2.Mõista kostjalt XXXOÜ-lt (registrikood XXX) hageja XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks välja 126 072,02 (ükssada kakskümmend kuus tuhat seitsekümmend kaks eurot ja 2 senti) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskuludest 75% kostja kanda ning 25% hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu alusetu rikastumise alusel saadu 171 235,73 euro suuruse nõude. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ainuomanik kuni 01.10.2012.a Uus-Meremaal registreeritud XXXLTd, mille aktsiakapitalist 60% kuulub XXXja 40% XXX. Hageja peamiseks tegevusalaks on kaupade vahendamine.
2.Hageja juhatuse liikmeks oli alates 02.01.2012.a kuni 02.10.2012.a XXX, seejärel sai juhatuse liikmeks XXX. XXX kutsuti juhatuse liikme ametikohalt tagasi, sest hageja äripartnerite sõnul jättis hageja 2012.a suvel mitmed arved tasumata. Pärast juhatuse liikme vahetamist selgus, et XXX oli juhatuse liikmena teinud kostjale arvukalt ülekandeid, mis ei seondunud hageja igapäevase majandustegevusega.
3.Hagejale esitatud dokumentidest nähtub üksnes, et hageja ja kostja on 01.03.2012.a sõlminud laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 150 000 eurot. Laenulepingu osas vajalikke osanike otsuseid tehtud ei olnud. Hageja tegi ka kostjale mitmeid ülekandeid, mis olid suuremas mahus, kui kostja ülekanded hagejale. Summeerides hageja ja kostja vahel teostatud ülekandeid, on näha, et kostja on hagejalt alusetult saanud kokku 288 654,75 eurot, millest ta on hagejale tagastanud 117 419,02 eurot. Kostja poolt hagejale võlgnetav ning seni tagastamata summa on 171 235,73 eurot. Hageja esitas kohtule ka vastastikuste ülekannete loetelu. Ülekannete tegemise ajal oli kostja juhatuse liikmeks XXX, kes oli samal ajal ka hageja juhatuse liige. Kostja ainuaktsionäriks oli XXXLtd, mis kuulub XXX.
4.Hageja leidis, et ÄS § 181 lg 4 järgi ei ole juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, milleks on vaja osanike või nõukogu otsust. ÄS § 168 lg 1 p 10 järgi on osanike pädevuses juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine. Hageja põhikirjas täpsemad reeglid puuduvad. Äriseadustiku sätete eesmärgiks on tagada majanduslike huvide konfliktide vältimine. Hageja leidis, et tema juhatusel ei olnud esindusõigust hagiavalduses viidatud ülekannete tegemiseks. Kohtupraktika kohaselt ei ole oluline, kas juhatuse liige on ise füüsilise isikuna tehingu vastaspooleks või on ta seda enda kontrolli all olevate äriühingute kaudu.
5.Hageja leidis, et kuivõrd XXX puudus seadusest tulenev esindusõigus hageja esindamiseks ülekannete tegemisel kostjale, on teostatud tehingud tehtud ilma esindusõiguseta, mistõttu on tehingud TsÜS § 128 lg 1 ja § 129 lg 1 järgi tühised. TsÜS § 84 lg 1 järgi tuleb tühise tehingu alusel saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostjal tuleb tagastada hagejalt saadu VÕS § 1028 lg 1 järgi. Samuti on hagejal õigus saada kostjatelt VÕS § 1032 lg 1 ja § 1035 lg 3 p 2 järgi intressi. XXX teadis või pidi teadma nendest asjaoludest, mis annavad aluse tagasinõude esitamiseks.
6.Harju Maakohtu 01.04.2013.a eelistungil vaidles hageja kostja vastuväidetele vastu. Selgusetu on, kas kostja maksis tegelikult hageja arveid. Kostja tasaarvestuse aluseks olevat arvet ei ole tasutud, kauba müüja esitas kreeditarve. Laenulepingu sõlmimiseks pidi olemas olema formaalne osanike otsus. Hageja koostas ülekannete tabeli ning nõuab kostjalt hagiavalduses märgitud summat, sest hagejale ei ole esitatud kõiki ülekannete aluseks olevaid dokumente. Hageja vaidles
kostja tasaarvestuse avaldusele vastu ja rõhutas, et tasaarvestatav summa on tegelikult makstud XXX poolt 09.08.2012.a.
7.12.04.2012.a menetlusdokumendis märkis hageja täiendavalt, et kostja ei saa tasaarvestust teostada. Hageja esitas kohtule kreeditarve, millest nähtub, et kostja poolt väidetavalt tasutud arve oli tühistatud. Samuti esitas hageja arve, mis esitati XXXle. Kui kostja oleks arve tasunud, oleks tal nõue XXX, mitte hageja vastu.
8.25.04.2012.a hageja täpsustas oma nõuet. Hageja tõi välja, et XXX oli tema juhatuse liige kuni 02.10.2012.a. Seejärel sai juhatuse liikmeks XXX. Viimane palus XXX 08.04.2013.a edastada talle kõik hageja juhtimisega seotud dokumendid, kui kostja keeldus sellest 15.04.2013.a. Hageja raamatupidamisega tegeles XXX. Puudub ka dokumentide üleandmise akt ja seega ei antud uuele juhatuse liikmele kõiki dokumente üle.
9.Kostja ainsaks juhatuse liikmeks oli alates selle asutamisest XXX. Kostja ainuosanikuks on XXXLtd, mis kuulub täielikult XXX. OÜ XXX asutati 07.05.2012.a ja selle põhitegevusalaks oli hulgikaubandus. Alates 14.02.2012.a oli selle ettevõtte juhatuse liikmeks XXX ning alates 09.08.2012.a oli ainuosanikuks samuti XXX.
10.OÜ XXX põhiliseks koostööpartneriks oli XXXLtd juba alates 2011.a oktoobrist. Alates 08.03.2012.a oli hageja OÜ XXX maakleriks. Selle suhte raames vahendas hageja XXX OÜ makseid XXX, otsis XXX kondijahule ostjaid ja transpordifirmasid.
11.Kostja vastusest nähtub, et hageja on OÜ-lt XXX saanud 269 338,25 USD 12.09.2012.a, 181 081,41 USD 27.09.2012.a ning 147 927,59 USD 27.09.2012.a. Samas on hageja kandnud nimetatud summad oma XXX panga kontolt üle OÜ-le XXX. Hageja sai nimetatud ettevõttelt 09.10.2012.a vahendustasu summas 1000 USD. Seega ei ole hageja kondijahu müügist kasu saanud. Raha liikumine läbi hageja konto tõendab maaklerlepingu olemasolu.
12.29.08.2012.a ostis XXX OÜ XXX kondijahu. Selle eest väljastas XXX ekslikult arve hageja nimele. 29.08.2012.a ehk kohe pärast arve väljastamist tühistas XXX arve ning saatis OÜ-le XXX uue arve. 28.09.2012.a tasus OÜ XXX selle arve koos teise arvega. Arve alusel ostetud kondijahu raha laekumist vahendas hageja ja tasus selle OÜ-le XXX.
13.05.09.2012.a ostis XXX OÜ XXX kondijahu. Selle eest väljastas XXX ekslikult arve kostja nimele. Samal päeval tühistas XXX hagejale väljastatud arve ja saatis uue arve OÜ-le XXX. Ka selle arve alusel ostetud kondijahu eest saadud raha laekumist vahendas hageja. Hageja kandis raha OÜ-le XXX.
14.Hageja tõi välja, et 01.03.2012.a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, kus kostjale anti tagatiseta laenu, mille ta võis ka ennetähtaegselt tagasi maksta. Laenulepingu sõlmimise järgselt hakkasid pooled tegema ülekandeid. 08.03.2012.a kandis hageja kostjale üle 150 000 eurot selgitusega „makse“. 21.06.2012.a kandis kostja hagejale üle 80 000 eurot selgitusega „ülekanne.“ 30.08.2012.a kandis hageja kostjale üle 80 000 GPB ehk 101 125,02 eurot. 10.092012.a kandis hageja kostjale üle 20 000 GPB ehk 25 009,38 eurot. 18.09.2012.a kandis kostja hagejale üle 10 000 GBP ehk 12 445,55 eurot selgitusega „laenu tagastus“. 21.09.2012.a kandis hageja taas kostjale üle 10 000 GBP ehk 12 520,35 eurot. 03.10.2012.a kandis kostja hagejale üle 20 000 GBP ehk 24 973,47 selgitusega „tagastus“. Viidatud ülekandeid omavahel tasaarvestades, sai hageja tulemuseks, et kostja on saanud temalt 171 235,73 eurot, mida kostja ei ole tagastanud.
15.Hageja väitis, et 21.06.2012.a kostja poolt hagejale tehtud ülekanne oli mõeldud laenu ennetähtaegseks osaliseks tagastamiseks. 30.08.2012.a, 10.09. 2012 ja 21.09.2012.a hageja poolt
kostjale tehtud ülekannete aluseks ei ole kehtivaid lepinguid. Kuivõrd maksete selgitustesse on kirjutatud sõna „laen“, võis tegu olla laenumaksetega, kuid maksete aluseks ei ole kehtivaid laenulepinguid.
16.Hageja leidis, et laenuleping ning võimalikud teiste ülekannete aluseks olevad lepingud on tühised, sest sellisteks tehinguteks ei andnud hageja osanik nõusolekut. XXX oli kostja ainsaks lõppkasusaajaks. ÄS § 177 lg 1 ei saa tõlgendada kitsendavalt. Osanike otsus laenu andmise kohta puudus ja hagiavalduses märgitud summades laenu andmine ei kuulunud hageja tavapärase majandustegevuse hulka. Laene ei antud ka turutingimustel. Turutingimustel oleks kostjalt nõutud tagatist. Summade 80 000 GBP, 20 000 GBP ja 10 000 GBP laenamise tingimused ei ole hagejale teada. Kuivõrd XXX esindas üheaegselt nii kostjat kui hagejat, tuleb TsÜS § 131 lg 1 teise lause järgi eeldada, et ta rikkus enda esindusõiguse aluseks olevat õigussuhet. Kõikide vajalike nõusolekute olemasolu tõendamise koormis lasub XXXl. Kostja ei ole samuti tõendanud osaniku nõusoleku otsuse olemasolu. Kostja väited nõusoleku olemasolu kohta on alusetud, sest ÄS § 170 lg 1 järgi realiseerivad osanikud enda pädevust koosolekul või seda kokku kutsumata otsuseid vastu võttes. Otsus oleks pidanud olema kirjalik ja allkirjastatud osaniku poolt. Ainult asjaolu, et hageja osaniku ja juhatuse liikmed kattuvad, ei loo automaatselt olukorda, kus XXX mistahes tegevus või toiming kvalifitseeruks hageja osaniku otsusena.
17.Kostja pole ka väitnud, et 30.08.2012.a ülekande, 10.09.2012.a ülekande ja 21.09.2012.a ülekande aluseks oleks olnud hageja osaniku otsus. Hageja tsiteeris Uus-Meremaa seadust ja leidis, et ta oli tehinguid sõlmides ka selle järgi huvitatud isikuks. Kostjale anti laenu ebamõistlikel tingimustel ja kostja ei ole hagejale intressi tasunud. XXX pidi olema teadlik kostja kavatsusest intressi mitte maksta.
18.Hageja viitas TsÜS § 131 lõikele 1 ja leidis, et kui esindaja tegutses ka teise poole esindajana, tuleb eeldada, et ta rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Sel juhul on esindaja ülesanne tõendada, et tal olid olemas kõik vajalikud volitused ja ta ei ole neid rikkunud. Kuivõrd XXX esindas laenulepingu ja lepingute sõlmimisel nii hagejat kui kostjat, tuleb eeldada, et ta rikkus juhatuse liikme kohustusi. Laenulepingu intress oli 5%, mis on selgelt madalam kui tavapäraselt kostjale turutingimustel antav laen. Teiste ülekannete eest ei ole üldse intressi makstud. Kui laenuleping ja lepingud ei oleks olnud koheselt tühised, on hageja need TsÜS § 131 lg 1 alusel üles öelnud hagiavalduse esitamisega. Hageja on hagiavalduses väljendanud, et ta ei loe end lepingutega seotuks.
19.Kostja peab TsÜS § 84 lg 1 ja § 90 lg 2 järgi kostjale tühiste lepingute alusel saadu alusetu rikastumise sätete alusel tagastama. Kostja vastunõuded on alusetud. Kostja väitis, et XXX saadetud arve oli suunatud hagejale ja arve tasumisest sai kasu hageja. Hageja täitis tegelikult XXX OÜ kohustusi maaklerlepingu raames. XXX tasus arve ja sai kondijahu omanikuks. Kui kostja on tõepoolest XXX midagi tasunud, ei ole hageja sellest kasu saanud. XXX ei ole hageja nimel andnud XXX korraldust tasuda XXX OÜ-le väljastatud arvet. XXX ei olnud hageja juhatuse liikmeks enne 02.10.2012.a ja tal ei olnudki volitusi anda korraldusi hageja nimel. Ajal, mil XXX saadeti XXX 30.08.2012.a kiri, oli viimane XXX OÜ juhatuse liikmeks. Kiri sisaldas ainult XXX kirja ning selles kirjas ei esitatud korraldust arve tasuda. Kirja mõtteks on palve arvega tutvuda. Lisaks on XXX andnud XXX teada, et arvet ei ole vaja tasuda.
20.Kostja on väitnud, et XXXOÜ on väljastanud XXX OÜ-le arveid teenuste eest. Isegi kui kostja tasus need arved, ei olnud see tegevus suunatud mitte hageja, vaid XXX OÜ soodustamiseks. Kostja on ka väitnud, et tasus hagejale XXXLts poolt teenuste eest esitatud arve, kuid hageja väiteil ei ole kostja lisatud dokument esitatud XXX poolt ega tekitanud hagejale mingeid kohustusi. Arve on allkirjastamata ja sellest ei nähtu koostaja isikut. Isegi kui XXX oleks arve koostanud, oleks tegelikuks kasusaajaks olnud XXX OÜ, kelle heaks hageja maaklerlepingu alusel tegutses. Hageja ei oleks selle arve tasumisest kasu saanud.
21.Kostja on esitanud dokumente, millest peaks nähtuma, et kostja on tasunud erinevaid arveid. Kostja väited on väheusutavad. Mõned kostja maksekorraldused on hiljem tühistatud. Kostja ei ole tasunud hageja eest arveid, mille tasumist ta väidab.
22.Kostja on esitanud dokumendid, milliste kohaselt on XXXseadnud hageja kasuks akreditiivi. Need dokumendid on koostatud hagejale teadmata isiku poolt ja on allkirjastamata. Kostja võib olla need dokumendid ise koostanud ja neid ei tohiks arvestada. Dokumendid ei tõenda hagisse puudutavaid asjaolusid.
KOSTJA VASTUVÄITED
23.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja tõi välja, et laenulepingu sõlmimise ajal 01.03.2012.a oli hageja ainuosanik Uus-Meremaa äriühing XXXLtd, mille juhataja oli XXX. Seega oli kõigi hagiavalduse aluses viidatud tehingute tegemiseks olemas ainuosaniku nõusolek ÄS § 168 lg 1 p 10 tähenduses. Samuti ei saa hageja sisesuhet puudutavad asjaolud mõjutada laenulepingu kehtivust kostja suhtes. Tegemist ei ole esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingutega ja hageja viited TsÜS §-dele 128 ja 12 9 on asjakohatud.
24.Hageja poolt kostjale 08.03.2012.a üle kantud 150 000 eurot on 01.03.2012.a sõlmitud laenulepingu alusel antud laen. Laenu tagastamise tähtaeg saabub alles 08.03.2015.a. Hagejal puudub käesoleval ajal õigus nõuda selle summa tagastamist kostjalt. Nõude sissenõutavuse puudumise tõttu ei olnud ka võimalik hageja poolt tasaarvestuse tegemine hageja ja kostja vahel toimunud ülekannete osas.
25.Ebaõiged on hageja väited, et ta sai ülekannetest teada alles 2012.a oktoobris. XXX ja XXX on olnud äripartnerid mitmetes äriühingutes. XXX on hageja ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja asutas 05.03.2012.a äriühingu XXXOÜ, mille nõukogus on XXX ja tema abikaasa.
26.Hageja poolt kostjale 08.03.2012.a üle kantud 150 000 eurot oli XXX ja XXX kokkuleppel mõeldud XXXOÜ osakapitali sissemaksuks ja OÜ-le XXX edasilaenamiseks. XXX OÜ on samuti XXX ja tema abikaasa kontrolli all olev äriühing.
27.21.06.2012.a kostja poolt hagejale tehtud ülekanne summas 80 000 eurot tehti XXX palvel. 13.06.2012.a esitas XXXLtd hagejale müügiarve nr 8353, millega ta müüs hagejale lihatooteid. 15.06.2012.a maksis kostja ära osa sellest arvest. XXXLtd esindaja XXXja XXX pidasid arve tasumise üle kirjavahetust. 15.06.2012.a teatas XXX arve osalisest tasumisest ja lubas ülejäänu tasuda 18.06.2012.a. 20.06.2012.a küsis müüja talt arve tasumise kohta ning 21.06.2012.a laenus hagejale kostjalt 80 000 eurot. Samal päeval tegi hageja XXXLtd-le täiendava makse.
28.Enamus rahast, mida hageja on kostjale üle kandnud, on kasutatud hageja abistamiseks tema kaubandustegevuse ja sellega seotud maksete vahendamisel. Kogu tegevus on toimunud hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme XXX initsiatiivil. Hageja on teinud XXX nimelisele äriühingule makseid 30.05, 06.06, 15.06, 21.06, 24.07, 09.08, 30.03 ja 20.09. Hageja on 06.06, 27.06, 01.07, 11.09 ja 10.10 teinud makseid XXX`ile. Esimeselt ostis hageja edasimüümiseks kaupu, teiselt ostis veoteenuseid.
29.XXX väitis XXX, et hagejal on tekkinud kaupade ostmisel Ühendkuningriigis probleeme ja palus XXX vahendada makseid muuhulgas kostja kaudu. Ülekanded korraldati nii, et hageja tegi ülekande kostjale ning kostja kandis summa samal päeva vastavalt XXX juhistele edasi hageja äripartneritele.
30.30.08.2012.a oli hageja sõlminud müügilepingu, milles kohustus müüma XXX. Ltd-le lihatooteid. Ostja avas hageja kasuks akreditiivi ja XXX pidas kaubatarnete kohta kirjavahetust.
31.29.08.2012.a esitas XXXLts hagejale müügiarve nr 10224, millega müüs hagejale 265 tonni lihatooteid. Selle arve tasus XXX palvel kostja 30.08.2012.a. Hageja korraldas kauba veo Vietnami. Raha kauba edasimüügi eest laekus hagejale 27.09.2012.a.
32.05.09.2012.a esitas XXXLtd hagejale müügiarve nr 10422, millega ta müüs 156 tonni lihatooteid. Arve tasus XXX palvel kostja 10.09.2012.a. 20.09.2012.a väljastati selle kauba kohta lastikiri, mille kohaselt alustati hageja nimel kauba vedu Vietnami. 20.09.2012.a väljastas XXXLtd kauba veo eest hagejale arve, mille tasus XXX palvel hageja eest kostja. 23.09.2012.a. Raha kauba edasimüügi eest laekus hagejale.
33.Kostja on samuti XXX palvel tasunud XXXOÜ-le arved, mis on esitatud XXX OÜ-le. XXX OÜ ainuosanik ja juhataja on XXX. Hageja poolt kostjale kantud raha, millega on täidetud kolmandate isikute eest hageja kohustusi ei saa käsitleda hagejale tekkinud kahjuna. Hageja väited, et raha on üllatuslikult kostjale kantud, on valed.
34.Kostja rõhutas samuti, et erinevalt hagiavalduses väidetust ei ole hageja kostja poole kohtuväliselt kordagi pöördunud seoses hagi aluseks olevate asjaoludega.
35.28.03.2013.a menetlusdokumendis märkis kostja, et tema poolt hageja eest XXXLtd arve nr 10224 tasumist tõendab XXX e-kiri XXX, millega ta arve viimasele edasi saatis. Arve tasumine kostja poolt tekitas hagejale kohustuse hüvitada kostjale vastavad kulud VÕS § 78 lg 4 ning § 628 lg 2 alusel. Kostja on oma nõudest 45 163,71 eurot tasaarvestanud hageja nõudega, mis tuleneb hageja poolt kostjale 30.08.2012.a antud laenust. Kuivõrd hageja nõue kostja vastu 01.03.2012.a laenulepingust ei ole muutunud sissenõutavaks ning hageja nõue on vähenenud veelgi 45 163,71 euro võrra, on hagi täies ulatuses alusetu ja tuleks jätta rahuldamata.
36.01.07.2013.a seisukohtades rõhutas kostja, et vaidlus puudub hageja poolt kostjale 08.03.2012.a laenu summa 150 000 euro ülekandmise kohta. Laenu tagastamise tähtajaks on 08.03.2015.a. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks laenulepingu üles öelnud ja maksetähtaeg oleks saabunud. Lisaks on hageja teinud kostjale kolm ülekannet selgitusega „laen“. Hageja on väitnud, justkui puuduksid nende osas kehtivad lepingud ja hageja ei tea maksete põhjuseid. Hageja on väitnud, et maksed võidi teha laenuna, kuid nende aluseks ei ole kehtivaid laenulepinguid. Seega on loogikavastane hageja järeldus, et laenulepinguid ei ole olemas. Laenu väljamaksmine on võimalik vaid pooltevahelise lepingulise suhte alusel. Olukorras, kus makse selgitusse on märgitud sõna „laen“, ei ole vaidlust selle üle, millisel alusel on ülekanne tehtud.
37.Kostja leidis, et poolte vahel 30.08.2012.a, 10.09.2012.a ning 21.09.2012.a sõlmitud suulised laenulepingud on tähtajatud laenulepingud. Kui laenu tagastamise tähtaega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist VÕS § 398 lg 1 alusel. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks laenulepinguid üles öelnud ja tal oleks tekkinud õigus nõuda laenusumma tagastamist. Kuivõrd hageja kui laenuandja nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, tuleb tema nõue jätta rahuldamata.
38.Ebaõige on hageja arusaam, et laenulepingud on tühised hageja osaniku nõusoleku puudumise tõttu. Hageja käsitlus rajaneb ÄS § 177 lõikel 1, mille kohaselt ei või osanik hääletada muuhulgas osaniku ja osaühingu vahelise tehingu tegemise otsustamisel. Hageja käsitlus on vastuoluline ja hageja viidatud normid reguleerivad tegelikult teistsuguseid olukordi. Osaniku ja osaühingu vahelise tehinguga oleks tegu olnud siis, kui tehingu poolteks oleksid olnud hageja XXXOÜ ja tema osanik XXXLtd. Osaühingu ja tema juhatuse liikme vahelise
tehinguga oleks tegu olnud siis, kui selle oleksid sõlminud XXXOÜ ja XXX. Antud juhul on tehingute poolteks XXXOÜ ja XXXOÜ.
39.Hageja laiendava tõlgendusega ÄS § 177 lõikele 1 kostja ei nõustunud ja hageja ning kostja vaheliste laenulepingute sõlmimiseks ei olnud osanike nõusolek vajalik. Seetõttu ei ole laenulepingud ÄS § 181 lg 3 alusel tühised. ÄS § 181 lg 3 laiendavaks tõlgendamiseks puudub alus. TsÜS § 4 järgi ei saa ka kohaldada analoogiat, sest analoogiat kohaldatakse õiguslünga esinemisel. Kahe sama juhatuse liikmega äriühingute vahelisele tehingule ei ole äriseadustiku kohaselt tühisust ette nähtud.
40.Kostja rõhutas, et XXX oli teadlik kõigist hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest ning rahalistest liikumistest. XXX oli ligipääs hageja Internetipangale ja ta kasutas seda ligipääsu igapäevaselt.
41.Isegi kui väita, et laenulepingute sõlmimiseks oli nõutav hageja osaniku nõusolek ning seda ei olnud vaikivalt antud, on hageja väited juhatuse liikmel esindusõiguse puudumisest ainetud. Hageja käsitlus TsÜS §-dest 115 ja 117 on vastuolus ühinguõiguse üldpõhimõtetega. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib iga juhatuse liige esindada osaühingut kõikide tehingute tegemisel. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindusõigus vaid siis, kui see on kantud registrisse. Mistahes esindusõiguse piirangud äriühingu ja juhatuse liikme vahel on sisesuhte küsimus, mis ei oma mõju välisele esindusõigusele. Hageja viited Uus-Meremaa õigusele tuleb jätta tähelepanuta, sest tegemist on Eestis registreeritud ja siin tegutseva äriühinguga. Eesti õigus ei võimalda tehingute tegemiseks antud vaikivaid nõusolekuid tühistada.
42.Kostja ei nõustunud hageja väidetega, milliste kohaselt oli XXX poolt väljastatud arve tegelik adressaat XXX OÜ. Kostjale väljastatud kreeditarve ja samal kuupäeval XXX OÜ-le sama numbriga väljastatud arve on võltsitud. XXX kasutab iga kliendi kohta kindlat identifitseerimise koodi. XXX OÜ identifitseerimise koodiks on BI001. XXXOÜ koodiks on DO002 ning kostja koodiks GE006. Kostjale väljastatud arve ja kreeditarve võrdlemisel on näha, et kõikidele arvetele on kantud kostja kood GE006, kuigi XXX OÜ arvel oleks pidanud olema kood BI001. Kõik arved on sama numbriga. Teistel XXX väljastatud kreeditarvetel on algsest erinev number ja selgituses krediteeritava arve number. Kostjale väljastatud kreeditarvel on tasumise juhis, kuid teistel kreeditarvetel neile omaselt see puudub.
43.Hageja väited, et XXX ei ole andud kostjale juhist arve tasumiseks, ei vasta tõele. XXX on edastanud vaidlusaluse arve 06.09.2012.a XXX tasumiseks. Antud e-kirja valguses ei ole usutav, et XXX eksis arve väljastamisega, krediteeris selle samal päeval ning väljastas uue arve XXX OÜ-le. Kreeditarvet kostjale ei saadetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
44.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnates kõiki kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osalisele rahuldamisele.
45.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ainuosanikuks oli kuni 01.10.2012.a Uus-Meremaal registreeritud XXXLtd, mille aktsiakapitalist 60% kuulus XXX ja 40% XXX; 2) hageja juhatuse liikmeks oli alates 02.01.2012.a kuni 02.10.2012.a XXX, seejärel sai juhatuse liikmeks XXX; 3) ajal, mil XXX oli hageja juhatuse liige, tegi hageja kostjale mitmeid ülekandeid; 4) hageja ja kostja sõlmisid 01.03.2012.a laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu
summas 150 000 eurot ning mille oli mõlema poole esindajana allkirjastanud XXX; 5) hageja kandis laenu summa 150 000 eurot kostjale üle 08.03.2012.a ning kostja ei ole nimetatud summat tagastanud.
46.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja ja kostja vahel 01.03.2012.a sõlmitud laenuleping oli tühine ning kas kostja peab koheselt tagastama hagejale tühise tehingu alusel saadud 150 000 eurot. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab hagejale täiendavalt tagastama 21 235,73 euro suuruse summa, mis moodustub hageja poolt kostjale kantud ja viimase poolt hagejale tagastatud summade tasaarvestamise teel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus esitada hageja vastu tasaarvestuse avaldus. Vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt, kas hageja väited tehingute tühisuse kohta on põhjendatud. Seejärel asub kohus analüüsima, kas kostja vastuväited hageja nõudele, sealhulgas kostja tasaarvestuse avaldus, on põhjendatud. Hageja väited tehingute tühisuse kohta
47.Hageja leidis, et XXXl tema juhatuse liikmena ei olnud esindusõigust laenulepingu sõlmimiseks ega ülekannete tegemiseks. XXX oli laenulepingute sõlmimisel ja ülekannete tegemisel huvide konflikt, sest ta oli ka kostja juhatuse liige. Kostja ainuaktsionäriks oli XXXLtd, mis kuulub XXX. Ülekannete ja laenulepingu sõlmimiseks puudus osanike otsus. Ülekannete summeerimisel on näha, et kostja sai hagejalt alusetult kokku 288 654,75 eurot, millest ta tagastas 117 419,02 eurot ning seega on kostjal seni hagejale tagastamata 171 235,73 eurot. XXX tegi tehingud ilma esindusõiguseta, mistõttu on need tühised TsÜS § 128 lg 1 ja § 129 lg 1 järgi. XXX tegeles ainsana hageja raamatupidamisega ning keeldus 15.04.2013.a uuele juhatuse liikmele dokumentide üleandmisest.
48.Samuti leidis hageja, et 01.03.2012.a laenulepingu järgi anti kostjale tagatiseta laenu. 30.08.2012.a, 10.09. 2012 ja 21.09.2012.a hageja poolt kostjale tehtud ülekannete aluseks ei ole kehtivaid lepinguid. Kuivõrd maksete selgitustesse on kirjutatud sõna „laen“, võis tegu olla laenumaksetega. Laenu andmiseks puudus kirjalik osanike otsus ning tegemist ei olnud hageja tavapärases majandustegevuses toimuvate tehingutega. Laenu ei antud turutingimustel. XXX pidi olema teadlik kostja kavatsusest intressi mitte maksta. Kuivõrd XXX esindas laenulepingu ja lepingute sõlmimisel nii hagejat kui kostjat, tuleb eeldada, et ta rikkus juhatuse liikme kohustusi. Kui laenuleping ja lepingud ei oleks olnud koheselt tühised, on hageja need TsÜS § 131 lg 1 alusel üles öelnud hagiavalduse esitamisega.
49.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Laenulepingu sõlmimise ajal 01.03.2012.a oli hageja ainuosanik Uus-Meremaa äriühing XXXLtd, mille juhataja oli XXX. Seega oli kõigi hagiavalduse aluses viidatud tehingute tegemiseks olemas ainuosaniku nõusolek. Hageja sisesuhet puudutavad asjaolud ei saa mõjutada laenulepingu kehtivust kostja suhtes. Hageja viited TsÜS §-dele 128 ja 129 on asjakohatud. 01.03.2012.a sõlmitud laenulepingu järgne laenu tagastamise tähtaeg saabub alles 08.03.2015.a ning hageja nõue kostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja uus juhatuse liige XXX on XXX äripartner ning ta oli kõigist ülekannetest teadlik. 08.03.2012.a üle kantud 150 000 eurot oli mõeldud nimetatud isikute kokkuleppel XXXOÜ osakapitali sissemakseks. Ülekanded, mis on tehtud selgitusega „laen“, on tehtud laenulepingute alusel ja selle üle poolte vahel vaidlus puudub. Hageja ja kostja vahel 30.08.2012.a, 10.09.2012.a ning 21.09.2012.a sõlmitud suulised laenulepingud on tähtajatud ning hageja ei ole tõendanud, et ta oleks laenulepingud üles öelnud ja nõudnud laenu summa tagastamist. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Antud juhul ei ole tegemist osaühingu ja osaniku vahelise tehinguga ega osaühingu ja tema juhatuse liikme vahelise tehinguga.
50.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt oli poolte vahel 01.03.2012.a sõlmitud laenuleping, samuti hagiavalduses viidatud 30.08.2012.a, 10.09.2012.a ja 21.09.2012.a
ülekanded tühised tehingud algusest peale, mistõttu nendel tehingutel ei saanud olla õiguslikke tagajärgi. Kohus märgib esmalt, et hageja on segi ajanud tehingu ja õigustoimingu mõisted. Kohus selgitas seda hagiavalduse käiguta jätmise määruses 06.11.2012.a, kuid hageja jättis kohtu selgitused tähelepanuta.
51.Kohus leiab, et hagiavalduses viidatud 01.03.2012.a laenulepingu näol on tegemist tehinguga, kuid hagiavalduses viidatud 30.08.2012.a, 10.09.2012.a ja 21.09.2012.a ülekannete puhul on tegemist õiguslike toimingutega, milliste aluseks võisid olla tehingud. Kohus selgitas hagejale 01.04.2013.a eelistungil (toimiku 2. kd, lk 20-21) vajadust iga hagiavalduses toodud summa puhul põhistada nõude alust. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kohtule selget seisukohta selles osas, kas 30.08.2013.a, 10.09.2012.a ja 21.09.2012.a ülekannete aluseks olid hageja hinnangul tehingud või mitte.
52.TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaajaga aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
53.VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on leidnud, et laenulepingut ei saa lugeda sõlmituks ainult siis, kui summa oli kantud üle laenusaaja kontole (RK TKo 3-2-1-6706, p 11). Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõiki teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 järgi on lepingu jõustumiseks olulised pooltevahelised vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse mistahes viisil, kuid poolte tahe peab olema äratuntavalt väljendatud (RK TKo 3-2-1-109-11, p 11).
54.Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et lisaks 30.08.2012.a, 10.09.2012.a ja 21.09.2012.a ülekannetele oleksid hageja ja kostja mistahes viisil vahetanud tahteavaldusi laenulepingute sõlmimise kohta. Hageja on üksnes väitnud, et tal puudub selle kohta informatsioon. Kostja on väitnud, et poolte vahel olid ülekannete osas sõlmitud laenulepingud, kuid kostja ei ole samuti esitanud kohtule väiteid selle kohta, millal ning millistel tingimustel laenulepingud sõlmiti ja kuidas vahetati laenulepingute sõlmimiseks vajalikke tahteavaldusi. Kostja ei ole kohtule laenulepingute sõlmimise osas tõendeid esitanud.
55.Kuivõrd kohtule ei ole esitatud muid tõendeid peale maksekorralduste ning pooled ei ole välja toonud asjaolusid, millal ning millistel tingimustel oleksid pooled laenulepinguid sõlminud 30.08.2012.a, 10.09.2012.a ja 21.09.2012.a ülekannete osas, ei loe kohus tõendatuks, et nimetatud ülekannete aluseks olid laenulepingud või muud tehingud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende vahel oli sõlmitud ainult üks kirjalik laenuleping 01.03.2012.a. Antud laenuleping on kohtule esitatud ning selle alusel tehti 08.03.2012.a ülekanne. Muus osas ei ole ülekannete aluseks olnud tehinguid ning hageja väited selle kohta, et 30.08.2012.a, 10.09.2012.a ja 21.09.2012.a ülekanded ise on hinnatavad tühiste tehingutena, ei ole õiged. Rahaline ülekanne kujutab endast üksnes ühte õiguslikku toimingut, millel võivad olla erinevad tagajärjed, kuid mis eraldivõetuna (ilma poolte täiendavate tahteavaldusteta) ei ole hinnatav tehinguna.
56.VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS
§ 3 näeb ette, et võlasuhe võib muuhulgas tekkida ka alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
57.Kuigi hageja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses tuginenud oma ülekannetest tuleneva rahalise nõude esitamisel kostja vastu selgesõnaliselt VÕS § 1028 lõikele 1, ei ole kohus seotud hageja õigusliku käsitlusega ning kohaldab seadust ise. Hageja poolt hagiavalduses esile toodud asjaoludest võib järeldada, et hageja hinnangul puudus kostjale 30.08.2012.a, 10.09.2012.a ja 21.09.2012.a tehtud rahalistel ülekannetel õiguslik alus ning ülekanded ei vastanud hageja huvidele, mistõttu nõuab hageja kostjalt tagasi alusetult saadud summasid osas, milles kostja ei ole neid veel tagastanud. Seega on hageja sisuliselt esitanud ülekantud summade osas kostja vastu alusetu rikastumise nõude.
58.Hageja pangakonto väljavõttest AS-s SEB Pank (toimiku 1. kd, lk 75-114) nähtub, et 21.06.2012.a on kostja hagejale kandnud üle 80 000 eurot selgitusega „ülekanne“ (ehk „transfer“). 30.08.2012.a on hageja kostjale kandnud üle 80 000 eurot selgitusega „laen“ (ehk „loan“). 10.09.2012.a on hageja teinud kostjale samasuguse selgitusega ülekande summas 20 000 eurot. 18.09.2012.a on kostja kandnud hagejale 10 000 eurot selgitusega „laenu tagastus“ (ehk „return loan“). 21.09.2012.a on hageja kandnud kostjale üle 10 000 eurot selgitusega „laen“ (ehk „loan“) ning 03.10.2012.a on kostja kandnud hagejale 20 000 eurot selgitusega „tagastus“ (ehk „return“). Kohus hindab käesolevas lahendis täiendavalt, kas hageja poolt kostjale tasutud summade puhul oli tegemist kostja alusetu rikastumisega või mitte.
59.Poolte vahel 01.03.2012.a sõlmitud laenulepingu osas leidis hageja, et see on algusest peale tühine tehing TsÜS § 128 ja § 129 alusel, sest laenuleping oli sõlmitud huvide konfliktis, ilma osaniku otsuseta ning leping ei vastanud turutingimustele. Kohus hageja sellise õigusliku käsitlusega ei nõustu.
60.Hageja viide TsÜS §-le 128 on asjakohatu, sest antud säte reguleerib esindusõiguseta isiku poolt teostatud ühepoolseid tehinguid. Laenuleping on kahepoolne tehing. TsÜS § 129 lg 1 näeb ette, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
61.Kohus ei nõustu hageja õigusliku käsitlusega, mille kohaselt oli 01.03.2012.a sõlmitud laenuleping esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehing. Vaidlus puudub selle üle, et XXX oli laenulepingu sõlmimisel hageja juhatuse liige ja seaduslik esindaja, millest tulenevalt oli tal järelikult esindusõigus tehingu sõlmimiseks olemas. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 01.03.2012.a allkirjastas XXX hageja ja kostja esindajana laenulepingu (toimiku 1. kd, lk 17-18, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 62-63), millega hageja andis kostjale laenu summas 150 000 eurot, aastase intressiga 5%. Laen tuli tagastada kolme aasta möödumisel alates laenusumma väljastamisest kostjale.
62.Hageja põhikiri (toimiku 1. kd, lk 26-27) ei näinud äriseadustikuga võrreldes ette erisusi äriühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise otsustamisel. Hageja pangakonto väljavõttest AS-s SEB Pank (toimiku 1. kd, lk 75-114) nähtub, et 08.03.2012.a on hageja kostjale üle kandnud 150 000 eurot selgitusega „makse“ (ehk „payment“).
63.ÄS § 168 lg 1 p 10 sätestab, et osanike pädevusse kuulub nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et antud juhul ei olnud 01.03.2012.a
sõlmitud laenulepingu puhul tegemist tehinguga, mille osaühing oleks sõlminud oma juhatuse liikmega. Seega on hageja viide antud normile asjakohatu.
64.ÄS § 177 lg 1 näeb ette, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et 01.03.2012.a tehingu puhul ei olnud tegemist tehinguga osaühingu ja osaniku vahel, mistõttu on hageja viide antud normile asjakohatu.
65.ÄS § 181 lg 1 järgi võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Antud juhul oli XXX 01.03.2012.a tehingu sõlmimisel ajal ainus hageja juhatuse liige ning põhikirjaga ei olnud tema pädevusele piiranguid seatud.
66.ÄS § 181 lg 2 näeb ette, et juhatuse liikmed on osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Antud juhul ei olnud hageja juhatuse liikmele seatud põhikirjas piiranguid tehingute sõlmimisel. Kohus nõustub kostja väidetega, milliste kohaselt isegi selliste piirangute olemasolul ei kehtiks need kolmandate isikute suhtes. ÄS § 181 lg 4 näeb ette, et juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Antud juhul ei tulenenud seadusest ega hageja põhikirjast juhatuse liikmele piiranguid sõlmida igapäevasest majandustegevusest väljuvaid tehinguid või sõlmida tehinguid isikutega, kelle esindajaks antud juhatuse liige samuti on. Kuivõrd sellist keeldu ei tulene seadusest ega hageja põhikirjast, on asjakohatu hageja käsitlus selle kohta, kas võimalik ainuosaniku nõusolek sellise tehingu tegemiseks oleks kindlasti pidanud olema vormistatud kirjaliku osaniku otsusena. Riigikohus on ühtlasi leidnud, et kui näiteks osaühing soovib sõlmida lepingut ainuosanikuga, kes on ühtlasi juhatuse liige, on tal selleks õigus ja osanik ei pea seda eraldi otsusena vormistama. Sellised tehingud peavad olema kirjalikult dokumenteeritud (RK TKo 3-2-1-68-06, p 20).
67.Kõigest eeltoodust ei tulene samas, et juhatuse liikmel on äriühingut esindades alati õigus sõlmida tehinguid isikutega, kelle esindajaks ta samuti on. Kohus selgitas eeltooduga, miks ei ole valdavalt võimalik nõustuda hagiavalduses toodud õigusliku käsitlusega.
68.Riigikohtu selgituse kohaselt on äriühinguõiguse üheks põhimõtteks see, et osanikud peavad lähtuma osaühingut puudutavate otsuste tegemisel eelkõige osaühingu huvidest, mitte enda isiklikest huvidest või mõne enda kontrolli all oleva äriühingu huvidest (RK TKo 3-2-1-144-11, p 13). Vaidlus puudub selle üle, et XXX oli 01.03.2012.a tehingu sõlmimisel korraga mõlema lepingu poole esindaja, mistõttu ta ei lähtunud ainult hageja huvidest.
69.Riigikohus on samuti selgitanud, et ÄS § 168 lg 1 p 4 ja p 10 tuli koostoimes enne 01.07.2002.a kehtinud TsÜS § 95 lõikega 2 mõista selliselt, et osaühingu juhatuse liikmel ei ole osaühingu esindusõigust mitte üksnes tehingute puhul, mis tehakse temaga, vaid ka tehingute puhul, mis tehakse kolmanda isikuga, keda esindab sama osaühingu juhatuse liige. Kehtivas TsÜS §-s 131 on sätestatud esindatava võimalus tühistada esindaja tehing, mis on tehtud nö huvide konfliktis (RK TKo 3-2-1-68-06, p 19). TsÜS § 131 järgi tehingu tühistamiseks tuleb teisele poolele TsÜS § 98 lg 1 ja § 131 lg 3 järgi kätte toimetada tühistamisavaldus hiljemalt 6
kuu jooksul alates ajast, mil hageja sai teada asjaoludest, mis andsid õiguse lepingu tühistamiseks TsÜS § 131 lg 1 järgi (RK TKo 3-2-1-110-11, p 14).
70.TsÜS § 131 lg 1 sätestab, et esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi.
71.TsÜS § 131 lg 2 kohaselt ei või esindatav viidatud tehingut tühistada, kui ta teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt TsÜS § 131 lg 1 tühistada ja andis nõusoleku esindaja poolt sellise tehingu tegemiseks või kui ta ei tühistanud tehingut mõistliku aja jooksul pärast seda, kui esindaja oli talle teatanud asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt TsÜS § 131 lg 1 tühistada. Antud sätet kohaldatakse ka seadusjärgse esinduse korral, kui juriidilise isiku esindaja rikub oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi. Kuna esindatava ja esindaja vahelisest sisesuhtest tuleneb keskse kohustusena esindaja lojaalsuskohustus esindatava suhtes, siis peab esindatav muuhulgas vältima huvide konflikti tekkimist või muul viisil esindatava huve kahjustava tehingu tegemist.
72.Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid TsÜS § 131 lg 2 kohaldamist. Hageja ei ole 01.03.2012.a laenulepingu sõlmimiseks andnud hilisemat nõusolekut. Esindaja XXX ei andnud tehingu tegemise järel ise ühelgi viisil hagejale teada tehinguga seonduvatest asjaoludest. 08.04.2013.a on hageja saatnud XXX nõude (toimiku 2. kd, lk 112-113), milles ta nõudis kõikide hagejaga seotud dokumentide üleandmist ning majandustegevuse selgitamist XXXle. Muuhulgas nõuti kõigi sõlmitud lepingute ning osanike otsuste esitamist. XXX vastas sellele e-kirjaga (toimiku 2. kd, lk 115, osaline tõlge lk 114), et kogu raamatupidamise informatsioon hageja kohta on hr XXX alati teada olnud ning seda ta on kinnitanud 01.10.2012.a osade ostu-müügi lepingus. Seega ei nähtu ka asjas kogutud tõenditest, et hageja endine esindaja oleks tehingu sõlmimisega seotud asjaoludest ise hagejat teavitanud.
73.TsÜS § 131 lg 3 näeb ette, et esindatav võib tehingu vastavalt TsÜS § 131 lõikele 1 tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt TsÜS § 131 lõikele 1 tühistada. Tehingut ei või tühistada pärast kolme aasta möödumist tehingu tegemisest. Tehingu tühistamise korral kohaldatakse TsÜS § 98, mille lõike 1 järgi toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele.
74.Tehingu tühistamise õigus on seega kujundusõigus, mille teostamiseks peab tühistamisõigust omav isik tegema vastavasisulise tahteavalduse ehk tühistamisavalduse. Tühistamisavaldus on selline tahteavaldus, millest järeldub tehingut teinud isiku teha tehing tühistada. Vaidlus puudub selle üle, et kohtuväliselt ei olnud hageja kostjale seesugust tühistamise avaldust esitanud. Tehing sõlmiti 01.03.2012.a ning hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse 01.11.2012.a. Hageja palus hagiavaldust lugeda tehingu tühistamise avalduseks.
75.Riigikohus on leidnud, et formaalsetele tingimustele vastav ja õiguslikult põhistatud tühistamisavaldus toob kaasa tehingu kehtetuse sõltumata sellest, kas teine pool sellele vastu vaidleb. See avaldus võib sisalduda hagis, kui kostja saab aru soovist tehing tühistada (RK TKo 3-2-1-140-07, p 35). Käesolevas asjas oli kostjale kohtu hinnangul piisavalt selge, et hageja soovis esitada tehingu tühistamisavaldust, mistõttu kohus nõustub hageja käsitlusega antud osas ning loeb kohtule esitatud hagiavaldust muuhulgas 01.03.2012.a sõlmitud tehingu tühistamise avalduseks.
76.Kostja ei ole hageja tehingu tühistamise avaldusele ja sellest tulenevale nõudele vastu vaielnud põhjusel, et hageja esitas tehingu tühistamise avalduse kohtule hilinemisega. Kostja on üksnes väitnud, et hageja uus juhatuse liige XXXoli hageja pangatehingutega kursis juba enne hageja juhatuse liikmeks saamist.
77.AS SEB Pank poolt kohtu päringu alusel koostatud vastusest (toimiku 3. kd, lk 76-80) nähtub, et XXX omas ajavahemikul 08.03.2012.a kuni 30.09.2012.a õigusi kostja kontode kasutamiseks. Muuhulgas oli talle väljastatud VISA Business Deebetkaart ning antud kasutaja õigused ärikliendi Internetipangas. XXX on teinud Internetipangas sisselogimisi muuhulgas 08.03.2012.a, 21.06.2012.a, 08.09.2012.a, 10.09.2012.a, 17.09.2012.a, 19.09.2012.a, 21.09.2012.a, 24.09.2012.a.
78.Seega võis hageja uus juhatuse liige XXX 08.03.2012.a saada teadlikuks laenulepingu alusel tehtud rahalisest ülekandest, kuid ainuüksi antud asjaolust ei saa järeldada, kas ta oli teadlik, millistel asjaoludel laenuleping sõlmiti või millistel asjaoludel olid tehtud teised ülekanded. Kohtu hinnangul ei oma XXX teadmine rahaliste ülekannete tegemise ajast antud asjas õiguslikku tähendust. Kuivõrd hageja esitas hagiavalduses kostja vastu 01.03.2012.a laenulepingu tühistamise avalduse TsÜS § 131 lg 1 alusel, tuues selgelt välja, et hagejat esindanud isik tegutses ka teise poole esindajana, mistõttu oli tegemist huvide konfliktiga, on 01.03.2012.a sõlmitud laenuleping tühistatud. Kostja väide, mille kohaselt sooviti laenu kasutada sissemaksena uude loodavasse osaühingusse, ei anna talle alust hageja tühistamisavaldusele vastu vaidlemiseks TsÜS § 131 mõistes.
79.TsÜS § 90 lg 2 sätestab, et tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1027 näeb ette, et isik peab VÕS 52. ptk-s sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Seega tuleb kostjal hagejale välja andma tühistatud 01.03.2012.a laenulepingu alusel üle kantud 150 000 eurot. Hageja nõue kostja vastu kuulub antud osas rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 150 000 eurot. Järgnevalt asub kohus hindama, kas kostja vastuväited hageja nõudele teiste ülekannete osas on põhjendatud ning kas kostjal on õigus esitada hageja suhtes tasaarvestuse avaldus. Kostja vastuväited ülekannete osas
80.Kostja väitis, et enamik talle hageja poolt ülekantud summadest kasutati hageja abistamiseks viimase majandustegevuses ning ülekanded tehti XXX initsiatiivil. Hageja ostis XXXLtd-lt kaupu ja XXX`i nimeliselt ettevõttelt veoteenuseid. XXX palus XXXl vahendada kostja kaudu makseid oma äripartneritele, mida kostja ka tegi.
81.21.06.2012.a ülekanne summas 80 000 eurot tehti talle XXX palvel ning kostja maksis summaga ära osa XXXLtd poolt hagejale esitatud müügiarvest nr 8353. 30.08.2012.a oli hageja sõlminud müügilepingu, milles kohustus müüma XXX. Ltd-le lihatooteid. Ostja avas hageja kasuks akreditiivi. 29.08.2012.a esitas XXXLts hagejale müügiarve nr 10224, millega müüs hagejale 265 tonni lihatooteid. Selle arve tasus XXX palvel kostja 30.08.2012.a. Hageja korraldas kauba veo Vietnami ja sai selle eest tasu.
82.05.09.2012.a esitas XXXLtd hagejale müügiarve nr 10422, millega ta müüs 156 tonni lihatooteid. Arve tasus XXX palvel kostja 10.09.2012.a. 20.09.2012.a väljastati selle kauba kohta lastikiri, mille kohaselt alustati hageja nimel kauba vedu Vietnami. 20.09.2012.a väljastas XXXLtd kauba veo eest hagejale arve, mille tasus XXX palvel hageja eest kostja 23.09.2012.a. Raha kauba edasimüügi eest laekus hagejale. Kostja on samuti XXX palvel tasunud XXXOÜ-le arved, mis on esitatud XXX OÜ-le. XXX OÜ ainuosanik ja juhataja on XXX. Arvete tasumine kostja poolt tekitas hagejale kohustuse hüvitada kostjale vastavad kulud. Kostja on oma nõudest
45 163,71 eurot tasaarvestanud hageja nõudega. Samuti väitis kostja, et hageja poolt kohtule esitatud XXXLtd kreeditarved on võltsitud. Kreeditarvet kostjale ei saadetud.
83.Hageja vaidles kostja väidetele vastu. Kostja tasaarvestuse avalduse aluseks olevat arvet ei ole tasutud, sest kauba müüja esitas kreeditarve. Tasaarvestatav summa on tegelikult makstud XXX OÜ poolt 09.08.2012.a. Kui kostja oleks arve tasunud, oleks tal nõue XXX OÜ, mitte hageja vastu. XXX OÜ oli hulgikaubandusega tegelev ettevõte, mille ainus juhatuse liige ja osanik on XXX. XXX OÜ põhiliseks koostööpartneriks oli XXXLtd. Alates 08.03.2012.a oli hageja XXX OÜ-le maakleriks, vahendades makseid. Hageja kaubatehingutest tulu ei saanud, vaid sai üksnes vahendustasu.
84.XXXLtd väljastas 29.08.2012.a ekslikult hagejale arve kondijahu eest. 29.08.2012.a ehk kohe pärast arve väljastamist tühistas XXX arve ning saatis XXX OÜ-le uue arve. 28.09.2012.a tasus XXX OÜ selle arve. 05.09.2012.a ostis XXX OÜ taas XXXLtd kondijahu, mille eest väljastati arve ekslikult kostjale. Arve tühistati ja uus arve saadeti XXX OÜ-le. Kui kostja on tõepoolest XXX midagi tasunud, ei ole hageja sellest kasu saanud. XXX ei ole hageja nimel andnud XXX korraldust tasuda arveid. XXX ei olnud hageja juhatuse liikmeks enne 02.10.2012.a ja tal ei olnudki volitusi anda korraldusi hageja nimel.
85.VÕS § 78 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. VÕS § 78 lõikest 4 tuleneb, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muuhulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.
86.Sisuliselt on kostja väitnud, et ta on täitnud hageja kui võlgniku kohustusi võlausaldajate ees kolmanda isikuna. Kolmas isik, kes võlgniku asemel kohustuse täitis, ei omanda siiski VÕS § 78 alusel automaatselt nõuet võlgniku vastu. Võimalik nõue võlgniku vastu võib tuleneda kolmanda isiku ja võlgniku vahelisest lepingust või alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.
87.VÕS § 1041 näeb ette, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või saama pidi.
88.Kostja õiguslikust käsitlusest ei nähtu selgelt, milline nõue tal hageja vastu tekkis tulenevalt viimase kohustuste täitmisest. Kostja väidete kohaselt tasus ta mitmeid arveid hageja eest XXX palvel ja initsiatiivil, kuid need väited on hageja ja kostja vahelistes õigussuhetes asjasse puutumatud, sest vaidlusalusel perioodil ei olnud XXX hageja seaduslik esindaja, mistõttu ta ei saanud anda kostjale korraldusi või käsundeid hageja nimel. Seega peab kohus vajalikuks järeldada, et kostja tasus enda väidete kohaselt mitmeid hageja arveid, olemata selleks õigustatud või kohustatud. Järgnevalt asub kohus analüüsima, kas kostja väited hageja kohustuste täitmise kohta on tõendatud.
89.13.06.2012.a on XXXLts esitanud hagejale arve nr 8353 summas 185 765 GBP (toimiku 1. kd, lk 188, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 33). 15.06.2012.a on XXX saatnud e-kirja XXX (toimiku 1. kd, lk 119, tõlge eesti keelde toimiku 3. kd, lk 34), milles ta teavitas, et limiidi piirangute tõttu ei saa ta kogu summat koheselt tasuda ning osa summast tasutakse täna ning osa esmaspäeval. Esitatud e-kirjast ei ole võimalik järeldada, kellele, kelle kaudu ning millise arve tasumisest juttu on.
90.21.06.2012.a on XXX saatnud samale isikule XXX e-kirja (toimiku 1. kd, lk 190, tõlge eesti
keelde toimiku 3. kd. lk 35), mille ainsaks sisuks on lisatud pdf failina kviitung. Kostja on esitanud kohtule SEB Pank AS kaudu tehtud maksekorralduse (toimiku 1. kd, lk 191) ning väitnud, et tegemist on sama e-kirja lisaks olnud kviitungiga. Maksekorraldusest nähtub, et hageja on XXXLtd-le tasunud 21.06.2012.a 82 150 GBP. Makse selgituseks on märgitud „Invoice 8353“. Seega ei nähtu viidatud tõenditest, et kostja oleks tasunud midagi XXXLtd.-le hageja eest arve nr 8353 tasumiseks.
91.Kostja on esitanud kohtule XXX. Ltd ja hageja vahel 30.08.2012.a sõlmitud müügilepingu (toimiku 1. kd, lk 192-193, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 36-37) ning hageja kasuks avatud akreditiivi andmed (toimiku 1. kd, lk 194-195, tõlge eesti keelde toimiku 3. kd, lk 38), kuid esitatud tõendid ei tõenda, et kostja oleks hageja eest mõnda kohustust täitnud. Kostja esitatud ekirjadest XXXja XXX vahel (toimiku 1. kd, lk 196, tõlge eesti keelde toimiku 3. kd, lk 39) võib näha, et pooled on vahetanud andmeid kaubatarnete kohta, kuid antud tõend ei seondu kostja vastuväidetega nõudele.
92.29.08.2012.a esitas XXXLts hagejale arve nr 10224 summas 55 650 GBP (toimiku 1. kd, lk 197, tõlge eesti keelde toimiku 3. kd, lk 40). Lisatud maksekorralduse järgi (toimiku 1. kd, lk 198) on kostja XXXLtd-le tasunud 30.08.2012.a 55 650 GBP arve nr 10224 alusel. Seega nähtub esitatud tõenditest, et antud juhul täitis kostja tõepoolest hageja kohustuse kolmanda isiku ees summas 55 650 GBP.
93.Kostja esitatud XXXLts lastikiri 05.09.2012.a (toimiku 1. kd, lk 199-201, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 51-53) näitab, et hageja on tarninud kaupu XXXja lasti eest on tasutud, kuid esitatud tõendid ei tõenda kostja poolt hageja kohustuste täitmist. Hageja on 05.09.2012.a esitanud XXXLtd-le arve summas 148 075,20 USD (toimiku 1. kd, lk 202, tõlge eesti keelde toimiku 3. kd, lk 41) kondijahu ja liha transportimise kohta. Hageja XXX panga kontoväljavõttest (toimiku 1. kd, lk 203-206, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 42) nähtub, et hageja kontol on toimunud erinevaid arveldusi ning 27.09.2012.a on ta kontole laekunud 181 081,41 USD ning 147 927,59 USD, kuid kas tegemist on sama kauba eest laekunud summaga, ainuüksi pangakonto väljavõttest järeldada ei saa (summad on erinevad ja puudub viide samale arve numbrile). Samuti ei tõenda viidatud tõendid seda, et kostja oleks hageja eest mõnda kohustust täitnud.
94.XXXLtd on 05.09.2012.a kostjale esitanud arve nr 10422 summas 32 760 GBP (toimiku 1. kd, lk 207, tõlge eesti keelde 3. kd, lk 11, lk 43). Antud arve on kostja esitatud maksekorralduse järgi (toimiku 1. kd, lk 208) tasunud 12.09.2012.a. Arvest ega ülekandest ei nähtu, et tegemist oleks hageja huvides või hageja eest tehtud ülekandega, sest arve on olnud adresseeritud kostjale endale. Antud arve suhtes on esitatud 05.09.2012.a kreeditarve (toimiku 3. kd, lk 12, tõlge eesti keelde 3. kd, lk 13). Sama arve on sama numbriga esitatud 05.09.2012.a XXX OÜ-le (toimiku 3. kd, lk 14, tõlge eesti keelde, 3. kd, lk 15). Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et kuivõrd arve XXXLtd poolt hiljem annulleeriti, võis arve tõepoolest olla ekslikult esitatud kostjale. Juhul, kui kostja tasus XXXLtd-le talle ekslikult esitatud arve, tekib kostjal sellest tulenev alusetu rikastumise nõue XXXLtd ning mitte hageja vastu. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et arve nr 10422 tegelikuks saajaks oleks pidanud olema hageja. Asjaolu, et arve tegelik saaja oli XXX OÜ, kes on seotud XXX , ei anna kostjale alust esitada nõuet hageja vastu.
95.20.09.2012.a on XXXLtd esitanud lastikirja (toimiku 1. kd, lk 209, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 54-56) hagejale, kuid tõendist ei nähtu seost kostja vastuväidetega. Ainuüksi lastikirja ja varasema arve võrdlemisel ei ole võimalik tuvastada, et tegemist on sama kaubaga, mille eest esitati arve nr 10422 (mh on erinev kauba kogus). Esitatud tõendid ei tõenda, et kostja oleks kolmandale isikule midagi tasunud hageja kohustuse täitmiseks.
96.XXX
Ltd on esitanud hagejale 20.09.2012.a arve summas 5700 GBP 159 180 kg kauba
transportimise eest (toimiku 1. kd, lk 211, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 44). Esitatud maksekorralduse järgi (toimiku 1. kd, lk 212) on arve tasunud 23.09.2012.a kostja. Seega tõendavad nimetatud tõendid, et kostja tasus hageja kohustuse kolmandale isikule summas 5700 GBP.
97.Kostja esitatud e-kirjadest (toimiku 1. kd, lk 213, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 45) nähtub, et XXX on vahetanud kirju XXXning XXX, kuid ainuüksi antud e-kirjast ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks andnud kostjale korraldusi enda kohustuste täitmiseks kolmandate isikute ees. XXX ei olnud viidatud kirjade saatmise ajal ka hageja seaduslik esindaja.
98.Hageja pangakonto väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 214-221) nähtub, et 24.09.2012.a on XXX kandnud hageja kontole 64 773 USD ning 05.10.2012.a 89 909,70 USD, kuid konto väljavõttest ei ole võimalik järeldada, kas summad tasuti kostja poolt tasutud arvetega ostetud ja edasimüüdud kauba eest või mitte. Samuti ei saa antud tõendiga tõendada kostja poolt hageja eest teatud maksete tegemist.
99.Kostja esitatud tõenditest nähtub, et ta on XXXtasunud 23.07.2012.a 4264,23 USD (toimiku
1.kd, lk 222), 13.08.2012.a (toimiku 1. kd, lk 223) 2662,10 USD, 05.09.2012.a (toimiku 1. kd, lk 224) 4523,85 USD ning 02.10.2012.a (toimiku 1. kd, lk 225) 5224 USD. Ainuüksi maksekorraldustest ei ole võimalik järeldada, kas tegemist oli hageja või XXX palvel tasutud summadega ning kas summasid oli vaja tasuda seoses eelviidatud kaubatehinguga või kas nimetatud summasid oli vaja tasuda hageja kohustuste täitmiseks
100.Kostja esitatud e-kirjadest (toimiku 1. kd, lk 226-227, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 46) nähtub, et XXXon palunud XXXl tasuda enda kontole 1 754,28 USD. Kiri on saadetud 10.04.2012.a. Kostja väiteil kandis ta just nimetatud summa üle, kuid esitatud maksekorraldustest nähtub, et ülekannete summad on olnud palju suuremad ning need on tehtud ajaliselt mitu kuud hiljem. Samuti ei saa kostja samastada hagejat ning XXX . Juhul, kui kostja tasus viimase kohustusi kolmandate isikute ees ilma õigusliku aluseta, on kostjal õigus esitada sellest tulenev nõue XXX, mitte hageja vastu.
101.XXXon XXX OÜ-le esitanud arveid summas 6760 EUR, 5 857 EUR ning 5 481 EUR (toimiku 1. kd, lk 228-230, tõlked eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 47-49) ning maksekorraldustest (toimiku 1. kd, lk 231-233) nähtub, et kostja tasus need arved. Ainuüksi asjaolu, et XXX OÜ juhatuse liige ja osanik on XXX (äriregistri väljavõte, toimiku 1. kd, lk 234-236), ei anna kostjale alust väita, et ta tegi ülekandeid hageja huvides või hageja eest. Juhul, kui kostja tasus XXX OÜ kohustusi kolmandate isikute ees, olemata selleks õigustatud või kohustatud, võib kostjal tekkida sellest tulenev nõue XXX OÜ ning mitte hageja vastu.
102.Kostja on esitanud ka XXXe-kirja XXX30.08.2012.a (toimiku 1. kd, lk 260, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 27), millega on edastatud arve. Sama arve on XXX saatnud XXX, kuid ilma selgitusteta. Kostja on väitnud, et arve saadeti selleks, et kostja juhatuse liikmena XXX selle tasuks, kuid e-kirjas selline sisu ei sisaldu ning teadmata on, kas e-kiri saadeti XXX kui kostja esindajale või kui hageja esindajale. Milline arve täpselt e-kirjaga edasi saadeti, ei ole kohtu hinnangul võimalik üksnes e-kirja põhjal järeldada. Kostja on kohtule esitanud ka hageja saadetud akreditiivi (toimiku 1. kd, lk 261-262, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 28), kuid esitatud tõendist ei nähtu seoseid kostja vastuväidetega.
103.27.03.2013.a on kostja saatnud hagejale tasaarvestuse avalduse (toimiku 1. kd, lk 266). Selles on kinnitatud, et hageja kandis kostjale 30.08.2012.a laenuna üle 101 125,02 eurot. Kostja on tasaarvestuse avalduse järgi tasunud hageja eest XXXLtd-le 30.07.2012.a 55 650 GBP, mistõttu on kostjal tekkinud hageja vastu nõue summas 70 288,71 eurot. Sellest nõudest on
25 125 eurot loovutatud ning kostja nõudis hagejalt 45 163,71 euro tasumist. Kostja teostas tasaarvestuse seega nimetatud summa ulatuses. Muus osas ei ole kostja esitanud hagejale kohtuväliselt tasaarvestuse avaldust ega menetluslikku tasaarvestuse avaldust.
104.Hageja esitas kohtule XXXe-kirjad XXX05.10.2012.a, 08.10.2012.a ja 17.10.2012.a (toimiku 2. kd, lk 9-10), milles viimane on rääkinud arve krediteerimisest seoses XXX OÜ-lt saadud summaga. Hageja väidete kohaselt nähtub kirjast, et arvet summas 55 650 GBP ei ole kostja poolt tasutud, mistõttu tehti kreeditarve ning arve tasus XXX OÜ. Esitatud e-kirjast see ei nähtu. E-kirjas on 17.10.2012.a vaid märgitud, et kogu võlgnevuse suuruseks on 14 382,60 GBP (mitte 55 650 GBP). Enne seda on 08.10.2012.a XXXsaadetud krediteerimise märkus ja arve, kuid kas tegemist oli kostja poolt juba 30.08.2012.a tasutud arvega, e-kirjast järeldada ei saa.
105.Kohus märgib siinkohal, et kohus kohustas korduvalt hageja esindajat esitama kohtule kõikide võõrkeelsete tõendite tõlked eesti keelde (sh hagiavalduse käiguta jätmise määruses 06.12.2012.a ning 01.04.2012.a istungil), kuid hageja esindaja on kohtu korraldused jätnud tähelepanuta. Hageja on selle asemel omistanud võõrkeelsele tõendile toimiku 2. kd, lk 9-10 sisu, mis tõendist endast ei nähtu. 25.04.2013.a esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, milles väitis, et tõendite tõlked on sellele lisatud, kuid menetlusdokumendile olid lisatud vaid osade uute tõendite osalised tõlked. Mitmete oluliste tõendite tõlked on hageja asemel kohtule esitanud kostja (sh 01.07.2013.a).
106.Kohtule on esitatud ka kreeditarve hagejale (toimiku 2. kd, lk 11) summas 55 650 GBP, kuid kas tegemist on varasema, kostja poolt tasutud arve nr 10224 (toimiku 1. kd, lk 197) tühistamise või mõne teise samasuure arve tühistamisega, tõendist endast järeldada ei saa. Kostja esitatud tõendite kohaselt oli ta varasema XXXLtd arve tasunud juba 30.08.2012.a. Kostja väitis, et hageja poolt kohtule esitatud kreeditarved on võltsitud, sest XXXLtd kasutas klientide identifitseerimisel kindlaid koode, mis märgiti kreeditarvetele. See ei nähtu hageja poolt kohtule esitatud arvest.
107.Kostja esitatud kreeditarvetest (toimiku 3. kd, lk 16-18) ja nende tõlgetest eesti keelde (toimiku 3. kd, lk 19-21) nähtub, et XXXLtd kasutas kreeditarvetel koodi, mis vastas kliendi nimele. XXX OÜ koodiks on BI001. Kreeditarvetel puudusid ka maksete tegemiseks vajalikud andmed. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates peab kohus kostja vastuväiteid usutavateks. Kohus leiab, et hageja esitatud kreeditarvega toimiku 2. kd lk 11 ei ole tõendatud, et tühistati nimelt hagejale esitatud arve nr 10224 summas 55 650 GBP, mille kostja oli hageja eest tasunud.
108.Konto väljavõttest toimiku 2. kd, lk 12 nähtub, et hageja tasus XXXLtd-le 24.09.2012.a 55 704 GBP ning ülekande aluseks on märgitud „10605/1080/10843“. Hageja on väitnud, et seega ta tasus ise vaidlusaluse arve, kuid maksekorraldusest seda järeldada ei saa. Kostja tasus hagejale esitatud arve hoopis summas 55 650 GBP ning tasumise aluseks oli arve nr 10224, mitte arved nr 10605, 1080, 10843. Antud makse on tühistatud 27.09.2012.a (toimiku 2. kd, lk 13), kuid see ei muuda kohtu järeldusi, et viidatud makse ei ole seostatav kostja poolt juba 30.08.2012.a hageja eest tehtud maksega.
109.Hageja esitatud XXX OÜ pangakonto väljavõttest (toimiku 2. kd, lk 14-16) nähtub, et 28.09.2012.a on nimetatud ettevõte tasunud XXXLtd-le 91 722,57 USD arve nr 10843 alusel. Seega võib tegemist olla maksega, mis tehti hageja eest arve nr 10843 tasumiseks, kuid seda ei saa seostada kostja poolt 30.08.2012.a tehtud 55 650 GBP suuruse maksega arve nr 10224 tasumiseks. Hageja on samuti esitanud veel ühe XXXLtd krediitarve nr 10307 (toimiku 2. kd, lk 37), millega on tühistatud arve nr 10224 summas 55 650 GBP. Kas või millal edastati see kreeditarve hagejale ning hageja omakorda kostjale, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Kostja oli vaieldamatud tasunud antud arve hageja eest 30.08.2012.a.
110.25.03.2013.a on XXX kostja esindajana saatnud järelpärimise XXX (toimiku 2. kd, lk 123), milles selgitas arvega nr 10422 seonduvat ning palus arve uuesti saata hageja nimele. E-kirjale vastates teatas XXX, et enamik lepinguid oli sõlmitud XXX OÜ-ga ning hageja nimele arve taasesitamine ei ole võimalik. Kui on küsimusi lastiga, siis need tuleks kirja saatjal lahendada XXX OÜ-ga või hagejaga. Seega ei kinnita e-kiri kostja väiteid, et ta tasus arve nr 10422 hageja kohustuste täitmiseks. XXXon oma 05.09.2012.a e-kirjaga saatnud XXXkostjale suunatud arve. Antud e-kirja on XXX saatnud 06.09.2012.a edasi XXX (toimiku 3. kd, lk 22-26). Edasi saadeti arve nr 10422. Seega ei tõenda nimetatud e-kirjad, et kostja oleks arve nr 10422 tasunud hageja eest või viimase kohustuste täitmiseks.
111.Hageja esitatud XXX OÜ konto väljavõttest (toimiku 2. kd, lk 124) nähtub, et nimetatud ettevõte tasus XXXLtd-le 04.03.2012.a 55 380,55 GBP arve nr 13924 alusel. Antud tõend ei tõenda hageja vastuväiteid kostja väidetele. Käesolevas kohtulahendis kajastamata jäänud tõendid ei ole asjakohased.
112.Hinnates kogumis eeltoodud tõendeid, loeb kohus tõendatuks, et kostja tegi hageja eest ja viimase kohustuste täitmiseks kaks makset: kostja tasus hageja eest XXXLtd poolt esitatud arve nr 10224 summas 55 650 GBP 30.08.2012.a ning kostja tasus hageja eest XXX`i poolt 20.09.2012.a esitatud arve summas 5700 GBP. Tasutud summade osas esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse üksnes 45 163,71 euro ulatuses, mistõttu tuleb antud osas kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat summat vähendada. Kohus ei loe asjakohasteks hageja väiteid, et XXXLtd arve nr 10224 suhtes oli esitatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt kreeditarve. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et sama arve oleks uuesti esitati mõnele õigele adressaadile ja seejärel kellegi poolt tasutud. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu samuti, millal ja kellele väidetav kreeditarve esitati. Seetõttu leiab kohus, et kostjal oli õigus esitada hageja suhtes tasaarvestuse avaldus.
113.Kohus rõhutab, et kostja ei ole hageja poolt esitatud ja rahalistele ülekannetele tuginevale nõudele esitanud muid vastuväiteid. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et hagiavalduses osundatud ülekannete aluseks oleksid olnud mõned tehingud või õigustoimingud, millest tulenevalt ei olnud tegemist alusetute maksetega. Kostja ei ole tõendanud, et ta sai rahalisi makseid hagejalt mõne viimase poolt antud käsundi täitmiseks. Kuivõrd kostja ei ole seda tõendanud, loeb kohus tõendatuks, et hageja poolt kostjale ja viimase poolt hagejale tehtud ülekannete summeerimisel (arvestades sealhulgas tühistatud laenulepingu alusel üle kantud 150 000 eurot), võlgnes kostja hagejale alusetult saadud summana 171 235,73 eurot. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kuivõrd kostja esitas hageja nõudele tasaarvestuse avalduse, on selle tõttu lõppenud poolte nõuded kattuvas ulatuses ehk 45 163,71 euro suuruses summas VÕS § 197 lg 2 järgi. Seega kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 126 072,02 (171 235,73 – 45 163,71) eurot.
114.Hageja on mitmes menetlusdokumendis väitnud, et tal on õigus saada kostjalt VÕS § 1032 lg 1 ja § 1035 lg 3 p 2 järgi intressi. Sellekohane hageja viide jääb kohtule arusaamatuks, sest hageja ei esitanud hagiavalduses ega üheski hilisemas menetlusdokumendis kostja vastu intressinõuet. Hageja ei ole hagiavalduses määratlenud intressinõuet hagi hinna osana ning hageja ei ole intressinõudelt tasunud riigilõivu. Seetõttu tuleb hageja viited intressinõude võimalikkuse kohta jätta tähelepanuta.
115.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas
hageja nõude ligi 75%-lises ulatuses ning kohus leiab, et menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seetõttu tuleb menetluskuludest 75% jätta kostja kanda ning 25 % hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.