Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 29.08.2012 laekus Viru Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-10-13428 hagejalt KÜ Kunda Aia 3 avaldus menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega.

Hagiavaldus ja selle asjaolud KÜ Kunda Aia 3 esitas 22.03.2010 Viru Maakohtusse hagi J A vastu võlgnevuse 17 369 krooni tasumise nõudes. Avalduse kohaselt kuulub J A`le, kes viibis Kunda Tervise- ja hooldekeskuses hooldusel, xxxxasuvas elamus korteriomand - korter nr xxxx, mille osas vahendatavate teenuste ning elamu hooldamise ja haldamisega seoses vajalike kulude eest ei ole aprillist 2009 alates tasutud. Korteris elanud isik – A E on 20.09.2009 hagejale võlga tunnistanud. Seisuga märts 2010 on võlgnevuse suuruseks kokku juba 17 369 krooni. 26.03.2010 võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kuna hagimaterjalide kättetoimetamisel selgus, et kostja ise oma tervislikust seisundist tulenevalt ei olnud suuteline materjale vastu võtma ega dokumentide tähendusest ka aru saama, siis tulenevalt kostja seisundist pöördus hageja Kunda Linnavalitsuse poole kostja suhtes eestkostemenetluse algatamiseks. 10.12.2010 teatas Kunda Linnavalitsus kohtule, et avaldus J A suhtes eestkoste seadmiseks on vormistamisel; 28.01.2011 teatati kohtule J A surmast xxxx. Kohus on 31.01.2011 määrusega TsMS § 353 lg 1 tulenevalt hagejat teavitanud menetluse peatumisest kuni kostja pärijate (üldõigusjärglaste) selgumiseni. Kohus selgitas ühtlasi, et TsMS § 353 lg 1 kohaselt peatub menetlus füüsilisest isikut poole surma korral kuni üldõigusjärglase poolt menetluse jätkamiseni. Pärija ei olnud kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Pärandist loobumiseks tuli pärimisseaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. Pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest (PärS § 119 lg 1). Kohtul puudus menetluses teave nii J A pärijate kui ka pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise kohta. Harju Maakohtu juures asuva pärimisregistri andmetel on J A poolt tehtud notariaalselt tõestatud testamendid 06.04.1999 ja 17.06.2008; seisuga 01.10.2012 veel pärimistoimikuid avatud ei olnud. Hageja teatel võis testamendi järgi olla korteriomand xxxx pärandatud selle endisele elanikule A E `ile, kellega ka hageja kontakteerus asjas lahenduse leidmiseks. 30.05.2010 teatas hageja kohtule J A pärimisasja notari poolt menetlusse võtmisest. Samal päeval on Rakvere notar Katre Pustak avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded teate pärimismenetluse algatamisest ning pärimistunnistuse tõestamise kavandatavast tähtpäevast 30.08.2013. 29.08.2013 esitatud hagist loobumise avalduses märgib hageja, et kostja J A pärija A E saab pärimistunnistuse kätte 10.09.2013. Samal päeval on kavandatud korteriomandi ostjaga tehingute vormistamine. Kohus selgitas hagejale 29.08.2013 edastatud e-kirjas TsMS § 432 sätestatud õiguslikke tagajärgi ning hageja kinnitas samal päeval oma avalduse juurde jäämist ning asja lahendamist kohtuväliselt. Kohtuvälise lahenduse leidmist hagejaga on telefoni teel 30.08.2013 kohtule kinnitanud ka kostja pärija A E .

Õiguslik põhistus TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 353 lg 3 kohaselt, kui üldõigusjärglane viivitab menetluse peatumise või peatamise puhul menetluse jätkamisega, kutsub kohus vastaspoole avalduse alusel õigusjärglast üles jätkama menetlust kohtu määratud tähtaja jooksul ja asja arutamises osalema. Kohus tuvastas, et hageja sooviks on hagiavalduses esitatud nõuetest loobuda seoses asja kohtuvälise lahendamisega ̧ kostja õigusjärglasele kohtu poolt menetluse jätkamiseks üleskutse esitamist hageja ei taotle. Eeltoodust tulenevalt puudub ka vajadus hagi edasiseks kohtulikuks menetlemiseks, esitatud avaldus tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta ja ühtlasi menetlus tsiviilasjas nr 2-10-13428 lõpetada. TsMS § 429 lg 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Hageja ei ole kostja õigusjärglase vastu menetluse jätkamist soovinud, mistõttu on sisuliselt tegemist hagi läbivaatamata jätmisega enne kostjale hagimaterjalide kättetoimetamist. Vastavalt TsMS § 432, kui menetlus asjas on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Riigilõivu osaline tagastamine Hageja on esitanud ka taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja KÜ Kunda Aia 3 on käesolevas tsiviilasjas tasunud 21.03.2010 maksekorralduse nr 305 alusel riigilõivu Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 summas 1000 krooni ning 25.03.2010 maksekorralduse nr 308 alusel veel summas 3000 krooni. Kokku on vastavalt hagi hinnale (17 369 krooni) tasutud riigilõivu summas 4000 krooni/255,65 eurot. Seega kuulub seoses hagist loobumisega menetluse lõpetamisel hagejale tagastamisele tasutud riigilõivust summas (255,65 : 2) = 127,82 eurot. (digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik Irma Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.