2-13-27139/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

materjalid jms). Aruandvateks isikuteks olid T.Landrat, M.Hänni ja H.Mölder (viimased viibisid objektidel Soomes). Kassa eest vastutavaks isikuks oli juhatuse liige Tampo Landrat. Kassas olevate rahaliste vahendite jääk seisuga 4.07.2013 on 0,00 eurot. Kassa väljavõtte kohaselt perioodil 1.01.2012 – k.a. on laekumine olnud peamiselt avansiliste maksete tagastamine ja väljaminek töötajatele eelnevate perioodide lähetuskulude tasumine. Lähtudes eeltoodust võlgnikul rahalised vahendid puuduvad. Nõuded kolmandate isikute vastu: Võlgnik on pankrotiavaldusega koos esitanud andmed, mille kohaselt on nõuded AUM Balti OÜ vastus summas 34 221,98 eurot, KÜ Ehituspartner OÜ vastu 6255,71 eurot, Pohjolan Talo OY vastu 115,00 eurot ja Rahva Kinnisvara OÜ vastu 513,85 eurot. Võlgniku kinnitusel on ta tegelenud nõuete sissenõudmisega, esitanud nõuded kohtu kaudu tunnustamiseks, kuid vaatamata täitedokumendi olemasolule ei ole täitmine õnnestunud. Suurim deebitor AUM Balti OÜ pankrot kuulutati välja 2009. aastal ning 2012. aasta jaanuaris on äriregistrist kustutatud. Kuna Tampo Landrat oli ka OÜ AUM Balti juhatuse liige, siis pidi talle juba viimase pankroti väljakuulutamisel ilmselt selge olema, et nõue pankrotivara arvelt jääb eelduslikult suuremas osas rahuldamata, kui mitte täielikult. Ajutine haldur on seisukohal, et nõuded tuleb lugeda ebatõenäoliselt laekuvateks ning pankrotimenetluse läbiviimise käigus pole nende sissenõudmine suure tõenäosusega võimalik. Võlgniku poolt võõrandatud vara eest on rahalised vahendid laekunud kassasse haagise ja Opel Astra müügist. Ford Focuse ostja Mariliis Malm on juhatuse liikme kinnitusel võlgu 318,50 eurot (kassasse on tasutud 841,90 eurot müüghinnast 1160,40 eurot), mille ta kokkuleppe kohaselt pidi tasuma mais, kuid aruande koostamise ajaks pole laekumist olnud. Juhatuse liige lubas ajutisele haldurile võlgnevuse sisse nõuda. Osalus teistes äriühingutes Võlgnikul puudub osalus teistes äriühingutes. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid. Vara võimalik realiseerimisväärtus on ca 385 eurot ja nõue vara müügist 318,50 eurot, kokku vara 703,50 euro ulatuses. III Andmed võlgniku kohustuste kohta Ajutine pankrotihaldur on avalike registrite andmetele, võlgniku poolt esitatud andmetele ja järelpärimiste vastustele tuginedes selgitanud välja, et võlgnikul on kohustused tasumata riigimaksete osas Maksu- ja Tolliameti ees kokku summas 2399,68 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 2142,12 eurot. Võlgnevus esineb kõikide maksuliikide lõikes, millest suurim on kohustus sotsiaalmaksu tasumata jätmises summas 1166,67 eurot. Maksuhalduri kinnitusel ei ole äriühingus läbi viidud revisjone, kuid maksukohustuslasele on tehtud korduvalt korraldusi maksuvõla tasumiseks. Võlgnevused on suures osas tekkinud sellest, et võlgnik maksis töösuhte lõppedes töötajatele välja lõpparved, kuid nendelt maksude tasumiseks täies ulatuses rahalisi vahendeid ei jätkunud. Võlgnevust on jooksvalt kaetud käibemaksu ettemaksu arvelt. Võlgnevus hankijatele on võlgniku andmetel 6186,67 eurot. Suurimaks võlausaldajaks on Viljandi Aken ja Uks AS, kelle võlgnevus moodustab 5172,97 eurot. Võlausaldajate nõuded on muutunud sissenõutavaks perioodil november 2012 – aprill 2013. Võlgniku andmetel on kohustused töövõtjate ees puuduvad. Töösuhted lõpetati novembris 2012 ja kõikidele töötajatele on saadaolevad tasud välja makstud.

Seotud osa osapooltest on nõue võlgniku vastu osanikul ja juhatuse liikmel Tampo Landratil summas 8600 eurot. Laenulepingu kohaselt oli laenuandja kohustatud laenusaajale laenu väljastama kuue kuu jooksul sularahas arvates lepingu sõlmimisest 30.11.2011. Laenu tagastamise tähtaeg oli 1.01.2013. Võlgnik ei ole lisanud laenu andmist tõendavaid dokumente. Maakohtute andmetel ei osale võlgnik käesoleval ajal üheski kohtumenetluses kostja või hagejana. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et OÜ-l Abraham Invest on teadaolevaid kohustusi seisuga 4.07.2013 kokku summas 17 186,35 eurot. IV Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated Ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku kohustuste mahu moodustavad suuremas osas võlgnevused hankijatele (s.h. sideteenuse osutajale Elisa Eesti ja üürileandjale OÜ Hermitar). Võlgnevused on tekkinud vahetult enne tegevuse lõppemist või siis pärast majandustegevuse lõppemist. Käesolevaks ajaks on võlgnik oma tegevuse lõpetanud, mistõttu puudub võlgnikul reaalne aktiivne rahavoogu tootev majandustegevus ja vara. Eeltoodust lähtudes puuduvad ajutise halduri hinnangul perspektiivikad võimalused võlgniku olemasolevate kohustuste täitmiseks – võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja olemasolev vara ei ole piisav võlgniku kõikide kohustuste katmiseks, seega on äriühing on muutunud maksejõuetuks. Töötajate ning vahendite puudumisel ei ole võimalik ka saneerimine. V Vara tagasivõitmise võimalused Ajutisele pankrotihaldurile esitatud dokumentide ja teadaoleva info alusel on ajutine pankrotihaldur analüüsinud selliste võlgniku tehingute toimumist, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ning olla seetõttu pankrotimenetluse käigus tagasivõidetavad. Üks aasta enne ajutise pankrotihalduri nimetamist, mida tagasivõitmise juures võib pidada kõige levinumaks tagasivõitmise aluseks, on võlgnik võõrandanud talle kuulunud transpordivahendid. Esitatud andmete kohaselt on kõikide vara nimetuste puhul müügihind ületanud bilansilise jääkväärtuse. Ajutine haldur on tuvastanud, et kahe vara nimetuse osas (haagis ja Ford Focus) olid ostjateks võlgnikuga seotud isikud (endised töötajad, või nende lähikondsed). Vara on müüdud bilansilisest jääkväärtusest kõrgema hinnaga, seega pole vara müügiga seonduvaid tehinguid mõtet tagasi võita, sest selle võõrandamine ka tagasivõitmise korral kõrgema hinnaga pole võimalik. Töötajatele tasumist, s.h. lähetuskulude maksmist võib pidada ühe võlausaldaja eelistamiseks teisele, kuid arvestades väljamaksete summat, ei ole tagasivõitmise protsessi läbiviimine mõistlik. Lähtudes eeltoodud analüüsist, on ajutine haldur seisukohal,et tagasivõitmise alused seaduse järgi on olemas ja rakendatavad, kuid praktikas läbi kohtuvaidluste on tagasivõitmise protsess kulukam kui võimalik tagasivõitmisest saadav tulu. VI Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused OÜ Abraham Invest oli asutatud 2004. aastal. Alates 2006. aasta maist oli ainuosanikuks AUM BALTI OÜ, kelle tütarfirmana võlgnik tegutses. Nii võlgniku kui ainuosaniku juhtorganite liikmed olid kattuvad. 2009. aasta algul kuulutati välja OÜ AUM Balti pankrot ning pärast seda tegutses võlgnik edasi samal tegevusalal. Võlgnikule oli juhtorganite liikmete kaudu teada klientide baas ning tegevuse jätkamiseks suurima tööandja Viljandi Uks ja Aken AS-ga võeti

üle OÜ AUM Balti võlgnevus. Kogu tegevusperioodi vältel koostöös AS-ga Viljandi Uks ja Aken likvideeriti ka ülevõetud vana võlgnevust. Kahjuks 2009.aastal halvenes üldine majanduslik olukord ning seda eriti ehitussektoris, mis oli võlgnikule peamiseks tööandjaks. 2011.a. müügikäive kasvas võrreldes eelneva perioodiga ca 50 000 eurot. Koos käibekasuga suurenesid oluliselt tööjõukulud ja muud tegevuskulud, kuid aasta lõpuks teenis ettevõtte raamatupidamise kohaselt väikese kasumi 339,00 eurot. 2012. aasta finantstulemuste kohaselt langes käive jällegi 2010. aasta tasemele, kuid muid tegevuskulusid, s.h. palgakulu samas mahus vähendada ei õnnestunud. Selle tulemusena teenis ettevõte aasta lõpuks kahjumit 46 587 eurot ulatuses ning omakapital muutus negatiivseks. 2012. aasta novembris lõpetas võlgnikuga koostöö nende senine suurim tööandja ja koostööpartner AS Viljandi Uks ja Aken. Uusi objekte ei olnud kiiresti võimalik leida ning peale koostöölepingu lõppemist lõpetas reaalse majandustegevuse ka võlgnik, lõpetades ka töösuhted töötajatega. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt on viimasel ajal kasvanud võlgniku tegevusvaldkonnas väikeste pakkujate arv, kes tihti teevad alapakkumisi peatöövõtjatele ning sellega muudavad võimatuks konkureerimise turul õige ja õiglase hinnaga. Eeltoodu kohaselt võib maksejõuetuse põhjuseks pidada pikaajalise koostööpartneri poolt lepingu lõpetamist ning turul tekkinud teenuse ülepakkumist, millest tingituna võlgnik oma tegevuse lõpetas. VII Juhatuse liikme vastutusest Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata kohustuse pankrotiavalduse esitamiseks koheselt pärast tegevuse lõpetamist. Juhatuse liige kinnitas, et lõpetas oma tegevuse 2012. aasta novembris. Sellel ajal olid tal juba sissenõutavaks muutunud kohustused AS Viljandi Uks ja Aken ees ning OÜ Hermitar ees. Samuti puudusid koheselt rahalised vahendid töötajatele töösuhte lõpetamisest tekkinud kohustuste tasumiseks. Juhatuse liige pärast tegevuse lõpetamist realiseeris olemasoleva väärtuslikuma vara (transpordivahendid), kuigi ka need olid vähelikviidsed ning tekitas veel perioodil jaanuar – aprill juurde kohustusi üürileandja ees ning teleteenuste osutaja ees. Samuti suurenes osaliselt võlgnevus maksu- ja tolliametile. Juhatuse liige selgitas koheselt pankrotiavalduse esitamata jätmist asjaoluga, et pidas veel täiendavalt läbirääkimisi koostöö jätkamiseks senise suurima tööandjaga, kuid lõplik äraütlemine tuli 2013. aasta märtsis. Peale seda alustas ta ettevalmistusi pankrotiavalduse esitamiseks. Kuigi ajutine haldur on arvamusel, et juhatuse liige on jätnud oma hoolsuskohustuse nõuetekohaselt täitmata, ei ole tekkinud kohustuste suurus ulatuses, mis võiks olla aluseks avalduse esitamiseks kriminaalmenetluse algatamiseks. Arvestades uurimisorganite ressurssi ja võimalusi, ei pea ajutine haldur võimalikuks, et avalduse esitamine oleks vajalik avalikust huvist lähtudes. Äriregistri andmetel on võlgniku juhatuse liige Tampo Landrat asutanud 12.12.2012 äriühingu Grelan Grupp OÜ, mille juriidiliseks asukohaks on võlgnikuga sama asukoht, Pikk 12, Tartu. Registri andmetel on tegevusalaks mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, mistõttu ei saa eeldada, et juhatuse liige jätkaks uue äriühinguga võlgniku poolt lõpetatud majandustegevust.

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus avaldas 15.07.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles määras OÜ Abraham Invest pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu tagatiste kontole makstava summa suuruseks 3000 eurot. Ettemaksu ei ole käesoleva ajani tasutud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Abraham Invest pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse põhjuseks on kohtu hinnangul muud asjaolud. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 29 lg-le 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Abraham Invest kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Pärast OÜ Abraham Invest registrist kustutamist tuleb Tiia Kalaus vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest. OÜ Abraham Invest dokumentide hoidjaks tuleb määrata Tampo Landrat. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasuna 27,4 töötunni eest (järelepärimiste koostamine ja esitamine, täiendavate suuliste selgituste saamine juhatuselt, pangakontode ja kassa analüüs, ajutise halduri poolt kogutud materjali süstematiseerimine, ettekande koostamine ja esitamine kohtule, võlgniku esindamine kohtus) kokku 589,40 eurot, millele makse ei lisandu. Ajutise halduri kuludena palub haldur välja mõista 106,08 eurot (bürooruumide rent, paljundus, tasulised päringud registritest). Arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning Tiia Kalause kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada ja määrata ajutise pankrotihalduri tasu 589,40 eurot vastavalt taotlusele FIE-le Tiia Kalaus ning hüvitis tehtud kulutuste katteks 106,08 eurot OÜ-le Civilex. Ajutise halduri tasust 397 eurot tuleb välja mõista riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel ning puudujäävas osas, s.o 192,40 eurot ning tasu tehtud kulutuste eest summas 106,08 eurot võlgnikult, OÜ-lt Abraham Invest.