Muud › Muud hagiasjad

Asjaolud

R. K.

esitas 31.10.2012. a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagiavalduse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Kohus jättis hagi käiguta ning andis tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks /tl 11-12/. 04.12.2012. a võttis kohus eelnimetatud hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused /tl 1-2/ Võlgniku suhtes on algatatud 02.04.2002. a täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Valga Maakohtu 18.04.2001. a otsus kriminaalasjas nr 1-327/00 ja sissenõudja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Valga osakond avaldus. Nõude suuruseks on 515.96 eurot, millele lisanduvad täitekulud. Võlgnetava summa suurus on kokku 486.28 eurot. Võlgnik R. K. on esitanud kohtutäiturile K. L. 23.07.2012. a dateeringuga avalduse, millega taotleb täitemenetluse lõpetamist aegumisega täiteasjas nr 140/2002/1113. Kohtutäitur keeldus täitemenetluse nr 140/2002/1113 lõpetamisest seoses sellega, et aegumise kohaldamine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Riigikohus on 31.01.2008.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07 leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise tingimuseks on, et täitmisel olev nõue on või on olnud olemas, kuid pärast selle tekkimist on toimunud mingi õigusmuudatus, mis täitmist ei võimalda. Seega saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda, kui sundtäitmine on välistatud seetõttu, et täitmise aluseks olev materiaalõiguslik nõue on lõppenud või peatunud. Antud juhul on täitmisnõue aegunud. Valga Maakohus on 18.04.2001. a teinud otsuse kriminaalasjas nr 1-327/00. Võlausaldaja esitas täitedokumendi täitmisele 02.04.2002. a, seega on täitedokumendist tulenev aegumine katkenud ja alanud uuesti. Kuna aegumistähtaeg on 10 aastat, siis on antud täitmisnõue aegunud aprillikuu seisuga (TsMS § 157 lg 1 ja § 159 lg 1). Kostja vastus /tl 29-30/ xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei nõustu hagiga alljärgneval põhjusel: Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Sellises sõnastuses redaktsioon jõustus 05.04.2011 ning selle põhjuseks oli võlgade ümberkujundamise ning võlakaitse seaduse jõustumine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget 1. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt algab aegumine täitedokumendi täitmiseks esitamisega so 02.04.2002. a. 2012. aasta 31.oktoobriks oli möödunud 10 aastat, 6 kuud ja 29 päeva. Kuna enne 2011 aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg (30 aastat) ei lõpeks varem, kui praegu kehtiva TsÜS § 157 lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon ning nõude aegumistähtaeg on 10 aastat alates 01.03.2011. a. Sellisele seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus lahendis tsiviilasjas nr 2-11-47241 (p. 7) Hageja seisukoht /tl 36-37/ Hageja leiab, et selline seaduse tõlgendamine võib küll õige olla, kuid antud juhul on see põhiseadusvastane. See tähendab ka seda et kui 10 aasta jooksul pole kohtutäitur suutnud raha kätte saada, siis on tal vastavalt kostja toodud tõlgendusele aega veel ligi 8 aastat kostja nõuet täita. See soodustab kohtutäiturite venitamist ja seab võlgniku raskesse olukorda veel umbes 8 aastaks. 2(4)

Kokkuvõttes leiab hageja, et Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 4 on põhiseadusvastane. Kostja seisukoht /tl 42-43/ xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hageja seisukohaga ei nõustu. Õigusloome võrdsus nõuab seda, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud. VÕSRS § 9 lg 4 kohaldub võrdselt kõigile võlgnikele alates 01.03.2011. Kui eelnevalt oleks hageja kohustus aegunud 02.04.2032, siis muudatuse tagajärjel on ta soodsamas seisus ja kohustus aegub 01.03.2021. Järelikult ei ole hageja muudatuse tagajärjel halvemas olukorras. Samuti ei tee muudatus aegumise suhtes erisusi uutele ja olemasolevatele võlasuhetele. VÕSRS § 9 lg 4 on kooskõlas ka põhiseaduse §-ga 10, mis sätestab õigusriigi põhimõtte. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seega on põhiseadusega kooskõlas säte, mis lühendab võlgnike puhul aegumistähtaega kuni 10 aastani ja samas annab võlausaldajatele aega vajadusel ümberkorralduste tegemiseks võlgade sissenõudmiseks.

MENETLUSE KÄIK

Kuna menetlusosalised teavitasid kohut, et on nõus kirjaliku menetlusega, määras kohus asja kirjalikku menetlusse ning andis pooltele viimase tähtaja enne otsuse tegemist oma lõppseisukohtade esitamiseks /tl 48/. Kumbki pool rohkem seisukohti ega tõendeid kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, hinnates menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid, et hageja nõue on põhjendamata ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Ilisson kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.