V P i kaebus kohtutäituri Risto Sepa otsuse peale täiteasjas nr 027/2009/2719
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.05.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V P i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja V P (IK XXXXXXX, elukoht XXXXXXX), lepingulised esindajad advokaat Martti Peetsalu ja vandeadvokaat Marko Tiiman Puudutatud isik kohtutäitur R S (büroo asukoht Narva mnt 7D, Tallinn) Puudutatud isik sissenõudja S D (sünniaeg XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.05.2013 määrus ja kohtutäitur Risto Sepa 23.03.2013 otsus, millega kohtutäitur jättis rahuldamata V P kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohustada kohtutäitur R Sa lõpetama täitemenetlus täiteasjas nr 027/2009/2719.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kohtutäitur Risto Sepa kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest.
10.04.2013 esitas V P Harju Maakohtusse kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 28.03.2013 otsuse peale täiteasjas 027/2009/2719, millega jäeti rahuldamata avaldaja 27.02.2013 kaebus.
2.Gibraltari Ülemkohus tegi 02.03.2009 tagaseljaotsuse nr 2008-D-157, millega kohustas Union Baltic Pacific Bank Corpi, G M i ja V P i tasuma S Dle 801 905 inglise naela. Gibraltari Ülemkohus kinnitas 09.06.2009 tagaseljaotsuse Euroopa täitekorraldusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, alusel (edaspidi EL määrus nr 805/2004). Euroopa täitekorralduse alusel esitas sissenõudja 14.07.2009 täitmisavalduse. Kohtutäitur R S algatas täitmisavalduse alusel täitemenetluse nr 027/2009/2719 ja arestis 16.10.2009 võlgnikule kuuluvad AS Talveaed aktsiad. Võlgnik vaidlustas Gibraltari Ülemkohtu otsuse 17.12.2009. Võlgnik ja sissenõudja sõlmisid 14.12.2011 kompromissi võlgnevuse tasumiseks. Gibraltari Ülemkohus kinnitas 06.01.2012 määrusega kompromissi ja tühistas 02.03.2009 tagaseljaotsuse nr 2008-D-157.
3.Võlgnik esitas 29.02.2012 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, sest täitemenetluse aluseks olev täitedokument on tühistatud.
4.Kohtutäitur tegi 16.02.2013 otsuse, millega jättis täitemenetluse lõpetamise avalduse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et võlgniku esitatud täitekorraldusest ei tulene, et täitedokument (tagaseljaotsus) on tühistatud. Võlgnik esitas 27.02.2013 kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis võlgniku täitemenetluse lõpetamise avalduse rahuldamata. Kohtutäitur jättis 28.03.2013 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur märkis lisaks, et tal on võlgniku vastu ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tulenev nõue. Võlgnik sai kohtutäituri otsuse kätte 08.04.2013 ja vaidlustas selle tervikuna. Esimese astme kohtu määrus
5.22.05.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus kaebuse osaliselt. Kohus jättis rahuldamata kaebuse täiteasja lõpetamiseks. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus tühistas kohtutäituri 28.03.2013 otsuse osas, milles kohtutäitur R S peab võimalikuks Gibraltari Ülemkohtu 02.03.2009 otsuse alusel V P i suhtes täitemenetluse jätkamist.
7.Kohus leidis, et puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks, kuna kaebuse esitaja ei ole tasunud kohtutäituri tasu. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks ka kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu määramise kohta. Kohtutäituri tasu suurust kaebaja 10.04.2013 kaebuses vaidlustanud ei ole. Kaebuse esitaja on leidnud, et juhul, kui kohtutäituri tasu sissenõudmine on põhjendatud samas täitemenetluses, kus sissenõudja nõudis täitedokumendi alusel võlgnevust, siis tuleks täitemenetlus lõpetada osaliselt. Kohus leidis, et täitemenetluse seadustik ei näe ette võimalust täitemenetluse osaliseks lõpetamiseks. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kohtutäituri tasu sissenõudmiseks uue täiteasja alustamist. Uue täitemenetluse alustamine oleks kõigi täitemenetluse osaliste suhtes põhjendamatult koormav. Samuti ei sätesta täitemenetluse seadus võimalust, et täitekulude sissenõudmiseks peaks kohtutäitur alustama uue täiteasja. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-88-09 asunud seisukohale, et kohtutäituril tekib õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist sissenõudja ja võlgnik jõuavad kokkuleppele või võlgnikule rahuldatakse nõue ilma kohtutäituri
otsese tegevuseta, samuti ka juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. Ei KTS-is ega TMS-is ei ole sätestatud võlgniku võimalust mitte maksta täitekulusid (sh kohtutäituri tasu) juhul, kui sissenõudja esitab võlgnikuga sõlmitud kompromissi alusel kohtutäiturile menetluse lõpetamise avalduse ja kohtutäitur selle alusel menetluse lõpetab. Määruskaebus
8.V P palub Harju Maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis täitemenetluse lõpetamata.
9.Maakohus asus seisukohale, et täitemenetluse aluseks olev täitedokument (tagaseljaotsus) on tühistatud ja seetõttu ei ole kohtutäituril õigus täita tagaseljaotsust. Samas asus maakohus seisukohale, et sellele vaatamata puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks, sest võlgnik ei ole tasunud täitekulude väljamõistmise otsuses märgitud summat. Kaebaja on seisukohal, et kui täitemenetluse aluseks olev täitedokument tühistatakse, siis tuleb TMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitemenetlus lõpetada. TMS § 48 sätestab täitemenetluse lõpetamise kohustuslikud eeldused, mille suhtes puudub kohtutäituril diskretsiooniõigus. Kohtutäitur ei saa otsustada täitemenetluse jätkamist, kui esinevad täitemenetluse lõpetamise kohustuslikud eeldused. Vajadusel tuleks alustada uus täitemenetlus kohtutäituri tasu sissenõudmiseks, kui seda nõuet ei täideta vabatahtlikult. Kohtutäituri tasu otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi täitedokument. Seega on TMS § 7 lg-s 1 ja §-s 48 sätestatut arvestades kohtutäituril kohustus lõpetada täitemenetlus, kui talle esitatakse kohtulahend, millega tühistatakse täitedokument. Kohtutäituri ja sissenõudja seisukoht
10.Kohtutäitur määruskaebusele ei vastanud.
11.Sissenõudja leiab, et võlgniku määruskaebus on põhjendamatu. Kohtutäituri tasu on kohustatud maksma võlgnik. Menetluse edasine käik
12.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjalidega leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.
14.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et vaatamata sellele, et täitemenetluse aluseks olev täitedokument (tagaseljaotsus) on tühistatud, puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks, sest võlgnik ei ole tasunud täitekulude väljamõistmise otsuses märgitud summat. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument on tühistatud. Tegemist on täitemenetluse lõpetamise kohustusliku alusega. KTS-is ega TMS-is ei ole sätestatud võimalust jätta täitedokumendi tühistamisel täitemenetlus siiski lõpetamata ja jätkata menetlust üksnes täituri tasu sissenõudmiseks.
15.TMS § 2 p 16 järgi on kohtutäituri tasu ja otsus iseseisev täitedokument, mille täitmiseks saab vajadusel algatada täitemenetluse. Ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-09, millele maakohus on otsuses viidanud, puudutab kohtutäituri tasu otsuse täitmiseks algatatud täitemenetlust olukorras, kus põhitäitemenetlus on lõpetatud, selles lahendis TMS § 48 lg 1 p 1 alusel. Riigikohus märgib, et TMS § 48 lg 1 p-s 1 on antud sissenõudjale õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist, olenemata põhjustest. Riigikohus
käsitleb, millises ulatuses on sellisel juhul täituril õigus tasu nõuda, kuid ei mööna võimalust, et TMS § 48 lg 1 p 1 aluse esinemisel oleks saanud jätta täitemenetluse lõpetamata.
16.Maakohtu määrus on ka vastuoluline. Kohus leidis, et täitemenetluse seadustik ei näe ette võimalust täitemenetluse osaliseks lõpetamiseks, kuid põhjenduste järgi siiski osaliselt lõpetas täitemenetluse, samas resolutsiooniga jättis täitemenetluse lõpetamata.
17.Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja kohtutäituri 23.03.2013 otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur on kohustatud täitemenetluse lõpetama.
18.Seoses nii määruskaebuse kui kaebuse rahuldamisega jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel kohtutäitur Risto Sepa kanda.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.