Kohus Kohtunik Otsuse avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Harju Maakohus Taimi Kollom 09. juuli 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-13-23343 IO hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamiseks 191 eurot Hageja IO (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu, asukoht Mündi 2, 10123 Tallinn), lepinguline esindaja Martin Normann (e-post [email protected]) Lihtmenetluses
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) kahju 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot IO kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Jätta IO menetluskulud 100% ulatuses Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) kanda ja Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) kulud tema enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 191 eurot ning menetluskulud.
2.16.02.2013 umbes kella 21.20 sõitis hageja tema poolt juhitud sõiduautoga Honda Civic, reg. märgiga XXX, Tallinnas Pärnu mnt-lt A.H Tammsaare tee suunas A.H Tammsaare teele mahasõidul teel asuvasse märgistamata teeauku, mille tagajärjel purunes sõiduki vasakpoolne esirehv, tuli veljelt maha, ning vigastusi sai ka sõiduki velg. Teeauk asus teel kohe pärast Pärnu mnt-lt A.H Tammsaare teele ärapööret ning kuna väljas oli pime, tuli teeauk hageja jaoks ootamatult ning teeaugust ei olnud võimalik ohutult mööda sõita. Sündmuse fikseeris politsei.
3.Liiklusõnnetuse käigus sai sõiduk vigastusi, mille remontimiseks on remonditöökoja hinnapakkumise alusel kulunud kokku 448 eurot. Kindlustusandja on hagejale hüvitanud 297,16 eurot. Hageja omavastutuse suuruseks oli 191 eurot, mida kindlustusandja ei hüvitanud. 27.02.2013 pöördus hageja avaldusega kostja poole kahju summa 191 eurot hüvitamiseks, millise kostja jättis oma 10.04.2013 kirjaga rahuldamata. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnista hagiavaldust ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Väär on hageja ja politsei väide, et vaidlusalune löökauk oli tähistamata. Politsei poolt tehtud fotodelt on näha, et kõnealusele teelõigule on paigaldatud liiklusmärk nr 152 „ebatasane tee.“ Liiklusmärk oli paigaldatud mahasõidu algusesse sõiduradasid eraldavale haljasalale. Liiklusmärk oli paigaldatud alates 14.02.2013. Hoiatav liiklusmärk annab selgelt märku sellest, et tee on ebatasane, teel võib olla löökauke ning teekatte lõhenemisi ning märgi paigaldamisega on teeomaniku poolt tarvitusele võetud piisavad abinõud liiklejale kahju tekkimise vältimiseks. Kostja on seisukohal, et liiklusmärgi nr 152 paigaldamisega piiratakse liiklust selliselt, et liikleja peab teelõiku läbima erilise hoolsuse ja tähelepanuga, seega on hagejat ohtlikust teelõigust hoiatatud ning seega ei pea kostja kahju hüvitamist põhjendatuks. Maakohtu otsuse põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ei soovinud ärakuulamist.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Puudub vaidlus, et 16.02.2013 kella 21.20 ajal sõitis hageja sõiduautoga Honda Civic universaal, reg. märgiga XXX, Tallinnas Pärnu mnt-lt A.H Tammsaare teele mahasõidul läbi löökaugu, mis vigastas sõiduauto vasakpoolset esirehvi ja velge, kuna rehv tuli veljelt maha.
2-13-23343 Kostja keeldus kahju hüvitamisest, kuna teelõigule oli paigaldatud alates 04.02.2013 liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tl 34-35). Liiklusõnnetuse sündmuskoht fikseeriti politsei poolt (tl 12, 27, fotod tl 13-26).
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tee omaniku kohustused nõuetekohaselt täitnud ning kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest.
11.Vastutuse eeldusena peab kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kaitsenormi rikkumisele tuginenud.
12.Teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Fotodelt (tl 13-26) ning politsei kirjast (tl 28) nähtuvalt oli löökauk 90 cm pikk, 30 cm lai ja 25 cm sügav. Viidatud määruse lisa 2 järgi peavad põhitänavad ja teed vastama seisunditasemele nr 3 ning sama määruse lisa 3 järgi ei või seisunditaseme nr 3 puhul esineda auke läbimõõduga üle 20-cm ja sügavusega üle 5-cm.
13.Liiklusmärkide tähendusi reguleerib 22.02.2011 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõude fooridele“. Nimetatud määruse § 5 p 17 alusel märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee“ hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Juhile on sätestatud kohustus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kostja väidete kohaselt Tallinna teedel teehoiu järelvalvet teostav Tallinna Teede AS andmetel oli ohtlik teelõik alates 14.02.2013 tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee.“ Nimetatud märk nähtub fotolt (tl 13). Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus on välja toonud normid, millest tulenevalt ei
2-13-23343 oleks tohtinud sellist löökauku avalikult kasutataval teel olla. Kohus leiab, et vaidlusalune löökauk oli nõuetele vastavalt märgistamata ning kostja ei vabane vastutusest ka seetõttu, kui mõnisada meeter enne löökauku oli paigaldatud märk 152. Teele ei olnud paigaldatud sõidukiirust piiravat märki ning puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks teelõigul sõites rikkunud liiklusreegleid. Kohtu hinnangul saab juht eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 alusel teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema.
14.VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitseeesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. TeeS § 37 lg 2 nimetatud juhtu käesolevas asjas ei esine. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
15.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikud kulud sh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti teadete ning fotodega (tl 12, 27, fotod 13-26) on tõendatud, et hageja poolt juhitud sõiduautol purunes löökaugust läbisõitmise tagajärjel vasakpoolne esirehv ja velg. VE AS pakkumise kohaselt (tl 29) läksid remonditööd maksma 488,16 eurot, millest If P&C Insurance AS hüvitas 297,16 eurot (tl 30-31), seega tekkis hagejale kahju omavastutuse näol summas 191 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kahju suurusele. Kohus leiab, et hageja on tõendanud talle hagiavalduses märgitud suuruses kahju tekkimise liiklusõnnetuse tagajärjel.
16.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahju summas 191 eurot. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
18.Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel 191 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.