Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. august 2013 kell 14.00, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-11182
Tsiviilasi
KÜXXXhagi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
572,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜXXX(registrikood XXX, asukoht XXX)
XXXvastu
võlgnevuse
Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, epost [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
Resolutsioon
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on kostja omandis korter aadressil XXX. Sellele korterile vahendab ja teostab haldus- ja kommunaalteenuseid Korteriühistu (KÜ) XXX. Hageja esitab kostjale igal
kuul majanduskulude eest arved, mille eest kostja on kohustatud tasuma. Kostja on jätnud tasumata arved perioodist 03.05.2013 kuni 03.01.2013 kokku summas 456,71 eurot (seejuures nõuab hageja arve nr 139 alusel 55,79 euro väljamõistmist, kuigi arve on esitatud 190,77 euro tasumiseks). Kuna kostja on viivitanud arvete tasumisega, on hageja arvestanud tasumata arvetelt viivist korteriühistu üldkoosoleku otsusega kinnitatud määras 0,05% päevas, kokku 32,57 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 456,71 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 32,57 euro ning edasiulatuvalt viivise 0,05% päevas põhinõudelt alates 06.03.2013 kuni kohustuse kohase täitmiseni väljamõistmist kostjalt. Hageja nõue tugineb korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-le 4, §-le 151, AÕS § 75 lg-le 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg p-dele 1 ja 6 ning VÕS § 113 lg-le
Kostja viitab 24.04.2012 sõlmitud korteriomandi müügilepingu p-le 4.5.8 (tlk 61), mis sätestab, et kostja kohustub tasuma hagejale majandamiskulud jm maksed alates korteriomandi omandamise (omandiõiguse ülemineku) päevast. Nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest (tlk 5) kanti kostja aadressil XXXasuva korteri nr 12 omanikuna kinnistusraamatusse 07.05.2012. Kostja leiab et kuna ta sai korteri omanikuks ja korteriühistu liikmeks alles 07.05.2012, on enne seda esitatud arved põhjendamatud. Seega tuleb lahendada küsimus sellest, kas kostjal tekkis kohustus arvete tasumiseks alates 24.04.2012 korteri müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisest või alates tema omanikuna kinnistusraamatusse sissekandmisest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega ei piisa kinnisomandi omandiõiguse üleminekuks vaid asjaõiguslepingu sõlmimisest ning kostjat võib korteri omanikuks ja korteriühistu liikmeks lugeda alates 07.05.2012. Sellest alates tekkis tal ka kohustus tasuda majanduskulusid. Hageja nõuab võlgnevuse väljamõistmist üksnes sel alusel, et kostjal on korteriühistu liikmelisusest tulevana kohustuslik tasuda korteriühistu esitatud arveid majandamiskulude eest. Muud alust arvete esitamiseks hageja välja toonud pole. Seega jääb hagi rahuldamata 03.05.2013 arve nr 42 osas (tlk 14), mis oli esitatud 2012. a aprillikuu eest, ning osaliselt (kuni 07.05.2012) ka 02.06.2012 arve nr 54 osas (tlk 13), mis oli esitatud 2012. a maikuu eest. Asjakohatu on kostja väide, et tal oli õigus arvete tasumisest keelduda, kuna tal ei lubatud liituda elektrivõrguga. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Käesoleval juhul pole kostjale perioodil 03.05.2012 kuni 03.01.2013 arveid elektri kasutamise eest esitatud. Arvetest nähtuvalt (tlk 6-14) tuli kostjal tasuda üksnes prügiveo, võetud laenude ja halduskulu eest, mistõttu pole nähtav piisavalt tihe seos kostja ja hageja nõuete vahel. Kostja pole kohtule ka millelgi tõendanud oma väidet, et hageja keeldus alla kirjutamast nõusolekule majasisese elektrivõrguga liitumiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja vastavasisuline vastuväide jätta tähelepanuta. Samuti jäävad paljasõnalisteks kostja vastuväited selle kohta, et tema ja hageja vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt ta tasus enne korteri omanikuks saamist majanduskulusid nö ette. Kostja pole sellise sisuga kokkuleppe olemasolu millegagi tõendanud (ka kostja viidatud üldkoosoleku otsusest kokkulepet maksete ettetasumise kohta ei nähtu), mistõttu ei saa kohus kostja sellesisulist väidet asja lahendamisel arvestada. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamisele osaliselt. Eelnevalt kohus tuvastas, et hagi jääb rahuldamata arve nr 42 osas (10,39 eurot) ning osaliselt arve nr 54 osas (55,79) eurot. Kuna kostja kanti kinnistusraamatusse korteri omanikuna sisse 07.05.2013, oli maikuu eest esitatud arve põhjendamatu 6 päeva osas, mistõttu tuli kostjal tasuda 2012. a maikuu eest esitatud arve 25 päeva eest. See moodustab terve kuu summast proportsionaalselt 45 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Seega on kostja põhivõlgnevus kokku 435,53 eurot, mis tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 välja mõista. Sissenõutavaks muutunud viivis
on selle summa pealt kokku 29,80 eurot. Lisaks mõistab kohus välja edasiulatuvalt viivise 0,05% päevas põhinõudelt alates 06.03.2013 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 124 lg-ga 1 ja § 133 lg-tega 1 ja 2 on hagihind 572,63 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 100 eurot. 21.06.2013 määrusega määras kohus, et antud tsiviilasja menetletakse lihtmenetluses ning kohus näeb menetluskulude suuruse ette menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 163 lg-st 1, tuleb seoses hagi osalise rahuldamisega jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldati ca 95% ulatuses. Järelikult tuleb kostja kanda jätta 95% menetluskuludest ning hageja kanda 5% menetluskuludest. Juhindudes TsMS § 405 lg 1 p-st 3, määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on hageja esitanud tõendid (tlk 18), mille kohaselt on hagejal kulunud esindaja tasule 180 eurot. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja poolt esitatud arvest nähtuvalt on hageja esitanud kostjalt väljamõistmiseks esindaja tasu dokumentide analüüsi ja hagiavalduse koostamise eest. Kohtu arvates on esindaja tasu suurus põhjendatud ja vajalik. Kostja pole menetluskulude kohta tõendeid esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 266 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.