Avaldaja I /võlausaldaja: XXXOÜ (endise ärinimega XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX, postiaadress: XXX) Avaldaja II/ võlausaldaja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Avaldajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viljar Kähari (postiaadress: PwC Legal, Pärnu mnt 15, Tallinn 1014, tel +372 614 1941, mob tel +372 508 4777, e-post: [email protected]) Võlgnik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja juhatuse liige XXX, e-post: XXX Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post: [email protected]).
esindajad, pankrotihaldur
avaldus
XXXOÜ
pankroti
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXXOÜ ja XXXOÜ avaldus ning kuulutada välja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrot 09. veebruaril 2015.a kell 17:00.
2.Nimetada XXXOÜ pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, asukoht Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 30. aprillil 2015 algusega kell 11:00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tallinnas, Tartu mnt 85.
4.Määrata pankrotihaldurile Martin Krupp ́ile ajutise halduri tasuks 1 120 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 369,60 eurot, kokku 1 489,60 eurot (üks tuhat nelisada kaheksakümmend üheksa eurot ja 60 senti) ning kinnitada ajutise halduri poolt tehtud vajalikud kulud 101,40 eurot (ükssada üks eurot ja 40 senti).
5.Välja mõista 27.06.2014 maksekorraldusega nr 11473 Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ poolt kohtu deposiiti tasutud ajutise halduri tasu ja kulude ettemaksu arvelt Martin Krupp ́i kasuks ajutise halduri tasu 1 120 eurot. millele lisandub sotsiaalmaks 369,60 eurot, kokku 1 489,60 eurot (üks tuhat nelisada kaheksakümmend üheksa eurot ja 60 senti). Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda nimetatud ajutise halduri tasu Martin Krupp ́i arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
6.Välja mõista 27.06.2014 maksekorraldusega nr 11476 Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ poolt kohtu deposiiti tasutud ajutise halduri tasu ja kulude ettemaksu arvelt Cavere Õigusbüroo OÜ-le ajutise halduri kulude katteks 101,40 eurot (ükssada üks eurot ja 40 senti). Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda nimetatud ajutise halduri kulude katteks Cavere Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
9.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
10.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 9 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
11.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
12.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
13.Kohtumäärus saata võlausaldajale, võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud 29.04.2014 esitas XXXOÜ (endise ärinimega XXXOÜ, registrikood XXX) Harju Maakohtule avalduse XXXOÜ (registrikood XXX) pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja nõue tuleneb Harju Maakohtu 11.12.2013 tsiviilasjas nr 2-12-44494 otsusest, millega kohus mõistis võlgnikult XXX OÜ kasuks välja 62 000 eurot ning jättis menetluskulud summas 11 592,76 eurot võlgniku kanda. Otsus jõustus 18.01.2014. XXX OÜ nõudeõigus võlgniku vastu läks nõude loovutamise lepinguga üle XXXOÜ-le (endise ärinimega XXX OÜ). Võlgnik ei ole enda võlgnevust täitma asunud.
12.06.2014 esitas XXXOÜ (registrikood XXX) avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks, tsiviilasi 2-14-22087. Võlausaldaja nõue tuleneb Harju Maakohtu 22.08.2013 tsiviilasjas nr 2-12-44496 otsusest, millega kohus mõistis võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 126 072,02 eurot ning jättis menetluskulud 75% ulatuses võlgniku kanda. Otsus jõustus Riigikohtu 26.05.2014 määrusega, millega jäeti menetlusse võtmata kassatsioonikaebus Tallinna Ringkonnkohtu 21.02.2014 otsusele, millega jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata. Võlgnik ei ole enda võlgnevust täitma asunud. Harju Maakohus võttis 14.10.2014 määrustega avaldused menetlusse, liitis pankrotiavaldused ühte menetlusse ja andis võlgnikele tähtaja pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi summas 2 000 eurot tasumiseks. 27.06.2014 tasus Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ maksekorraldusega nr 11473 Rahandusministeeriumi kontole selgitusega „Tsiviilasi nr 2-14-17678“ summas 2000 eurot. Kohus nimetas 17.11.2014 määrusega XXXOÜ ajutiseks pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Krupp ́i. 12.12.2014 esitas Martin Krupp ajutise halduri aruande. Ajutine pankrotihaldur palub pankrotimenetluse edasiseks jätkamiseks tasuda kohtu deposiiti 4000 eurot. 02.04.2015 tasus Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ kohtu deposiiti 4000 eurot selgitusega „tsiviilasi 2-14-17678“.
AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED
Võlgniku registriandmed XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX. Võlgniku osakapital on 2 500 eurot. Võlgniku juhatuse liige: XXX, isikukood XXX (alates 29.07.2011). Võlgniku ainuosanikuks on alates 15.07.2013 XXX Ltd, registrikood XXX. Põhitegevusalaks on valdusfirmade tegevus. II Võlgniku üldiseloomustus ja maksejõuetuse tekkimine
2.1.XXXOÜ (edaspidi Võlgnik) kanti äriregistrisse 29.07.2011 ning võlgniku viimase, 2013 majandusaasta aruande tegevusaruande kohaselt võlgnikul tegevusala puudus. Äriregistri andmete kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks valdusfirmade tegevus. Võlgniku 2013 majandusaasta tegevusaruande kohaselt loodi võlgnik eesmärgiga pakkuda tulekustutite hooldusteenust Eestis. Võlgniku juhtkonna hinnangul on selles valdkonnas lähiaastatel oodata märkimisväärset kasvu, eriti seoses kohustusliku tulekustutite ja sprinklerseadmete hooldusega, arvestades, et Eesti on järk-järgult rakendamas Euroopa direktiive õnnetuste vältimise osas.
2.2.Võlgniku 31.12.2012 bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -32 638 eurot, varasid oli kokku 311 697 eurot, kohustusi 341 835 eurot ning omakapital -30 138 eurot. Müügitulu 2012 majandustegevusest oli 13 826 eurot.
2.3.Võlgniku 31.12.2013 bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 1 273 eurot, varasid oli 330 021 eurot, kohustusi 358 886 eurot ning omakapital -28 865 eurot. Müügitulu 2013 majandustegevusest puudus.
2.4.Ajutine haldur märgib, et tal on raske anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele, kuivõrd võlgniku selgitused selles osas puuduvad ning haldurile ei ole esitatud ühtegi raamatupidamisdokumenti, mis võimaldaks saada ülevaadet võlgniku kulu- ja tuluartiklitest. Ajutine haldur on 18.11.2014 edastanud võlgniku registrijärgsele asukoha aadressile ja elektrooniliselt aadressil XXX teabenõude ning palunud võlgnikul vastata ajutise halduri teabenõudele hiljemalt 01.12.2014, kuid ajutise halduri aruande
koostamise hetke seisuga ei ole võlgnik ajutise halduri aruandele vastanud ega esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, mille alusel oleks ajutisel halduril võimalik hinnata võlgniku majanduslikku olukorda. Võlgniku registrijärgsele aadressile saadetud teabenõue on ajutisele haldurile tagastatud hoiutähtaja möödumise tõttu.
2.5.Võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt on võlgniku omakapital olnud negatiivne juba 2012 lõpus. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate avaldustest nähtuva teabe kohaselt on Harju Maakohus 2013 III ja IV kvartalis mõistnud võlgnikult võlausaldajate kasuks välja kokku 188 072,02 eurot (lisanduvad viivised ja menetluskulud), milliseid kohustusi ei ole võlgnik suutnud võlausaldajate ees täita. XXX OÜ (loovutas nõude XXXOÜ-le) on Harju Maakohtu 11.12.2013 tsiviilasjas nr 2-11-44494 tehtud otsusest tuleneva nõude summas 62 000 eurot sissenõudmiseks algatanud 30.01.2014 ka täitemenetluse, mis käesoleva hetkeni ei ole andnud tulemusi. Seega on võlgnik ajutise halduri esialgsel hinnangul muutunud maksejõuetuks hiljemalt 2013 III-IV kvartalis. Täpsema maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste osas on ajutise halduri hinnangul vaja viia läbi erikontroll. III Võlgniku varad
3.1.Võlgnik ei ole vastanud ajutise halduri teabenõudele ega esitanud vara nimekirja ajutise halduri nimetamise seisuga.
3.2.Võlgniku 31.12.2013 bilansi kohaselt oli võlgnikul vara kokku summas 330 021 eurot järgmiselt: 1) raha 1 218 eurot 2) nõuded ja ettemaksed 203 803 eurot 3) põhivara (finantsinvesteeringud) 125 000 eurot Ajutine haldur märgib, et ei ole saanud tutvuda võlgniku vara alusdokumentidega ega hinnata nõuete laekumise tõenäosus, mistõttu ei ole ajutisele haldurile teada, kas nimetatud vara ka tegelikult väärtust omab ja nõuded on sissenõutavad või ebatõenäoliselt laekuvad. Arvestades aga asjaolu, et kohtutäituril ei ole õnnestunud alates 30.01.2014 XXXOÜ nõuet sisse nõuda ning seda, et finantsinvesteeringute all on kajastatud võlgnikule kuuluva XXX AS aktsiad, mis on käesolevaks hetkeks XXX AS-i maksejõuetuse tõttu väärtusetud, on ajutise halduri hinnangul võimalik, et võlgniku tegelik varaline seis ei vasta 31.12.2013 bilansis kajastatule.
3.3.Võlgniku 31.12.2012 bilansi kohaselt oli võlgnikul vara kokku summas 311 697 eurot järgmiselt: 1) raha 11 518 eurot 2) nõuded ja ettemaksed 175 179 eurot 3) põhivara (finantsinvesteeringud) 125 000 eurot
3.4.Ajutine haldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas järgmist:
3.4.1.Võlgnik omab Swedbank AS-is järgmist arvelduskontot: - konto nr XXXXXXXXXXXXX , millisel 10.11.2014 seisuga rahalised vahendid puuduvad. Konto käsutamise õigust omab XXX. Kohustused panga ees puuduvad. Konto on arestitud 18.11.2014 seisuga.
3.4.2.Võlgnik omab SEB Pank AS-is: - arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX , millisel 27.11.2014 rahalised vahendid puuduvad; - arvelduskonto nr EE631010220208557138, millisel 27.11.2014 rahalised vahendid puuduvad;
- arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX , millisel 27.11.2014 rahalised vahendid puuduvad; - EVK väärtpaberikontot nr XXX , millisel 12 500 XXX aktsiat; Võlgnik on omanud järgmisi kontosid: - arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXX , konto suleti 22.06.2012; - arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXX , konto suleti 18.07.2012; - arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXX , konto suleti 22.06.2012. Arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX allkirjaõiguslik isik oli ajavahemikul 10.01.22.06.2012 XXX. Arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX allkirjaõiguslik isik oli ajavahemikul 10.01.18.07.2012 XXX. Teistel kontodel allkirjaõiguslikud isikud puudusid/puuduvad. Kontod on blokeeritud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 18.11.2014. Kohustused panga ees puuduvad.
3.5.Krediidipank AS-is, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Tallinna Äripank AS-is, , Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is DNB Pank, Bigbank AS-is, Versobank AS-is, Pohjola Bank plc Eesti filiaalis ja LHV Pank AS-is võlgnik kontosid ei oma. AS Citadele banka Eesti filiaal ei ole käesoleva ajutise halduri aruande koostamise hetke seisuga päringule vastanud.
3.6.AS-is DNB Pank, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalis, AS-is Swedbank Liising, AS-is SEB Liising, AS-is ALG Liising, Citadele Leasing & Factoring OÜ-s, Nordea Finance Estonia AS-is, AS-is Pohjola Finance Estonia ja AS-is Krediidipanga Liising kehtivaid liisinglepinguid ei ole.
3.7.Maanteeameti andmetel võlgniku nimele ega vastutavasse kasutusse sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole. Viimase viie aasta jooksul on võlgnik võõrandanud järgmised sõidukid: Sõiduk
Reg.märk ja registreerimine
Suzuki Grand Vitra
XXX , 2010
esmane Kommentaar Omaniku vahetus on toimunud 15.11.2012. Omanikuna on sisse kantud XXX. 13.05.2013 on toimunud sõiduki teine omaniku vahetus ja omanikuna on registrisse kantud XXX OÜ, kasutajaks märgitud XXX ja XXX . Ajutisel halduril puudub teave sõiduki müügitingimuste kohta.
3.8.AS Eesti Väärtpaberikeskus andmetel omab võlgnik väärtpaberikontot nr XXX AS-is SEB Pank. Kontol asuvad 12 500 XXX aktsiat XXX nimiväärtusega 10 eurot.
3.9.Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja ei ole kuulunud.
3.10.Elektroonilise äriregistri andmetele kuuluvad võlgnikule XXX AS, registrikood XXX, 12 500 aktsiat nimiväärtusega 10 eurot aktsia. Harju Maakohtu 20.12.2013 määrusega kuulutati välja äriühingu pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul realiseeritav vara puudub. Võlgniku 31.12.2013 bilansi kohaselt on võlgnikul nõudeid ja ettemakseid summas 203 803 eurot, kuid ajutisel halduril puuduvad andmed nõuete laekumise tõenäosuse kohta. IV Võlgniku kohustused (võlad)
4.1.Võlgnik ei ole vastanud ajutise halduri teabenõudele ega esitanud kohustuste nimekirja ajutise halduri nimetamise seisuga.
4.2.Võlausaldaja XXXOÜ esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu nõue summas 62 000 eurot. Nõue summas tuleneb Harju Maakohtu 11.12.2013 tsiviilasjas nr 2-11-44494 tehtud otsusest. Nõudele lisanduvad menetluskulud summas 8 216,76 eurot ja viivised.
4.3.Võlausaldaja XXXOÜ esitatud pankrotiavalduse kohaselt mõistis Harju Maakohus 22.08.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-44496 võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 126 072,02 eurot. Otsus jõustus Riigikohtu 26.05.2014 määrusega, millega jäeti menetlusse võtmata kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohut 21.02.2014 otsusele, millega jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata. Harju Maakohtu 12.09.2014 määrusega on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud ka tsiviilasjas nr 2-12-44496 menetluskulud summas 1 350 eurot. Kokku on XXXOÜ nõue 127 422,02 eurot, millele lisandub viivis.
4.4.Võlausaldajate poolt esitatud teabe kohaselt on võlgnikul kohustus XXX AS-i (pankrotis) ees summas 67 939,26 eurot.
4.5.Võlgniku 31.12.2013 bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 358 886 eurot järgmiselt: 1) lühiajalised laenukohustused 338 594 eurot 2) võlad ja ettemaksed 20 292 eurot
4.6.Võlgniku 31.12.2012 bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 341 835 eurot järgmiselt: 1) lühiajalised laenukohustused 338 594 eurot 2) võlad ja ettemaksed 3 241 eurot
4.7.AS SEB Pank päringu vastuse kohaselt on võlgnikul teenustasu võlgnevused AS SEB Pank ees summas 19,49 eurot.
4.8.Maksu- ja Tolliameti andmetel on 14.06.2012 korraldusega nr XXX alustatud võlgniku suhtes 2012 aprillikuu käibedeklaratsioonil kajastatud käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli. Kontrolli tulemusena parandas võlgnik käibedeklaratsiooni ja 23.07.2012 edastati võlgnikule teade kontrolli lõpetamise kohta. Maksu- ja Tolliamet tegi võlgnikule 07.11.2014 korralduse nr XXX dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks seoses Eestis ettevõtlusega tegelemise kontrolliga perioodil 01.01.2014-30.09.2014. Nimetatud korralduse tulemusena tehti 19.11.2014 otsus nr XXXkäibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul esitamata maksudeklaratsioone. Võlgnikul maksuvõlad puuduvad.
4.9.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 187.11.2014 teatise kohaselt on võlgniku suhtes käimas üks täitemenetlus:
Jrk
Toimiku nr
Avamise kuupäev
Sissenõudja
Nõue EUR
Kohtutäitur
052/2014/103
30.01.2014
XXX OÜ
62 000,00
Urmas Tärno
Võlgniku suhtes on lõpetatud üks täitemenetlus. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 265 578,04 eurot. V Finantsanalüüs Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile bilansse ja kasumiaruandeid, mistõttu ei ole ajutisel halduril võimalik koostada finantsanalüüsi. VI Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Ajutisel pankrotihalduril on raske anda hinnangut vara tagasivõitmise võimalustele, kuna ajutisele haldurile ei ole esitatud ühtegi võlgniku raamatupidamisdokumenti, mis võimaldaks võlgniku majandustehinguid ja nende vastavust võlgniku huvidele kontrollida. Ajutisele haldurile kättesaadava teabe kohaselt on võlgnik võõrandanud talle kuulunud sõiduki Suzuki Grand Vitra 15.11.2012 võlgniku juhatuse liikmele XXX , kuid ajutisele haldurile ei ole teada sõiduki võõrandamise tingimused. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud, et sõiduki võõrandamise eest oleks võlgnikule toimunud laekumine, mistõttu on võimalik, et tegemist on võlgniku ja võlausaldajate huve kahjustava tehinguga. XXX on sõiduki omakorda edasi võõrandanud ja jäänud samas sõiduki kasutajaks. Kuivõrd ei ole tuvastatav, et sõiduki eest on võlgnikule tasutud, on ajutise halduri hinnangul võimalik, et võlgnikul on nõue juhatuse liikme XXX vastu. Võlgniku arvelduskonto väljavõtete analüüsimisel on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku rahalisi vahendeid ei ole tõenäoliselt kasutatud võlgniku ja võlausaldajate huvides. Muuhulgas on võlgniku vahenditest tasutud arveid erinevates söögikohtades (nt Reval Cafe, McDonald’s), hotellides (nt Poolas, Leedus, Itaalias, Saksamaal, Eestis), bensiinijaamades jne. Samuti on võlgniku arvelduskontolt 2012 võetud sularahas välja vähemalt 7 600 eurot. Võlgniku juhatuse liige XXX on kandnud endale üle 15 000 eurot selgitusega „transfer“ ning teinud võlgniku rahaliste vahenditega mitmeid muid tehinguid, mille sisu ei ole ajutisel halduril olnud võimalik kontrollida, kuid mille osas on ajutisel halduril alust kahtlustada, et tegemist ei ole võlgniku majandustegevuses põhjendatud tehingutega. Kuivõrd ajutisele haldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente, ei saa ajutine haldur käesoleval hetkel välistada, et vara tagasivõitmise võimalusi ei esine, samas ei ole ajutisele haldurile käesoleval hetkel selge milliste tehingute osas ja kui suures summas tagasivõitmise või juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude võimalused esinevad. Lisaks eelnevale märgib ajutine haldur, et võlgniku viimase, 2013 majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2013 seisuga vara 330 021 eurot, millest raha 1 218 eurot, nõudeid ja ettemakseid 203 803 eurot ja finantsinvesteeringuid 125 000 eurot. Ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid nimetatud varade hetkeseisu kohta. Kui vara on võõrandatud, on ajutise halduri hinnangul võimalik, et esineb vara tagasivõitmise võimalusi, kuid käesoleval ajal ajutisel halduril võlgniku vara kohta täpsemad andmed puuduvad. VII Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Arvestades, et võlgnik on käesolevaks hetkeks tegevuse lõpetanud ning tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks oleks vaja kaasata täiendavat kapitali, on ajutine pankrotihaldur seisukohal,
et võlgnikul puuduvad tegevuse jätkamise või tervendamise väljavaated. Samuti ei ole võlgnik avaldanud soovi tegevuse jätkamise ja tervendamise järele. VIII Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta
8.1.Kuna ajutisel halduril ei ole olnud võimalik tutvuda võlgniku majandustegevust kajastavate raamatupidamisdokumentidega (bilansid, kasumiaruanded, kassadokumendid, pearaamatuväljavõtted, varaga tehtud tehingute andmed jne), ei ole ajutisel halduril võimalik anda lõplikku hinnangut sellele, kas võlgniku maksejõuetuse võib olla põhjustanud pankrotikuritegu või raske juhtimisviga või muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Seega ei ole võimalik anda ka täpset hinnangut maksejõuetuse tekkimise aja kohta.
8.2.Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgniku teadaolevate kohustuste maht (265 578,04 eurot) ületab teadaolevat vara (puudub). Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol.
8.3.Ajutine haldur märgib, et võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile ühtegi raamatupidamisdokumenti (bilansid, kasumiaruanded, pearaamatu väljavõtted, kassadokumendid, andmed võlgniku majandustegevuse ja vara võõrandamise kohta), samuti ei ole võlgnik esitanud seletuskirja maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta, mille tõttu on raskendatud võlgniku majandustegevusest ja varalisest seisust ülevaate saamine. Samuti ei ole puuduvate andmete tõttu võimalik anda adekvaatset hinnangut maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. Võlgnikul on PankrS § 85 lg 1 tulenev kohustus anda haldurile teavet, mida ta vajab seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Eelnevast tulenevalt ei saa võlgniku maksejõuetuse põhjusena ajutise halduri esialgsel hinnangul välistada ka pankrotikuritegu. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks olla ka ebaõnnestunud äriplaan (muu asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes), kuid käesoleval hetkel kättesaadavate andmete põhjal ei saa ajutine haldur lõplikult maksejõuetuse põhjuste hulgast välistada ka rasket juhtimisviga, kuna võlgniku rahalisi vahendite kasutamist võlgniku huvides ei ole saanud kontrollida. Maksejõuetuse tekkimise põhjuste tuvastamiseks on vaja läbi viia erikontroll, kuid selleks käesoleval hetkel vahendid puuduvad.
8.4.Riigikohus oma 28.11.2011 otsuses nr 3-1-1-49-11 viitab äriühingu püsiva maksejõuetuse kindlaks tegemisel vajadusele hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleks analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid ning võlgniku äriplaani perspektiivikust. Ajutine haldur ei ole aruande koostamisel saanud tugineda kõikidele võlgniku raamatupidamist kajastavatele dokumentidele (ajutine haldur ei ole saanud kontrollida võlgniku raamatupidamisdokumente – pearaamatut, kasumiaruandeid, bilansse, kassadokumente, põhivara liikumisi ja muid olulisi andmeid). Ajutise halduri aruande koostamisel on peamiselt kasutatud kolmandatelt isikutelt ja avalikest registritest saadud teavet, millest nähtub, et võlgnikul puudub tööjõud, kliendid ning käibevahendid,
mille abil oleks võimalik majandustegevust taaskäivitada. Võlgnikul on kohustusi, mille katmiseks vajalike vahendite laekumisele väljavaated puuduvad
8.5.Ajutine haldur ei saa välistada, et käesolevas menetluses võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi, kuid halduril puudub käesoleval hetkel ülevaade võlgniku varaga sooritatud tehingute asjaoludest. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis määrab kohus PankrS § 30 kohase summa kohtudeposiiti tasumiseks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 4000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral palun menetluse lõpetada dokumentide hoidjat nimetamata, kuna pole teada kas ja kelle käes võlgniku raamatupidamisdokumendid käesoleval hetkel on. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasu 14 töötunni eest 1120 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 369,60 eurot, kokku 1 489,60 eurot. Vajalike kulutuste katteks Cavere Õigusbüroo OÜ-le välja mõista 101,40 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldajate esindaja ning tutvunud pankrotiavalduste, nendele juurde lisatud tõenditega leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Martin Krupp ́i. Pankroti väljakuulutamine on TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita asi, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 475 lg-d 5 ja 7, vt ka Riigikohtu lahendit 3-2-1-61-13). TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 3 järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Hagita menetluse kohtumäärusele kohaldatakse TsMS § 478 lg 1 järgi üldjuhul hagimenetluses tehtava kohtumääruse sätteid. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 31 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks (redaktsioon jõustus 01.07.2014). 29.04.2014 esitas XXXOÜ (endise ärinumega XXXOÜ) Harju Maakohtule avalduse XXXOÜ (registrikood XXX) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb XXX vastavalt Harju Maakohtu 11.12.2013 otsusele XXXOÜ-le 62 000 eurot, millele lisanduvad menetluskulud summas 11 592,76 eurot. Võlausaldaja saatis 20.03.2014 võlgnikule pankrotihoiatuse, võlgniku asukohajärgsele korteriühistule (Korteriühistu XXX) ning XXX OÜ-le, mille ainuke juhatuse liiga on ka võlgniku ainsaks juhatuse liikmeks(I k tl 13-25). Võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. 12.06.2014 esitas XXXOÜ Harju Maakohtule avalduse XXXOÜ (registrikood XXX) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgnev XXXOÜ vastavalt Harju Maakohtu 22.08.2013 otsusele XXXOÜ-le 126 072,05 eurot, millele lisanduvad 75% võlausaldaja menetluskuludest. Võlausaldaja saatis 29.05.2014 võlgnikule pankrotihoiatuse, võlgniku esindajale ning võlgniku asukohajärgsele korteriühistule (Korteriühistu XXX ) (II k tl 48-49, 61-68). PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja I nõude aluseks on Harju Maakohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas 2-12-44494 (jõustus 18.01.2014), milles võlgnik kohustus tasuma võlausaldajale 62 000 eurot ning kandma võlausaldaja menetluskulud. Võlg on jäänud võlgniku poolt tasumata. Võlausaldaja II nõude
aluseks on Harju Maakohtu 22.08.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-14-44496 (jõustunud 25.05.2014), milles võlgnik kohustus tasuma võlausaldajale 126 072,05 eurot ning kandma 75% võlausaldaja menetluskuludest. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja I esitas võlgnikule 20.03.2014 pankrotihoiatuse (I k tl 13-25) ning võlausaldaja II esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 29.05.2014 (II ktl 48-49, 61-68). Võlgnik ei ole pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgnevust tasunud. Samuti on võlgniku esindaja Tõnis Juurmann kohtule teatanud, et võlgnikul puudub kinnisvara ja registrivara, mille arvelt võlausaldaja nõudeid rahuldada (I k tl 133) PankrS § 10 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldajad on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Nõude aluseks on Harju Maakohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas 2-12-44494, mis jõustus 18.01.2014, ja Harju maakohtu 22.08.2013 otsus tsiviilasjas 2-12-44496, mis jõustus 25.05.2014. Kuivõrd võlgnik ei ole pankrotiavalduse esitamise seisuga oma võlgnevust tasunud, nõuavad võlausaldajad võlgnevuse tasumist. Võlgniku tegevusalaks on valdusfirmade tegevus. Äriregistrile on viimati esitatud 2013. aasta majandustulemusi kajastav majandusaasta aruanne. Aruande kohaselt võlgnikul majandustegevust 2013. aastal ei toimunud. Võlgniku 31.12.2012 bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -32 638 eurot, varasid oli kokku 311 697 eurot, kohustusi 341 835 eurot ning omakapital -30 138 eurot. Müügitulu 2012 majandustegevusest oli 13 826 eurot. Võlgniku 31.12.2013 bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 1 273 eurot, varasid oli 330 021 eurot, kohustusi 358 886 eurot ning omakapital -28 865 eurot. Võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt on võlgniku omakapital olnud negatiivne juba 2012 lõpus. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate avaldustest nähtuva teabe kohaselt on Harju Maakohus 2013 III ja IV kvartalis mõistnud võlgnikult võlausaldajate kasuks välja kokku 188 072,02 eurot (lisanduvad viivised ja menetluskulud), milliseid kohustusi ei ole võlgnik suutnud võlausaldajate ees täita. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Äriühingu raugemise vältimiseks on Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ poolt 27.06.2014 maksekorraldusega nr 11473 kohtu deposiiti tasutud ajutise halduri tasu ja kulude katteks 2000 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub pankrotimenetluse edasiseks jätkamiseks tasuda kohtu deposiiti 4000 eurot. 02.04.2015 tasus Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ võlausaldajate eest kohtu deposiiti 4000 eurot selgitusega „tsiviilasi 2-14-17678“. Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp on esitanud tasunõude 14 töötunni eest kokku summas 1120 eurot (1 tund= 80 eurot), millele lisandub käibemaks 369,60 eurot, kokku 1 489,60 eurot. Riigi Tugiteenustel kanda Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ poolt 27.06.2014 maksekorraldusega nr 11473 kohtu deposiiti tasutud ajutise halduri tasu ja kulude ettemaksu arvelt ajutise halduri tasu 1120 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 369,60 eurot,
kokku 1 489,60 eurot Martin Krupp ́i arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is ning ajutise halduri kulude katteks 101,40 eurot Cavere Õigusbüroo OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 30. aprillil 2015 algusega kell 11:00.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.