Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

vastu hagejale summas 239,64 eurot, sest selle summani oli kostja loovutamise ajaks oma võlgnevust vähendanud. Kostja 21.01.2011 e-kiri hagejale on deklaratiivne võlatunnistus. Ka juhul, kui see ei ole võlatunnistus, tõendab see üürivõlgnevust. Kostja on võla osaliselt tasunud, mis tõendab ka võla olemasolu. Kostja peab tõendama võlgnevuse puudumist. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista 239,64 eurot. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja väide, et kostja sõlmis A. P kokkuleppe võlgnevuse kohta on paljasõnaline. Hageja nõue on täies ulatuses tõendamata. Küsitav on nõude loovutamine. Kostjal puudub üürisuhtest tulenev võlgnevus hageja ees. 21.01.2011 e-kiri ei ole võlatunnistus ega käsitletav omaksvõtuna võlgnevuse osas. Hageja on e-kirja kontekstist välja rebinud ning hagiavaldus on rajatud teistsugustele asjaoludele, kui on kirjutatud e-kirjas. Reaalselt oli nii, et üürisuhe lõppes ära, aga hiljem avastati, et midagi on katki ja hakati esitama täiendavaid nõudeid. Tõendeid ega arveid millegi kohta esitatud ei ole. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Vaidlust ei ole, et A. P, L. B. P ja kostja sõlmisid 22.08.2008 eluruumi üürilepingu. Selle kohta on hageja esitanud üürilepingu (lk 52-57). VÕS (võlaõigusseadus) § 271 alusel üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Pooled vaidlevad, kas A. P on hagejale nõude kostja vastu loovutanud. Loovutamise tõendamiseks on hageja esitanud nõude loovutamise lepingu koos lisaga (lk 65-69) ning dokumendi pealkirjaga „Graafik“ (lk 51). Nõude loovutamise lepingu p 1.1 kohaselt on lepingu objektiks A. P ja lepingu lisas märgitud kolmandate isikute vahel sõlmitud tehingutest tulenevate varaliste nõuete loovutamine hagejale. Punkt 2.1 kohaselt vormistatakse nõude loovutamine lepingu lisana. Punkt 3.1 järgi loetakse nõue hagejale loovutatuks ja kuuluvaks lepingu lisa allakirjutamise kuupäevast. Seega toimus nõudeõiguse käsutamine lepingu lisas. Nimetatud kuupäevastamata lisas on märgitud, et võlgnik on LB P , mis on maha tõmmatud, ning käsikirjaliselt asemele kirjutatud kostja nimi. Lisaks on märgitud, et võla suurus on 6 500 krooni ning viivis+kom. on 21 562,85 krooni. Iseenesest ei tähenda asjaolu, et parandust ei tehtud trükitud kujul ning eraldi ei allkirjastatud, et parandus on tehtud lisa allkirjastamisest hiljem. Kuivõrd kostja ja L.-B. P olid sama lepingu alusel kaasüürnikeks, on tõenäoline, et L.-B. P nimi märgiti trükitud lisa teksti ekslikult ning parandati enne allkirjastamist omakäeliselt. Asjaolu, et A. P on dokumendis „Graafik“ edastanud hagejale andmeid kostja võlgnevuse tasumise kohta, viitab sellele, et parandus on õige. Dokumendi „Graafik“ alapealkiri „Nõude Loovutamise Leping sg 24 oü“ annab tunnistust dokumendi seosest nõude loovutamise lepinguga. Seega on loovutatud nõue kostja vastu.

Lepingu lisas ei ole märgitud, millisel alusel tekkinud nõude A. P loovutab. Kuivõrd vastavalt TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 6 lg 3 II lausele tuleb iga õigus ja kohustus anda käsutustehingus üle eraldi, kui seadusest ei tulene teisiti, saab nõude käsutamine olla kehtiv juhul, kui A. P on üle andnud ühe konkreetse põhinõude summas 6 500 krooni koos kõrvalnõuetega 21 562,85 krooni. Käsutus ei oleks kehtiv, kui A. P soovinuks üle anda kõikvõimalike temale kuuluvate lepinguliste nõuete kogumi kostja vastu. Kohus lähtub tõlgendusest, mille kohaselt on käsutus kehtiv. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et A. P on temale loovutanud nimelt üürilepingust tuleneva nõude. Dokumendis „Graafik“ on A. P märkinud, millised summad on kostja tasunud 25.01.2011 kokkuleppe alusel, mis viitab sellele, et loovutati 25.01.2011 kokkuleppest tulenevad nõuded. Hageja on nõude esitanud üürilepingu, mitte 25.01.2011 kokkuleppe alusel. 25.01.2011 kokkulepet kohtule esitatud ei ole, mistõttu kohtul ei ole võimalik tuvastada, kas see on seotud üürilepingust tulenevate nõuetega. Hageja väide, et kostjal ja A. P oli eraldi kokkulepe üürilepingust tuleneva võlgnevuse tasumise osas, on paljasõnaline. Kuivõrd nõude loovutamine on tõendamata, on tõendamata ka hageja nõudeõigus kostja vastu. Hageja ei olnud üürilepingu pooleks, millest tulenevate kohustuste täitmist ta kostjalt nõuab. Hagi tuleb ainuüksi sel põhjusel jätta rahuldamata. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 2 järgi kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lg 1 kohaselt tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lg 2 järgi elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja 21.01.2011 e-kiri (lk 64) on võlatunnistus. Esiteks ei ole see ei kirjalikus ega sellega võrdsustatud elektroonilises vormis, sest on allkirjastamata. Vastavalt TsÜS § 83 lg 1 on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Teiseks ei ole tegemist võlatunnistusega ka sisuliselt, sest kostja ei tunnista selgesõnaliselt kohustuse olemasolu. Lauses „A ei taha või saa mulle küll arveid saata purunenud aknaklaasi ja signalisatsiooni paranduse kohta, nii et ma pean leppima 7500 EEK võlasummaga, ehk siis 481?.“ ei väljendu mitte kohustuse tunnistamine, pigem küsib kostja, millise summa tasumist hageja temalt nõuab. Kuivõrd võlatunnistust ei ole, kohaldub asjas TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 230 lg 1 sätestatud tõendamiskoormis, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui hageja soovib tugineda asjaolule, et kostja on oma üürilepingust tulenevat kohustust rikkunud, peab ta seda tõendama. Ekslik on hageja seisukoht, et kuna üürilepingust nähtub kohustus üürimakseid teha, siis kui hageja väidab, et kostjal on üürivõlgnevus, peab kostja tõendama, et ta on üürimaksed tasunud. Kohus selgitas 05.06.2013 kohtuistungil hagejale tõendamiskoormist, kuid hageja soovis jääda esitatud tõendite juurde. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja nõue on ebaselge. Hageja avaldas kohtuistungil, et ei tea, mis aja eest konkreetselt üürivõlgnevus on. Hageja rõhutas, et nõuab üürivõlgnevust ning samal ajal leidis, et võimalik on, et tasumata on nii kommunaalmaksed kui üür. Olukorras, kus hageja ei tea, milliste maksete tasumata jätmises seisneb lepingu rikkumine, ei ole kohtul seda võimalik välja selgitada faktiliste asjaolude pooltega arutamise teel. Ühtegi tõendit võlgnevuse

kohta esitatud ei ole. Hageja väitel on kostja 21.01.2011 kirjas võlgnevuse omaks võtnud. 21.01.2011 e-kiri ei viita üürivõlgnevusele, selles on nimetatud purunenud aknaklaasi ja signalisatsiooni parandust. Võlgnevuse tasuma asumine võiks küll tähendada kohustuse rikkumise tunnistamist, kuigi ei saaks sellega tõendada nõude ulatust, kuid ainus tõend, millest nähtuvalt on kostja mingeid summasid võla katteks tasunud, on dokument „Graafik“. Maksete tegemise alusena on selles aga nimetatud 25.01.2011 kokkulepe, mitte üürileping. Kohus leiab, et üürilepingu rikkumine on tõendamata. Eeltoodu alusel jätab kohus nõude rahuldamata. Hagiavaldusele lisatud kohtu poolt käesolevas tsiviilasjas tehtud 24.10.2012 määrus (lk 58), millega kohus kohustas hagejat esitama maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue hagiavalduse vormis, ei võimalda kohtu hinnangul tõendada ühtegi nõude rahuldamise suhtes tähendust omavat asjaolu. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.