Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 22.06.2006 tarbijakrediidilepingu nr XXX, millega hageja andis kostjale üle 2556,47 eurot, intressiga 27,15% krediidisummast ühe aasta kohta. Seoses lepinguga on sõlmitud mitu täiendavat kokkulepet 1-4. Kostja käsutusse jäi kokkuleppega nr 4 5429,67 eurot intressimääraga 29,54% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale kokkuleppele nr 4 vastavalt regulaarseid makseid alates 15.10.2009, millist kohustus kostja korduvalt rikkus. Hageja teatas kostjale 01.04.2010, et ütleb lepingu üles, kui kostja võlga ära ei tasu ja pakkus võimalust läbirääkimiseks. Kostja võlga ära ei tasunud, kirjale ei reageerinud. Pooltevahelises võlasuhetes tuleb lähtuda kokkuleppest nr 4 mitte varasematest kokkulepetest. Kohtuistungil (lk 134, protokoll 22.05.2013) kinnitas hageja, et hageja nõue kostja vastu põhineb kokkuleppel 30.03.2009 nr XXX (nr 4). Hageja ütles lepingu üles 26.04.2010 avaldusega ja palus võla, intressid, võla kulud, viivise ja lepingu sõlmimise tasu ära tasuda. Leping lõppemise ajaks võlgnes kostja 5429,67 krediiti, võla sissenõudmiskulusid 89,48 eurot, intresse 2293,83 eurot, 2,99 eurot viivist, 54,30 eurot lepingu tasu. Pärast lepingu ülesütlemist maksis kostja 447,36 eurot, millest 325,96 eurot läks sissenõudekulude 89,48 eurot, viivise katteks 2,99 eurot ja 118,41 eurot krediidi katteks. Krediidivõlg on 5311,26 eurot, viivisevõlg on 2696,70 eurot, intressivõlg on 2293,83 eurot, lepingu tasu võlg 54,30 eurot. Hagis palub hageja kostjalt välja mõista 10 356,09 eurot, millest 5311,26 eurot on tagastamata krediidisumma, 2293,83 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2696,7 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 54,30 eurot lepingu sõlmimise tasu. Täiendavalt palub välja mõista kostjalt alates 27.10.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivise 29,54% tagastamata krediidisummalt aastas. Viivis vähendamisele ei kuulu. Menetluskulud palub jätta kostja kanda (lk 1-4-145-110). Tõendid: 22.06.2006 sõlmitud krediidileping, maksegraafik ja üldtingimused, kokkulepped nr 14, 01.04.2010 ülesütlemishoiatus, 26.04.2010 ülesütlemisavaldus, 07.02.2008 nõudekiri, 28.12.2007 maksekorraldus, hinnakiri, maksekorraldus 14864, nõudekiri 07.02.2008. Kostja arvamus Kostja esitas lõplikud vastuväited 27.05.13 ( lk 138jj, vt ka prot lk 134-135). Kostja tunnistas hagi osaliselt - 6452,40 eurot, millest krediidivõlg on 4349,62 eurot, 2102,78 eurot on intress. Kostja on arvamusel, et tema võlgnevuses hageja ees on 6452,40 eurot, millest 4349,62 eurot on tagastamata krediidisumma ja 2102,78 eurot intress, lisaks viivised. Kostja palub vähendada viivist kuni VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruseni. Kostja ei nõustu sellega, et vaidluses tuleb lähtuda vaid lepingu nr XXX lisaks olevast kokkuleppest nr 4, kuna nimetatud kokkuleppe nr 4 aluseks olid eelnevad kokkulepped, endes on valesti arvutatud võlgnevuse summasid ja sellega ka kogu edasine võlg kokkuleppes 4 ebaõige. Kostja ei nõustu hageja hinnanguga, et lepingu lisa nr 4 on lepingu ja selle lisade refinantseerimine, millega muutuvad kõik eelnevad kokkulepped kehtetuks. Lepingu lisa nr 3 järgseid makseid tasus kostja kokku 385,10 eurot, st laenujääk vähenes 4349,60 euroni ning intressid 493,13 euroni. Kokkuleppe 4 alusel jäi maksmata veel 4349,60 eurot ning intresse 3067,05 eurot. Ajavahemikul 17.05.2010-19.02.2011 tasus kostja 447,38 eurot, seega on kogu võlgnevus 6452,40 eurot. Kostja kinnitas, et kokkuleppe 4 alusel ei ole ta makseid maksnud. Kostja palub arvestada kostja majanduslikult rasket olukorda. Nõudekirjade edastamist ei ole hageja tõendanud. Hageja ei järginud korda, milliste kohustute katteks tuleb tasutud maksed arvestada. Laenulepingu sõlmimist nr XXXei ole tõendatud. 2 (7)

Menetluskulud palub jätta tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Tõendid: kostja ja abikaasa kontode väljavõtted Kohtu põhjendused VÕS 369 lg 1 sätestab, et laenulepingu alusel kohustub üks pool teisele poolele andma raha või liigitunnustega asju, mille teine pool peab samas koguses (sama liigi) tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt, kui pooled on kokku leppinud laenult intressi maksmise, tuleb seda maksta. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping on leping, millega üks isik kohustub oma majandus kutsetegevuses andma teise isiku käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, lg 2 järgi on krediidileping ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel, lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 399 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Vaidlust ei ole sellest, et pooled sõlmisid 22.06.2006 tarbijakrediidilepingu nr XXX, millega hageja andis kostjale krediidi 2556,47 eurot intressiga 27,15% krediidisummast ühe aasta kohta (lk 23). Lepingu lisaks on maksegraafik, mille kohaselt pidi kostja tasuma saadud laenu koos intressidega 15.07.2011. Seega sõlmisid pooled laenulepingu tarbijakrediidilepingu VÕS § 369 lg 1, 397 lg 1, § 401 ja § 402 tähenduses. Kohtule esitatud kokkuleppest nr 1 krediidilepingu XXX juurde (lk 33) nähtuvalt on pooled kokku leppinud selles, kostja saab täiendavat krediiti 40000 kr ja sellest 300 kr arvestatakse vastava lepingu tasu katteks, lisaks on fikseeritud kokkuleppes ka kostja võlguolevate kohustuste määr 36916,66 kr, intress 38282,82 kr, millest eelnimetatud intress annulleeriti. Kokkuleppe 1 alusel lepiti alates 01.08.2008 uueks intressimääraks 25,98% krediidisummast aastas. Selle kokkuleppe lisaks on maksegraafik, mille järgi kostja kohustab tasuma ja intressi tarbijakrediidilepingu nr XXX järgi alates 01.08.2017 igakuiselt kuni 20.02.2012. Märgitud kokkuleppele ja maksegraafikule on kostja ka alla kirjutanud. Kokkuleppega nr 2 viidatud tarbijakrediidilepingule (lk 39) on pooled muutnud ühte tasumisele kuuluvate maksetähtaega – 20.12.2007 vastavalt 10.01.2008. Hageja esitatud kokkuleppest nr 3 22.10.08 mainitud kriidilepingule (lk 7) nähtuvalt on kostja saanud täiendavalt laenu 6691,83 kr, sh on märgitud lepingus kostja võlgnevate kohustuste ulatus 69533,37 kr, intress 68132,10kr, millest sissenõutav oli 4084,04 kr, viivis 4,79 kr, teenustasu 100 kr ja millest intress 64045,06 kr annulleeritakse ning alates 22.10.2009 on uus intressimäär 27,44% aastas. Kokkuleppe lisa juurde kuulva maksegraafiku järgi pidi kostja tasuma krediidi ja intressi alates 22.10.2008-21.01.2013 igakuiselt. Ka sellele kokkuleppele ja graafikule on kostja alla kirjutanud. Viidatud kokkuleppe kohaselt tasaarvestati täiendava laenu arvel kostja varasem võlg 4193,83 kr, millest intress oli 4087,04, 479 kr viivist ja 100 kr teenustasu ning 2500 kr tasaarvestati pooltevahelise nn muust lepingust nr 0749718/96 rk tulenevaid kostja kohustusi hageja ees. Hageja esitatud kokkuleppest nr 4 30.03.09 (lk 40) nähtuvalt on kostja saanud järjekordselt täiendavalt laenu 609,7734 eurot ehk 9540,88 kr, mis tasaarvestatakse samast lepingust tuleneva kostja võlaga ja millest 8706,74 kr läks intressi katteks ja 34,14 kr läks viivise katteks ja 800 kr läks võla sissenõudmise kulude katteks. Kokkuleppe järgi on alates 30.03.09 uus intressimäär 3 (7)

29,541% aastas krediidisummalt ning et pärast täiendava laenu andmist on kostja käsutuses olev krediidisumma 5429,6703 eurot. Lisaks nähtub kokkuleppest, et selle sõlmimise ajaks oli kostja täitmata krediidivõlg 75415 kr, intress 100321,75 kr, millest sissenõutav osa oli 8706,74 kr, viivis 34,14 kr, võla sissenõudmise kulu 800 kr ja et intress summas 91615,01 kr annulleeritakse. Kokkuleppe 4 lisaks oleva graafiku (lk 41-43) järgi peab kostja tasuma intressi ja krediiti igakuiselt alates 15.10.2009 kuni 15.03.2019. Ka märgitud kokkuleppele ja maksegraafikule on kostja alla kirjutanud. Hinnates pooltevahelist algset tarbijakrediidilepingut nr XXX, selle maksegraafikut, pooltevahelisi kokkuleppeid nr 1, 3-4, leiab kohus, et pooled on korduvalt leppinud kokku selles, et kostja saab viidatud lepingu raames korduvalt täiendavat laenu, mille arvelt tasaarvestatakse osaliselt tema varasemat võlga, võla sissenõudmise kulusid, samuti on kokkulepetega korduvalt annulleeritud kostja varasemaid tasumisele kuuluvad intressikohustusi, lisaks on nende kokkulepete alusel kostja tunnistanud oma võlgnevusi hageja ees ning leppinud kokku uues laenu ja intresside maksmise korras ja tähtajas. Seega leiab kohus, et kokkuleppega nr 4 ja selle lisaks oleva maksegraafikuga on hageja tõendanud, et pooled on lepingust nr XXX tulenevaid krediidisuhteid ümber kujundanud selliselt, et kostja võlgnetav krediidisumma oli pärast kokkuleppe nr 4 sõlmimist 30.03.09 seisuga 5429,67 eurot, mis tuli intresside koos tasuda vastavalt 30.03.09 kokkulepitud intressimäärale 29,541% aastas ära igakuiste maksega 15.03.2019 (alates 15.10.2009). Ühestki hageja poolt esitatud kokkuleppest nr 1, 3, 4 ei nähtu, samuti ei nähtu kokkuleppest nr 2, et kokkuleppe nr 4 sõlmimisel jääksid varasemad kokkulepped 1, 3 kehtima. Kohtu arvates on kostja eelmainitud kokkuleppeid 1,3,4 allkirjastades avaldanud tahet oma võlasuhet hagejaga muuta ning kinnitanud saadud kokkulepetes krediidisumma suurust, sh ka kokkuleppes nr 4 krediidisumma suurust 5429,67 eurot. Seda, et kostja oleks eksinud kokkuleppes nr 3 ja ka 4 krediidisumma suuruses ja seetõttu ka kokkulepped nr 3, 4 tühistanud, ei ole kostja väitnud ning hageja sellist asjaolu ka eitab. Tegemist on seega kehtiva kokkuleppega ja seega on kostja väited kokkuleppes nr 4 märgitud krediidisumma 5429,67 euro valest arvestusest, alusetud. Kostja väitis, et kokkulepped 1, 3 pole muutunud kehtetuks pärast kokkuleppe 4 sõlmimist ja need tuleks arvesse võtta kokkuleppe nr 4 juures. Sellega hageja ei nõustunud. Kohus leiab, et selline kostja väide ei ole õige, lisaks ei ole see ka eluliselt usutav. Kui poolte vaheks kehtiks samas võlasuhtes kõik kolm kokkulepet (1,3,4), siis peaks kostja täitma lisaks kokkuleppele nr 4 ka kokkuleppeid nr 1,3 koos vastavate maksegraafikutega. Hageja nende kokkulepete nr 1,3 täitmist ei nõua ega väida, et need oleksid kehtivad samaaegselt kokkuleppega nr 4. Kuivõrd pooled on korduvalt võlasuhet muutnud ning viimane muutmine on toimunud 30.03.09 sõlmitud kokkuleppega nr 4, siis ongi viimane kokkuleppe nr 4 pooltele siduv ja täitmiseks VÕS § 76 järgi kohustuslik ning seetõttu ei saa kostja tugineda enam kokkuleppe 3 tingimustele, mis on ära muudetud kokkuleppega 4. Asjaolu, et pooled on lepingut muutnud, kostja on saanud täiendavat laenu ning osaliselt on annulleeritud varasemalt arvestatud intressi ja tasaarvestatud lepingu kulusid ning osaliselt ka võlgu, viiviseid, et kostja on saanud kokkuleppega nr 4 uue laenu tagastamise maksegraafiku ja laenu tagastamise tähtaja, ei ole kohtu arvates kokkuleppe nr 4 kuidagi heade kommetega vastusolus ega seetõttu pole kokkuleppe nr 4 ka TsÜS 84 lg 1, 86 järgi tühine. Kokkuleppes 4 on märgitud krediidikulukuse määr aasta kohta 46,21%, aastas, samas kui esialgse lepingus oli kulukuse määr suurem, st 49,86% (lk 23). Kokkuleppes nr 4 on intress 29,541% ja esialgses lepingus oli see 27,15%. Seega on intress kokkuleppes nr 4 30.03.09, mis on sõlmitud pea kolm aastat hiljem võrreldes algse lepinguga 22.06.06 (lk 23), tõusnud vaid 4 (7)

2,391% võrra. Kohtu arvates ei ole kokkuleppe nr 4 tingimused muutunud olulisel määral kostja kohustuste osas raskemaks, mis annaks alus eeldada, et kohustuste maht on kostja kahjuks tasakaalust väljas. Seega leiab kohus, et kokkuleppe nr 4 ei ole vastuolus heade kommetega ega tühine TsÜS § 86 ja § 84 lg 1 järgi. Vaadeldes veel kokkuleppe nr 4 sõlmimise aega 30.03.06 ja seda, et graafiku järgi pidi kostja hakkama krediiti tagastama ja intressi maksma alles 15.10.2009, siis nõustub kohus hagejaga, et kostjale on võimaldatud veel ajavahemikul 30.03.06-15.10.09 sisuliselt maksepuhkust. Seda, et kostjal oli vahepeal majanduslikult raskem aeg, ei ole kostja eitanud ja see tähendab, et perioodil 30.03.06-15.10.09, mil kostja ei pidanud hagejale midagi tasuma, on hageja kostja varanduslikku olukorda sisuliselt arvestatud. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et hageja ei ole krediidiandjana käitunud kostja suhtes vastutustundetult kostja huve arvestamata. Kõike ülaltoodut arvestades leiab kohus, et krediidilepingust nr XXX tulenevaid kohustusi tuleb kostjal täita vastavalt kokkuleppele nr 4 VÕS § 76 järgi. Kostja kinnitas ise, et ta pole kokkulepe nr 4 alusel tagasimakseid ei teinud (lk 141, v. p 10), millega rikkus kokkuleppest nr 4 tulenevaid kohustusi. Kuna pooltevahelist suhet reguleerib kokkuleppe nr 4, ei oma tähtsust, mis moodi täitis kostja varasemaid kokkuleppeid 1,3, sest kokkuleppes nr 4 on kokkulepitud kostja kõikide kohustuste maht ja täitmise tähtaeg. Samuti ei ole tähtis see, milliste kohustuste katteks arvestas hageja kostja poolt tasutud raha enne kokkuleppe sõlmimist nr 4. Nimetatud põhjusel ei anna kohus hinnangut poolte sellekohastele väidetele, mis puudutab algse lepingu ja kokkuleppe 1, 3 täitmist. Eeltoodu tõttu ei ole õige kostja väide, et võlguolev krediit oli kokkuleppe nr 4 ajaks 4349,60 eurot, intress 2057,05 eurot, sest võlguolev krediidisumma ja arvestatav intress on kokkulepitud kokkuleppes nr 4. Samadel kaalutlustel ei ole tähtsust ka poolte väidetel sellest, kas pooltel oli varem sõlmitud laenuleping nr XXXja kohus ei pea andma hinnangut hageja esitatud maksekorraldusele 28.12.2007 nr 14864 (lk 156) ning hageja 07.02.2008 nõudekirjale (lk 157) laenulepingu nr XXXtäitmiseks. Vaidlus puudus selles, et hageja ütles lepingu kostjale üles 26.04.2010 (lk 15). Eelnevalt oli hageja hoiatanud kostjat võlast, palunud võla tasuda ja kirjast nähtuvalt on ta palunud kostjal pöörduda hageja poole lahenduste leidmiseks ehk teisisõnu pakkus hageja võimalust läbirääkimisteks (lk 14) kirjaga 01.04.2010 VÕS § 416 lg 1 järgi. Kostja pole väitnud, et ta oleks teavitanud hagejat võimalikest uutest aadressidest, kuhu talle tuleks saata lepinguga seotud kirjad, tahteavaldused. Kirjad on saadetud kostja aadressil XXX, Tallinn, milline aadress on märgitud kostja poolt kohtule esitatud vastuses ja mis on märgitud ka kokkuleppes nr 4 (lk 40, krediidisaaja andmed) uueks aadressiks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et märgitud hoiatuskiri ja lepingu ülesütlemise avaldus on saadetud lepinguga seotud aadressil kostjale selleks, et kostja saaks nendega tutvuda (TsÜS § 69 lg 2 II lause, lg 3). Seega on kostja saanud viidatud kirjad, tahteavaldused kätte ja kostja pole eitanud, et ta poleks teadlik lepingu ülesütlemisest (vastus, lk 141 p 11). VÕS § 76 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja väitis, et kostja maksis pärast lepingu ülesütlemist 447,36 eurot (lk) Kostja väidab, et tema abikaasa maksis tema eest 17.05.2010-19.02.2011 kokku 447,38 eurot. Kohtule esitatud kostja (68-71) pangakonto väljavõttest nähtuvalt ei ole kostja ise pärast lepingu ülesütlemist 29.04.2010 võla katteks midagi tasunud, kostja abikaasa (lk 72-74) konto väljavõtte kohaselt on kostja maksnud kokku 447,38 eurot (5000 kr +127,82 €) viitega XXX. Kuna alates 30.03.09 oli 5 (7)

pooltevaheline laenusuhe reguleeritud kokkuleppega nr 4 mitte kokkuleppega nr 3 ja kostja abikaasa poolt tehtud maksete ajaks oli ka leping üles öeldud, on tegelikult maksutud 447,38 eurot kostja eest kokkuleppe 4 alusel. Pärast krediidilepingu ülesütlemist on hagejal õigus nõuda VÕS § 399 lg 1 p 1 ja 2 ja § 401 lg 1 järgi laenu/krediidi tagastamist, kulude sissenõudmist ning ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi. VÕS § 415 lg 2 p alap 1-4 järgi arvestaks ebapiisavalt tehtud makse I võla sissenõudmiskulude katteks, II põhisumma, II intressi katteks ja IV muude kohustuste katteks. Lepingust nr 4 nähtuvalt oli lepingu sõlmimise tasu 54,30 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et võla sissenõudmiskulud on 89,48 eurot. Kuna kostja ise kinnitas, et ei maksnud kokkuleppe nr 4 järgi ühtegi makset ja leping on seetõttu üles öeldud ning maksed on tehtud pärast lepingu ülesültemist kostja abikaasa poolt, siis võlgnes kostja vastavalt kokkuleppele nr 4 krediiti lepingu ülesütlemise ajaks 5429,367 eurot, intresse 2293,83 eurot vastavalt kokkuleppe nr 4 järgsele maksegraafikule, sissenõutavaks muutunud viivist 2,99 eurot, lepingu tasu 54,30 eurot ja võla sissenõudmiskulusid 89,48 eurot. Seega oli hagejal õigus VÕS § 415 lg 2 p alap 1-4 alusel tasutud 447,38 eurot arvestada I järjekorras võla sissenõudmiskulude katteks 89,48 eurot, II järjekorras põhivõla katteks 357,90 eurot. Hageja väidetel on ta aga arvestanud tasutu I sissenõudekulude, siis viivise 2,99 € ja siis võla katteks 118,41 € (lk 150). Seega ei ole hageja pidanud kinni VÕS § 415 lg 1 p 1-4 sätestatud järjekorrast, kuid viidatud normidest krediidiandja poolt kinnipidamine on imperatiivne kohustus tarbijakrediidi puhul. Arvestades VÕS § 415 lg 1 p 1-4 sätestatut, on seega kostja poolt 447,38 euro tasumisega hüvitatud hagejale võla sissenõudmiskulud 89,48 eurot ja krediidivõlga vähendatud 357,90 euro võrra ehk krediidivõlg on tegelikult 5071,77 eurot (5429,67-357,90) mitte 5311,26 eurot. Märgitud võlgnetav krediidisumma 5071,77 eurot on seni hagejale tasumata, samuti on maksmata lepingu sõlmimise tasu 54,30 eurot ja intress 2293,83 eurot, sest nende tasumist ei ole kostja tõendanud. Seega rikub kostja VÕS § 100, § 76 lg 1 VÕS § 396 lg 1, 397 lg 1, § 401 lg 1, lg 3 mõttes krediidi tagastamise, intressi maksmise ning lepinguga seotud muu kulu (lepingu tasu) maksmise kohustust ja hagejal on õigus nõua kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS § 396 lg 1, 397 lg 1, § 401 lg 1 alusel nende kohustuste täitmist. VÕS § 415 lg 1 I lause sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuna märgitud põhivõlg on seni asumata, siis on kostja viivituses ja rikub seni kohustust VÕS § 100 mõttes. Eeltoodu tõtu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, milleks on lepingus kokkulepitud intressimäär ehk 29,54% aastas. Selline viivis on kooskõlas VÕS § 415 lg 1 I lausega ehk viivise määr võib olla lepingus kokkulepitud intressimääraga võrdne, antud juhul 29,54%. Kostja ei ole viivise arvestust kui sellist vaidlustanud, seega on võlgnetav viivis 2696,70 eurot. Kostja palus viivist vähendada, arvestades tema varanduslikku olukorda, millega hageja ei nõustunud. Kohus leiab, et võlgnetavat viivist ei ole võimalik vähendada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel, kuna nõutav viivis ei ületa põhivõla suurust ega ole seega ebamõistlikult suur. Vähendamisele kuulub ülalviidatud sätete alusel viivis siis, kui see on ebamõistlikult suur. Küll aga on asutud kohtupraktikas seisukohale, et kui võlausaldaja nõuab põhivõlast suuremat viivist, peab ta põhjendamata ja tõendama, et tal on tekkinud kahju. Eeltoodu alusel leiab kohus, et edaspidise viivise väljamõistmisel kostjalt TsMS § 367 alusel (edaspidine viivis põhivõlalt protsendina kuni täitmiseni) tuleb piirata selliselt, et väljemõistetav viivis koos edaspidise viivisega ei ületaks kokku põhivõlga 5071,77 eurot. 6 (7)

Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb mõista hagejale välja krediidi katteks 5071,77 eurot, intressi 2293,83 eurot, lepingu sõlmimise tasu 54,30 eurot, viivist 2696,70 eurot ja alates 27.10.2012 (so hagi esitamist) põhivõlalt 5071,77 eurot viivist kuni põhivõla tasumiseni 29,54% aastas selliselt, et edaspidine viivis ja väljamõistetud ühekordne viivis 2696,70 eurot kokku ei ületaks 5071,77 eurot. Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, § 133 lg 1,2 mille kohaselt on käesoleva tsiviilasja hind 11925,04 eurot. Kuna hagi kuulus osalisel rahuldamisele 95% ulatuses (kohus arvestas protsendi rahuldatud põhivõlga ja nõutud põhivõlast lähtudes 5071,77/5311,26*100), mistõttu jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses kostja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus koos kuludokumentidega esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest; avalduse võib esitada kohtule ka varem.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.