuni märts 2012. a (I kd tl 183186).
29.Vastuhagi osas loobus hageja taotlusest vastuhagile aegumise kohaldamiseks (II kd tl 74).
Hagiavaldus.
30.Hageja taotleb tasu väljamaksmist valveaja eest perioodil oktoober 2009. a kuni märts 2012. a summas 6 164,96 eurot (I kd tl 180-186). Hageja tugineb TLS §-le 48 ja Sotsiaalministeeriumi tõlgendusele. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud perioodil hagejale valveaja tasu makstud ei ole. Kostja arvestuse kohaselt on perioodil september 2009. a kuni august 20112. a valveaja tasu 1 836,53 eurot (I kd tl 139-140).
31.31.12.2007. a allkirjastati kollektiivleping Kohtla-Järve Keemikute Ametiühingu ja tööandjate (Viru Keemia Grupp AS, VKG Oil AS, VKG Transport AS, OÜ Viru RMT, VKG Energia OÜ, VKG Kaevandused OÜ) vahel. Kollektiivlepingu punkt 3.4 sätestas, et valvekordade eest makstakse tasu: (1) valvekorra eest tööl (s.t. täites tööfunktsioone) – 1,5 tariifimäära: (2) valvekorra eest kodus – 0,5 tariifimäära välja arvatud VKG Transport AS töötajad, kellele makstakse valvekorra eest kodus tasu vastavalt töölepingu seaduses sätestatud määrale.
32.11.12.2009. a sõlmitud kollektiivlepingu punkt 3.4 sätestas, et valvekordade eest makstakse tasu: (1) valvekorra eest tööl (s.t. täites tööfunktsioone) – 1,5 tariifimäära; (2) valvekorra eest kodus – 0,5 tariifimäära. 17.08.2011. a sõlmiti lisa kollektiivlepingule, millega muudeti punkti 3.4 redaktsiooni ning punkt 3.4 sätestati samasuguses redaktsioonis nagu 31.12.2007. a kollektiivlepingus.
33.Eeltoodust tuleneb, et hagejal oli õigus saada tasu valveaja eest perioodil 31.12.2007. a kuni 10.12.2009. a vastavalt 31.12.2007. a kollektiivlepingu punktile 3.4, perioodil 11.12.2009. a kuni 16.08.2011. a vastavalt 11.12.2009. a kollektiivlepingu punktile 3.4 ning alates 17.08.2011. a vastavalt 17.08.2011. a sõlmitud kollektiivlepingu lisale.
34.Ü. M. ja VKG Transport AS allkirjastasid 01.03.2010. a lisa nr 7 töölepingule, millega muudeti töölepingu punkti 3.2 – ametinimetus: meister ja punkti 5.2 alates 01.03.2010. a alljärgnevalt: põhitasu suuruseks on 14 170 krooni kuus.
35.Ü. M. ja VKG Transport AS allkirjastasid 07.09.2011. a lisa nr 8 töölepingule, millega muudeti töölepingu punkti 5.2 alates 06.09.2011. a alljärgnevalt: põhitasu suuruseks on 905 eurot 63 senti kalendrikuus. Põhitasu sisaldab tasu valveaja eest.
36.Ü. M. ja VKG Transport AS allkirjastasid 06.03.2012. a lisa nr 9 töölepingule, millega muudeti töölepingu punkti 5.2 alates 01.02.2012. a alljärgnevalt: põhitasu suuruseks on 996 eurot 19 senti kalendrikuus. Põhitasu sisaldab tasu valveaja eest.
37.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille järgi hagejal puudub õigus saada valveaja eest tasu, kuna pooled sõlmisid 07.09.2011. a kokkuleppe, mille järgi valveaja tasu loeti põhitasu hulka. Kollektiivleping (punkt 3.4) ja töölepingu seadus (§ 48) tagab töötajale suuremad õigused, kui töötaja ja tööandja 07.09.2011. a kokkulepe. Kollektiivlepingu seaduse § 2 lg 1 sätestab, et kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 1 kohaselt kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. TLS § 48 lg 1 sätestab, et kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on
tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Valveaeg on aeg, millal töötaja ei ole kohustatud tööülesandeid täitma, kuid peab olema valmis neid vajaduse korral täitma. Valveaja hüvitamiseks peab tööandja maksma töötajale tasu. TLS § 2 sätestab, et töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on töölepingu seaduses ette nähtud. Sätte eesmärgiks on tagada töötaja kui nõrgema poole kaitse, milles määratakse kindlaks töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. Töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine kokkuleppe sõlmimisest alates, mistõttu tööandjal puudub õigus sellisele kokkuleppele tugineda.
38.Vaidlust ei ole selles, et pooled leppisid kokku valveaja kohaldamises. Nimetatu tuleneb ka kohtule esitatud valvegraafikutest (I kd tl 47-82).
39.Kohus nõustub hageja valvetasu arvestusega (I kd tl 183-186). Arvestus on kooskõlas TLS §-ga 48.
40.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks 6 164,96 eurot.
Vastuhagi.
41.Vastuhagis taotleb kostja hagejalt 15 000 euro kahju väljamõistmist. Vastuhagi asjaolude kohaselt kuulus hageja tööülesannete hulka hoomete hoolduse planeerimine ja organiseerimine ning osakonna territooriumi heaperemehelik ekspluateerimine. Nimetatud ülesannete valguses on iseenesest mõistetav, et talvisel ajal väärib erilist tähelepanu hoonete katuste puhastamine lumest. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ignoreeris hageja vastavaid tööülesandeid pikema aja jooksul. Kostja garaažihoone katusele kogunenud lume raskuse tõttu vajus katus ühel päeval osaliselt sisse. Kostja oli sunnitud tellima projekti katuse parandamiseks ning sõlmis töövõtulepingu katuse parandamiseks kogusummas 102 322 eurot. Töötaja on töökohustuste eiramisega toime pannud üliraske hooletuse.
42.Vastuhagis tugineb kostja hageja vastutusele tulenevalt töölepingu rikkumisest. TLS § 74 lg 2 sätestab, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
43.Vastuhagi rahuldamise esmase eeldusena tuleb kindlaks teha, kas hageja tööülesandeks oli katuse lumest puhastamise organiseerimine. Kostja väidetel tulenes töötaja selline kohustus töölepingust (punktid 7.2 ja 8.6) ja ametijuhendist (punkt 2.3). Töölepingu punkt 7.2 sätestas, et pooled on vastastiku kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara ning punkt 8.6 sätestas, et töötaja on kohustatud hoidma heaperemehelikult tööandja omanduses, kasutuses või õiguspärases valduses olevaid materiaalseid väärtusi ja intellektuaalset omandit, tegema kõik endast sõltuva nende säilimise tagamiseks ja kasutama neid tööandja huvides (I
kd tl 95-96). Eelnimetatud lepingu sätted ei käsitle hageja kohustust katuse lumest puhastamise organiseerimiseks. Ametijuhendi punkt 2.3 sedastas, et transpordiosakonna meistri põhiülesandeks on muuhulgas töökoja hoonete, ning infrastruktuuri (elekter, küte, vesi, kanalisatsioon) hoolduse ja remondi planeerimine ja organiseerimine (häireteta töö tagamine) ning osakonna territooriumi heaperemehelik ekspluateerimine. Kostja leiab, et olemata sellest, et tegemist on abstraktse kohustusega, hõlmas nimetatud töötaja hoolsuskohustus ka hoonete katuste lumest puhastamise organiseerimise kohustuse, sest tegemist on tavalise ja iseenesestmõistetava ülesandega, seda enam, et hagejale tehti korduvaid meeldetuletusi katuse puhastamise vajadusest. Tegemist ei olnud ka tundmatu tööülesandega, sest hageja oli kostja juures töötanud ca 8 aastat. Kostja kinnitusel vajus katus lume raskuse all kokku 2011. aasta jaanuaris (II kd tl 61). Hageja väitis kohtuistungil, et ka varasematel aastatel pole katuste lumest puhastamist toimunud. Kui katusel vahetati eterniit, tegi ehitaja ettepaneku tugevdada katuse kandekonstruktsioone, lisaks paigaldati elektrikütte kaablid lume sulatamiseks. Kohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas ei ole üheselt tõendatud, et hageja töökohustuseks oli organiseerida hoonete katuste lumest puhastamine. Hagejale ei ole tehtud hoiatust väidetava töökohustuse täitmata jätmise eest, töölepingut nimetatud põhjustel üles öeldud.
44.Kohus märgib, et VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Eeltoodust tulenevalt peab käesolevas tsiviilasjas töötajapoolne väidetavate töökohustuste eiramine olema põhjustanud tööandjale kahju, st ilma töötajapoolse rikkumiseta ei oleks kostjal kahjulikke tagajärgi saabunud ega kahju tekkinud. Kohus leiab, et otsese põhjuslik seos on käesolevas asjas tõendamata.
45.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus vastuhagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
46.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4).
47.Vastavalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
48.Kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
49.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.